Saýda jelileri: áleýmettik ónimderge baǵa belgileýdiń negizgi sharty ózgergen joq

ASTANA. QazAqparat - Ulttyq taýarlar katalogyn engizý protsesi jáne janarmaı baǵasynyń aldaǵy ósýi áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderine áser ete me, joq pa? Saýda jáne ıntegratsııa birinshi vıtse-mınıstri Arman Shakqalıev eldiń iri saýda jelileriniń ókilderimen osy saýaldy talqylady, dep habarlaıdy QazAqparat.

UTK - bul ónimniń ár túrine arnalǵan shtrıh-kodtardyń biryńǵaı nomenklatýrasy. Bul saýda jelileriniń ónimderi týraly derekterdiń ashyqtyǵy men aıqyndyǵyn qamtamasyz etý, memlekettik organdar úshin eseptilikti jóneltý jáne jınaqtaý protsesterin ońtaılandyrý, satýshylar úshin jańa taýarlardy engizý jáne izdeý protsesterin avtomattandyrý úshin qajet, eseptilikti qalyptastyrýǵa jáne usynýǵa resýrstardyń utymsyz jumsalýyn boldyrmaýǵa múmkindik beredi.

Búgingi tańda UTK-da ártúrli sanattaǵy 6.5 mıllıonnan astam biregeı taýarlar týraly málimetter bar. Qazir saýda jelilerinen berilgen format boıynsha ÁMAT jáne ólshenip satylatyn taýarlardyń nomenklatýrasyn jınaý júrgizilýde. UTK-ny pılottyq rejımde iske qosý aǵymdaǵy jyldyń mamyr aıynda josparlanǵan.

Kún tártibindegi ózekti máselelerdiń ekinshisi - janarmaı baǵasynyń aldaǵy ósýiniń azyq-túlikke áseri. Saýda-bólshek saýda jelileriniń ókilderi búgingi tańda olardyń tarapynan áleýmettik mańyzy bar ónimderdiń baǵasyn ózgertý úshin alǵysharttar joq ekenin aıtty, óıtkeni baǵa belgileýdiń negizgi sharttary aıtarlyqtaı ózgeristerge ushyraǵan joq. ÁMAT baǵasy ári qaraı ekonomıkalyq turǵydan negizdelgen bolady.