"Saýda oryndary Orazaǵa taǵy da daıyndyqsyz keldi" - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 2 tamyz shilde. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi 2 tamyz, seısenbi kúni respýblıkalyq basylymdarda shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Eldegi qoǵamdyq tártip, beıbit ómir, jeke adam­nyń qaýipsiz­digi men tynyshtyǵy, men­shiktiń qor­ǵalýy jáne t.b. tártip másele­leriniń saqtalýy qu­qyq qorǵaý organdary­nyń ıyǵy­na júktel­gen negizgi mindet. Bul mindetterdi oryndaý san­dyq eseppen emes, eń aldymen sa­pa­lyq kórsetkishtermen aıqyn­dalýǵa tıis. Al osy oraıda azamat­tardyń qaýipsiz­digi men ty­nyshtyǵy, elimizdegi qylmystyń jaı-kúıi men krımınogendik jaǵdaıdyń deńgeıi ishki ister organdary qyzmetiniń tıimdiligine tikeleı baı­la­nysty bolmaq. Endeshe, bul baǵytta bizdiń elimizde qandaı jumystar qolǵa alynyp jatyr? Jalpy osy salada táýelsizdik jyl­dary qandaı quqyqtyq sharalar qaralyp, ne tyndyryldy? Mine, osy jáne ózge de ózekti máseleler týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy Іshki ister mınıstri Qalmuqanbet Qasymovpen aradaǵy suhbattan bile alasyzdar. Ekeýara áńgime «Quqyq qorǵaý qarymy artty» degen taqyryppen berilgen.

«Belgili bolǵandaı, Eýroparlament depýtaty Pol Merfı óziniń Mańǵystaý oblysyna jasaǵan sa­pa­ry barysynda Qazaqstan azamattaryn jappaı aktsııaǵa shaqyryp, Qazaqstannyń atqarýshy jáne sot bıligine orynsyz til tıgizýge jol bergen. Pol Merfı tarapynan biz­diń elimizdiń zańnamasyna sáıkes jol berilmeıtin ister, ıaǵnı sot jumysynyń qyzmetine aralasý, sot pen onyń sheshimderine qysym jasaýǵa tyrysqany baıqaldy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti «Eldiń ishki isine aralasý bolyp tabylady» degen maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, QR Syrtqy ister mınıstrligi jaǵdaıdy egjeı-tegjeıli qarastyryp, Eýroparlament ókilderiniń táýelsiz Qazaqstan Res­pýblıkasynyń ishki sharýasy bolyp tabylatyn máselelerge aralasýyna jol berilmeý qajet dep sanaıdy.

***

«Isi musylmannyń qatary kóbeıip, qasıetti Ramazan aıynda ustalatyn orazanyń mán-mańyzy artyp keledi desek te, jylda osy qadirli aıǵa daıyndyqsyz keletinimiz qynjyltady. Osydan tup-týra bir jyl buryn, orazanyń alǵashqy kúni qaladaǵy birqatar saýda oryndaryn, dúkenderdi aralap, Orazaǵa jasalǵan daıyndyqtyń ıisin de sezine almaı, samarqaý tartqanymyz esimizde», - dep jazady «Aıqyn» gazetiniń tilshisi «Saýda oryndary Orazaǵa taǵy da daıyndyqsyz keldi» degen maqalasynda. Jarııalanymda kóterilgen ózekti másele jaıynda egjeı-tegjeıli búgingi nómirden bile alasyzdar.

Osy basylymnyń jazýynsha, bokstan jasóspirimder arasyndaǵy álem birinshiligi óz máresine jetken bette Astana qalasynda AIBA-nyń kezekti otyrysy ótti. Oǵan atalǵan uıymnyń prezıdenti Chıng Kýo Vý myrza jáne osy salanyń kóptegen laýazym ıeleri qatysty. Kún tártibinde turǵan basty másele - 2013 jylǵy eresekter arasyndaǵy álem chempıonatyn qabyldaıtyn qalany tańdaý boldy. Úmitkerler qatary qalyń bolǵan saıysta tańdaý Astana qalasynda tústi. Bul jaıynda keńirek «Álem chempıonaty Astanada ótedi» degen maqalada baıandalǵan.

***

Qyzyljar óńirinde sońǵy jyldary mal basynyń artqany ańǵarylady. 2010 jylmen salystyrǵanda iri qara 8,1 paıyzǵa ósken. Aýyl sharýashylyǵynyń eginshilik túrine basymdyq bergen óńir úshin bul jaman kórsetkish emes. Alaıda sol maldy baǵatyn jaıylymdar kún ótken saıyn tarylyp barady. Muny oblys aýmaǵyna tuńǵysh ret tekseris júrgizgen prokýratýra anyqtaǵan. «Alash aınasy» gazetinde «Qyzyljar jaıylymǵa jarymaı otyr» degen taqyryppen jaryq kórgen maqala dál osy máselege arnalǵan.

«Alash aınasy» gazeti men Qazaq radıosynyń birlesken jobasy «Aıtóbel» habarynda Memlekettik syılyqtyń ıegeri, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Nurlan Orazalınmen aradaǵy suhbat «Jazýshy qoǵamǵa, halyqqa shyǵarma jazýdy maqsat etýi tıis» degen taqyryppen berilgen. Tilshiniń barlyq saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen qalamger: «Halyqqa eń basty qajet nárse - táýelsizdik. Táýelsiz eliń, táýelsiz tiliń, táýelsiz sóziń bolsa, irgeń berik bolsa, ala shubar emes, tiri tildegi keńistigiń bolsa, armannyń úlkeni - osy. Osy oryndalsa eken dep tileımin!», - depti

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimov AQSh-tyń Aýǵanstan jáne Pákstan boıynsha arnaıy ókili Mark Grossmanmen kezdesti. Kezdesý barysynda taraptar óńirlik qaýipsizdikti nyǵaıtý, son­daı-aq halyqaralyq esirtki tasymalyna jáne terrorızm qaýpine qarsy turý máselelerin, sondaı-aq, halyqaralyq uıymdar aıasynda ekijaqty yntymaq­tas­tyq máselelerin talqylady.