Saýalnama: Ata-analardyń mekteptegi tamaq sapasyna kóńili tola ma

<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Memlekettik mektepterde oqıtyn balalardyń ata-analarynyń 53%-ynyń ǵana mekteptegi tamaqtaný sapasyna kóńili tolady. Ata-analardyń 20%-ynan astamy beriletin tamaq portsııasy tym az dep sanaıdy. Bul týraly &laquo;Ádildik jáne órkendeý&raquo; qoǵamdyq qorynyń memlekettik mektepterdegi tamaq sapasyna qatysty áleýmettik saýalnamasynda aıtylǵan.</p>

14 qazan-14 qarasha aralyǵynda júrgizilgen saýalnamaǵa eldiń árbir aımaǵynan 10 myń ata-ana qatysqan. Nátıjesinde mekteptegi tamaq sapasyna kóńili tolatyndardyń úlesi kóp emes: ata-analardyń 45%-y mektep ashanalarynda beriletin tamaqtyń sapasyn jaqsy, al 8%-y — óte jaqsy dep baǵalaǵan. 25%-y — qanaǵattanarlyq dese, 10%-y — óte nashar dep jaýap bergen. Al 12%-y «naqty jaýabym joq» degen nusqany tańdaǵan.

Ásirese, qalalyq mektepterdegi tamaq sapasy ata-analardy anaǵurlym alańdatady: balalary qala mektebinde oqıtyn ata-analardyń 37%-y ǵana tamaq sapasyn jaqsy dep baǵalasa, bul kórsetkish aýyl mektepterinde 60%-dy kórsetken. Qala mektebiniń ashanasynda beriletin as sapasyn 17% ata-analar «dámsiz, nársiz» dese, aýyldyq jerdegi ata-analardyń tek 7%-y mekteptegi tamaq sapasy «nashar» dep jaýap bergen.

Mektep tamaǵyna ata-analardyń kóńili tolmaýynyń negizgi sebebi — mázirdiń birkelki bolýy, qatysýshylardyń 33%-y mázirde alýan túrli as tańdaý múmkindigi joq, únemi bir taǵam dep sanaıdy. Sondaı-aq, ata-analardyń 27%-y azyq-túlik merzimine qatysty problema bar dep esepteıdi.

Bala eseıgen saıyn mektep tamaǵyna kóńili tolmaıtyn ata-analar sany da artady. Bul eń aldymen, portsııa mólsherine qatysty. 1-4 synyp oqýshylary ata-analarynyń 17%-y, 5-11 synyp oqýshylary ata-analarynyń 31%-y portsııa mólsherine kóńili tolmaıtynyn kórsetken. Bul bala óse kele mekteptegi tamaqqa toımaıdy degen sóz (tamaqtaný normatıvterinde balaǵa qajetti as mólsheriniń jyl saıyn artatyny eskerilmegen). Bala eseıgen saıyn mektep ashanasynda sırek tamaqtanady (bastaýysh synyptaǵy balalardyń 95%-ynan astamy kún saıyn mektepte tamaqtansa, orta býynda bul kórsetkish — 63%, joǵary synypqa kóshkende — shamamen 59%).

«Bizdiń áleýmettik monıtorıngke qatysyp, saýaldarǵa jaýap bergen árbir úshinshi ata-ana (35%-dan astamy) mektep ashanasyna qoǵamdyq baqylaý ornatý jumysyna qatysýǵa ázir. Bul árıne, mektepterdegi tamaq sapasyn túzeýge múmkindik beretin jaıt. Bizdiń qoǵamdyq qor eldiń barlyq óńirindegi mektep ashanalaryn tekserip júr, bul isti jalǵastyra da beredi. Qor úsh taraptyń, ıaǵnı ata-ana, mektep ákimshiligi men jergilikti jaýapty organdardyń jumysyn úılestirýge de nıetti», — dedi «Ádildik jáne órkendeý» qoǵamdyq qorynyń dırektory Dana Rysmuhamedova.

Saýalnamaǵa qatysýshylardyń 55%-dan astamy bala densaýlyǵyna mekteptegi tamaqtyń tikeleı áseri bar dep sanaıdy. 

Áleýmettik monıtorıng nátıjesi boıynsha, qor mekteptegi tamaqtaný sapasyn arttyrý jóninde usynystar ázirleıdi. Sondaı-aq, Qazaq tamaqtaný akademııasymen birlesip mektep mázirin jaqsartý jóninde usynystar jasap, oqý-aǵartý mınıstrligine joldamaq.

Eske salsaq, buǵan deıin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń birinshi forýmynda mektep ashanasyndaǵy tamaq sapasyn arttyrý baǵytyndaǵy ustanymdaryn aıtqanyn habarlaǵan edik.