«Satýshy ájeler sergeldeńge túspeıdi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qaraǵandyda aıdyń, kúnniń amanynda jurttyń bárin ábigerge salyp, qyz joǵalyp ketti. On toǵyzǵa endi kelgen, aı dese aýzy, kún dese kózi bar arý qyz. Áýeli ata-anasy sharq uryp izdedi. Qyz tabylmaǵan soń amal joq, quqyq qorǵaý organdaryna baryp, dabyl qaqqan. Sodan oblystyń polıtseıleri álgi qyzdy jabyla izdedi. Tipti, sýretin áleýmettik jelige salyp, jurttan jaqsy habar kútti. Sóıtip, sabylyp júrgende qyz da aman-esen tabyldy. Sóıtse, shópjelke súıgenimen qol ustasyp, Shet aýdanyndaǵy aýyldardyń birine dáneme demesten qashyp ketipti. Jurt aıaǵynan taýsylyp, bir aı boıy izdep júrgende ol jigitiniń qushaǵynda mahabbattyń oıynyna masaırap júripti. «Qaıtqan malda qaıyr bar» degen, qyzdyń aman-esen tabylǵanyna qýanǵan polıtsııa qyzmetkerleri izdeýge qolushyn bergen halaıyqqa alǵys aıtty... Bul materıal «Qashqan qyz qaıtyp keldi» degen taqyryppen berilgen. Bas basylymda «Daǵdarysty eńserýge el qýaty jetedi» atty maqala kópshilik nazaryna usynyldy. Keshe Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń baspasóz alańynda «Jańa jahandyq ekonomıkalyq syn-qaterler» taqyryby talqylanǵan dóńgelek ústel ótti. Oǵan qazaqstandyq jáne sheteldik zertteý ortalyqtarynyń sarapshylary, sondaı-aq, elordadaǵy joǵary oqý oryndarynyń ǵalymdary jáne de QSZI men memlekettik mekemelerdiń jaýapty qyzmetkerleri qatysty. Jıyn barysynda birqatar talqylaýlardan keıin ózindik paıymyn jetkizgen Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Vıacheslav Dodonov álemdik qarjylyq daǵdarys elimiz úshin ıgilik bola alatyndyǵyn aıtty. Onyń sózine qaraǵanda, áleýetti nemese qazirgi álemdik qarjylyq daǵdarys jaǵdaıynda taǵy bir qyzyqty aspekt bar. Memleketimiz úshin tosyn bolsa da, mundaı daǵdarystyń oń jaǵy bar, tipti, ony ıgilik dep te ataýǵa bolady. Óıtkeni, jańa daǵdarys jáne damyǵan elderdiń qarjy naryǵynyń kúıreýi oryn alǵan jaǵdaıda bul damyǵan elderdiń ortalyq bankterin, birinshi kezekte AQSh Federaldy rezervtik júıesin barynsha belsendi qımyldaýǵa májbúrleıtin edi. Aıtar bolsaq, mundaı stsenarıı barysynda Federaldy rezervtik júıe «sandyq jumsartý» dep atalatyn sońǵy birneshe jyl boıy júzege asyryp kele jatqan monetarlyq yntalandyrý baǵdarlamasyn taǵy iske qosýyna týra keledi dep boljaýǵa bolady. Osy rette aqsha mundaı kólemde AQSh-tyń qarjylyq júıesine túsetin bolsa, onda onyń bir bóligi alypsatar arnalar arqyly taýar naryǵyna quıylady. Osylaısha, bizdiń munaıymyzdyń baǵa belgileýiniń joǵarylaýyna túrtki bola alady.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Senat depýtaty kóshede oryndyqqa qoıyp, ártúrli zattardy, jemis-jıdek, kókónis, shyryn-tosaptaryn satatyn ájeler men atalarǵa arnap, jeke bazar ashýdy usyndy. Joǵarǵy palatanyń Ekonomıkalyq saıasat, ınnovatsııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń otyrysynda «saýda qyzmetin retteý máseleleri boıynsha» ulttyq zańnamany ózgertetin jańa zań jobasy qaralyp, osy jıynda senator Talǵatbek Abaıdildın kóshedegi beı-bereket saýda problemasyn kóterdi.
Búginde ǵalamtorda fleshmob-aktsııa júrýde. Oǵan qatysýshylar kóshedegi qart adamdardyń satyp turǵan zattaryn kerek bolmasa da, satyp alýǵa shaqyrady. «Keshe kele jatyp, qarapaıym «qazotyn» saýdalaǵan ájeıdi kórdim. Arnaıy burylyp, birneshe talyn satyp aldym. Maǵan mundaı gúldiń eshqandaı qajeti joq edi, biraq ájeıdiń kóshede qol jaıyp, qaıyr suramaı, adal eńbekten nápaqa tabýǵa tyrysqany qatty unady. Adamdar, men sizderge de qazotynyń «kerek ekenin» ishim sezedi. Qaıyrymdy bolyńyzdarshy!» dep jazady azamattardyń biri. Shynynda, qarjy tabýdyń «eń ońaı joly» - qaıyr suraýǵa barmaı, ystyqqa kúıip, sýyqqa tózip, óz qolymen kútip-baptap ósirgen ósimdikterin, jemis-jıdegin, tuzdalǵan ónimderin jáne basqa zattaryn kóshede usynatyn áje-atalarǵa senatorlardyń da aıaýshylyǵy oıanǵan kórinedi. Óıtkeni olardy múskin sanap, tártip saqshylary «zańsyz saýdasy» úshin qýyp tastaýǵa tyrysady. Al bazarǵa baryp, saýdalaýdy qarııalardyń densaýlyǵy da, qaltasy da kótermeıdi. - Astanada sýpermarketter janynda beı-bereket saýda júredi. Biraq onda turatyndar - eski, biraq taza kıimdi, etek-jeńi jınaqy atalar men ájeler, olar óz saıajaılarynan jıǵanyn ákep, satýǵa qoıady. Bazarda oryn alýǵa olardyń múmkindikteri joq, óıtkeni aqysy qymbat. Osy jańa zańmen álgindeı ájelerdi jeke bólip qarastyrýǵa, olarǵa arnaıy oryn bólýge bolmas pa? Sóıtip, olar óz ónimderin tómen baǵamen sata alýlary úshin arnaıy shaǵyn bazar jasaýǵa bolar edi. Men, mysaly, bazarǵa barǵannan, áldeneni osy qarııalardan satyp alǵandy unatamyn. Ónimderiniń baǵasy da qymbat emes, - dedi senator Talǵatbek Abaıdildın. Bul jaıynda basylymdaǵy « Satýshy ájeler sergeldeńge túspeıdi» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy gazette «Álemdegi árbir jetinshi adam - mıgrant...» degen maqala jarııalandy. Eger Sırııadan jáne basqa da qandy qaqtyǵys oshaqtarynan qashqan adamdar kóshiniń úlken legi bizdiń jaqqa bet qoısa, Qazaqstan olardyń belgili bir bóligin qabyldaýǵa ázir. Bul týraly elimizdiń Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstriniń orynbasary B.Nurymbetov málim etti. Osy kúni Astanada «Bosqyndardy qorǵaý jáne halyqaralyq kóshi-qon jónindegi Almaty protsesi» boıynsha joǵary laýazymdy tulǵalardyń ekinshi kezdesýi ótken bolatyn. Onda bosqyndardy qorǵaý jáne solarmen birge ere júretin qaýip-qaterler jaıy talqylandy.
Artynsha jýrnalıster vıtse-mınıstrden Taıaý Shyǵys elderinen Qazaqstanǵa bosqyndar aǵylsa, memlekettiń ne isteıtinin surady. Tipti Eýropa elderi de bul máselede árudaı bolýda: biri qushaq jaıa qarsy alsa, endi biri jappaı tutqyndap, shekarasyn tars jabýda. - Bosqyndarǵa qatysty Qazaqstanda 2011 jyly arnaıy zań qabyldanǵan, - dedi B.Nurymbetov. - Sonda bosqyndardyń, bassaýǵa izdegen tulǵalardyń mártebesine qatysty máseleler egjeı-tegjeıli retteldi. Elimizde BUU-nyń bosqyndar isteri jónindegi turaqty ókildigi jumys isteıdi. Eger áldeqalaı bosqyndardyń úlken legi elimizge aǵylsa, ol da zańnamada qarastyrylǵan. Bul rette Tótenshe jaǵdaılarǵa baılanysty sharalar iske asyrylady. Eger qajet bola qalsa, Qazaqstan halyqaralyq quqyqta qarastyrylǵan barlyq erejelerdi saqtaı otyryp, bosqyndardyń belgili bir legin qabyldaıdy. Olardy ornalastyrý, baspanamen qamtamasyz etý boıynsha tıisti sharalar qolǵa alynady.