Sarapshy tájik-qyrǵyz shekarasyndaǵy janjalǵa qatysty: Saıasatkerler naqty sheshimge barýy tıis

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń sarapshysy Jumabek Sarabekov Tájikstan men Qyrǵyzstan shekarasyndaǵy qaqtyǵys pen onyń negizgi sebepterine qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Osyndaı qaqtyǵystar men shıelenisterdiń basty sebebi Tájikstan men Qyrǵyzstan shekarasynyń aıaǵyna deıin anyqtalmaýyna baılanysty. Ózderińiz bilesizder, shekarany aıqyndaýda delımıtatsııa men demarkatsııa degen eki kezeń bolady. 900 shaqyrymnan astam shekaranyń 500 shaqyrymǵa jýyǵy ǵana qujattarmen bekitilgen. Qalǵan bóligi boıynsha kóptegen daý-damaı áli kúnge deıin týyndap keledi. Atap aıtqanda, Bishkek te, Dýshanbe de mundaı qadamǵa barýǵa óziniń saıası kúsh-jigeriniń azdyǵyn kórsetip otyr. Qyrǵyz jáne tájik bıligi úshin bul óte sezimtal másele. Kez kelgen qoǵamda bılik óziniń reıtıngilerin túsirip almaý úshin shekara máselesine kelgende, ultshyl pozıtsııany ustanady», - dedi J. Sarabekov.

Onyń paıymynsha, eki el arasyndaǵy shekara máselesiniń tolyqtaı sheshilmeýi qos memlekettegi saıası oıynshylardyń múddeli bolmaýyna baılanysty bolyp otyr.

«Jalpy, shekarany qujat júzinde aıqyndaý shynymen de qıyn protsess. Kóp jaǵdaıda shekaralardy tehnıkalyq turǵyda anyqtaý ońaı emes. Bul turǵyda keıbir eldi mekender Qyrǵyzstan nemese Tájikstan jaǵynda qalyp ketýi múmkin. Odan bólek, keıbir jaǵdaıda kelissózder barysynda memleketter shekara máselesin sheshý úshin eldi mekendermen almasady. Bul jaǵdaı da kúrdeli protsess, shekara mańyndaǵy jergilikti turǵyndar da qarsylyq tanytatyny túsinikti. Sondyqtan kez kelgen memleket pen qoǵam úshin ulttyq shekara taqyryby óte sezimtal másele. Shekaralas aımaqtardaǵy aýyldar tyǵyz ornalasqandyqtan, qaqtyǵystar turmystyq shıelenisten bastalady. Keıinnen eki memlekettiń qarýly kúshteriniń qaqtyǵysyna ulasyp ketýi ókinishti jaǵdaı», - dedi sarapshy.

Jumabek Sarabekovtyń sózine qaraǵanda bul máseleni jaqyn arada sheshýde taraptardyń ulttyq sezimderge asa mán berýi kedergi bolýy múmkin. Saıasatkerler naqty sheshimderge barmasa, qaqtyǵystar ary qaraı jalǵasýy yqtımal.

Budan buryn habarlanǵandaı, eki eldiń áskerı qyzmetshileri Batken aýdanyna qarasty Tórt-Kóchó degen jerde bir-birine oq jaýdyrdy.


Seıchas chıtaıýt