Sankt-Peterbýrgte kúıshi Qurmanǵazynyń 200 jyldyǵy atalyp ótti
Reseıdiń mádenı astanasynda ótken saltanatty sharany jergilikti qazaqtardyń "Atameken" uıymy men Qazaqstannyń Sankt-Peterbýrgtegi Bas konsýldyǵy birlesip ótkizdi. Sharaǵa Atyraý oblysynyń ártisteri de arnaıy baryp, óner kórsetti.
Peterbor qazaqtary úshin bıyl qos qýanysh qatar keldi. Jergilikti qandastarymyz Áz-Naýryzben birge kúıshi Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 200 jyldyq mereıtoıyn birge atap ótti. Saltanatty kesh Sankt-Peterbýrgtegi "Reseı - meniń tarıhym" atty eń jańa, eń úlken murajaı kesheninde uıymdastyryldy. Úlken zal ulttyq ónerge sýsyndaǵan kórermenge lyq toldy.
Naýryz - jyl basy, bereke bastaýy. Bul merekeni Peterbýrgtegi qazaqtar 92-inshi jyldan beri úzbeı toılap keledi. Ondaǵy maqsat - jat jurtta júrgen óskeleń urpaqty ulttyq tamyrynan ajyratpaı, salt-dástúrdi jastaıynan sanaǵa sińire berý.
- Osynda júrgendikten óz tilimizdi, mádenıetimizdi madaqtaǵymyz keledi. Sondyqtan, Naýryzben qosa Qurmanǵazynyń 200 jyldyǵyn atap ótip jatyrmyz», - deıdi Sankt-Peterbýrgtegi "Atameken" qoǵamdyq uıymynyń prezıdenti Sársenǵalı Quspanov.
Peterbýrgtegi alýan ulttyń ókili ózara tatý turady. Sondyqtan, túrli dıaspora ókilderi bir-birin qoldap, kez kelgen sharany birlesip ótkizedi. Sol sebepti, bul keshke jergilikti qazaqtar men stýdentter ǵana emes, ózge ult ókilderi de molynan keldi.
Lenıngrad oblysyndaǵy Dostyq úıiniń dırektory Vladımır Mıhaılenkonyń aıtýynsha, Reseıdiń Qazaq elimen qarym-qatynasy erekshe. «Sebebi, kezinde Lenıngrad qorshaýda bolǵanda, qalany qorǵaımyz dep qanshama qazaqtyń jan tapsyrǵanyn bilemiz. Sondyqtan, Naýryz bizdiń de merekemiz. Peterbýrgtiń orysy da, evreı men tatary da bul kúndi bir kisideı toılaıdy. Sebebi, Naýryz bizdiń jaqyndastyra túsedi».
- Óte tamasha, jaqsy ótti. Kóńilimizden shyqty. Osynda turatyn kóptegen halyqtar, qazaq halqy jınaldy. Óte rızamyz. Osyndaı sharalar áli de kóbirek bolyp tursa deımiz, -degen tilegin bildirdi Sankt-Peterbýrg qalasynyń turǵyny Gúlshat Nıetalına.
Bıyl kúıshi-kompozıtor Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń týǵanyna - 200 jyl. Osy mereıtoıǵa Nurmuhan Jantórın atyndaǵy Atyraý olystyq fılarmonııasynyń ártisteri arnaıy keldi. Dástúrli ánderdi aıtyp, Qurmanǵazynyń kópke tanymal kúılerin oryndaǵan óner ujymy jurttyń yqylasyna bólendi.
Atyraý oblystyq mádenıet, muraǵat jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Salamat Saǵympazulynyń pikirinshe, «Qurmanǵazynyń shyǵarmalary tek qana uly dalamyzda, máńgilik elimizde ǵana emes, búkil álemde óziniń orny bolatynyna eshqandaı kúmán bolmaýy tıis».
Atamekennen alysta júrse de aýyzbirlikten ajyramaǵan aǵaıyn, ultymyzdyń uly tulǵalaryn únemi ulyqtap júredi. Máselen, buǵan deıingi jyldary Sankt-Peterbýrgte Jambyl Jabaev pen Muhtar Áýezovtiń mereıtoılary ótken. Barsha qazaqqa qasterli meıram - Táýelsizdik kúniniń de eskerýsiz qalǵan kezi joq.