«Samuryq-Qazyna» jyljymaıtyn múlik qory páterlerdi bólý tártibin jarııalady

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «Qoljetimdi baspana - 2020» baǵdarlamasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Úkimettiń qaýlysyna sáıkes «Samuryq-Qazyna» jyljymaıtyn múlik qory» AQ páterleri birinshi kezekte jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵandar arasynda bólinetin bolady: JAO Baǵdarlamanyń І toptaǵy qatysýshylaryna páter bólýmen baılanysty is-sharalardy júrgizedi.

І topqa «Turǵyn úı qatynastary týraly» 1997 jylǵy 16 sáýirdegi Qazaqstan Respýblıkasy zańynyń 67-baby 1-tarmaǵy 1-1), 2), 3) tarmaqshalarynda kózdelgen adamdar jatady, bular: 1) jetim balalar, ata-ananyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar; 2) osy zańnyń 68-baby 1-1) - 5), 7) - 11) tarmaqshalarynda kórsetilgen turǵyn úı berý týraly ótinish jasaýdyń aldynda sońǵy 12 aı ishinde jıyntyq ortasha aılyq tabysy otbasynyń árbir múshesine respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda tıisti qarjy jylyna belgilengen eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 eselengen mólsherinen tómen bolatyn (1-1) Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men ardagerlerine teńestirilgen adamdar; 5) jasy boıynsha zeınetkerler; 7) oralmandar). . Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 eselengen mólsherindegi koeffıtsıent múgedek balalarǵa qoldanylmaıdy; 3) memlekettik qyzmetshiler, bıýdjettik uıymdardyń qyzmetkerleri, áskerı qyzmetshiler, ǵaryshkerlikke kandıdattar, ǵaryshkerler, arnaýly memlekettik organ qyzmetkerleri jáne memlekettik saılanbaly qyzmet atqaratyn adamdar.

Aı saıynǵy jaldaý tólemderin tóleý úshin tólemqabileti jetkiliksiz bolsa, satyp alý quqyǵymen jaldaý shartyn jasasý kezinde qajetti kepildi jarna somasyn nemese satý-satyp alý shartyn jasasý úshin talap etiletin qarajat somasyn tólemese, JAO tizimi bekitilgen kúnnen bastap qyryq kúntizbelik kún merzimde talap etiletin qujattardy usynbasa, Jyljymaıtyn múlik qory (úlestes kompanııa) JAO pýlyndaǵy jeke tulǵaǵa turǵyn jaı bólýden bas tartýǵa quqyly. І toptan páter alǵysy keletinder bolmaǵan jaǵdaıda, JAO arqyly bólinbegen baspana jáne kommertsııalyq (turǵyn emes) úı-jaılar Jyljymaıtyn múlik qorynyń ishki erejelerine sáıkes ótkiziledi. Baspanany ótkizýdiń eki joly kózdelgen - tikeleı satý jáne satyp alý quqyǵymen jaldaý. Páterlerdi satyp alý quqyǵymen jaldaý úshin bólý baspanasy joq nemese turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartqysy keletinderge basymdyq berý qaǵıdaty saqtala otyryp júzege asyrylady. Jyljymaıtyn múlik qory (Jyljymaıtyn múlik qorynyń úlestes kompanııasy) jáne jalger arasynda satyp alý quqyǵymen jaldaý sharty jasalady. Bul rette satyp alý quqyǵymen jaldaý shartynda jalgerdiń turǵyn jaıdy menshigine merziminen buryn satyp alý quqyǵy kózdelýi múmkin. Páterdi tikeleı satyp alý kezinde baǵdarlamany iske asyrýdyń alǵashqy jylynda 1 sharshy metr úıdiń quny Astana, Almaty, Atyraý, Aqtaý qalalarynda jáne osy qalalardyń mańyndaǵy aımaqtarda 180 myń teńgeden, Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa óńirlerinde - 144 myń teńgeden aspaıdy. Budan keıingi jyldary qurylystyń, qunsyzdanýdyń jáne basqa faktorlardyń ózgeristeri eskerile otyryp, tikeleı satý quny naqtylanatyn bolady. Jaldaý tóleminiń mólsheri qurylysty qarjylandyrýǵa bólingen qarajattyń qaıtarymdylyǵy qaǵıdatyna negizdele otyryp, aıqyndalady. Jaldaý merzimi 15 jyl bolǵan kezde, 1 sharshy metr úshin aı saıynǵy jaldaý tólemi kommýnaldyq shyǵystardy, salyqtar boıynsha shyǵystar men saqtandyrý shyǵystaryn eseptemegende, Astana, Almaty, Atyraý, Aqtaý qalalarynda jáne osy qalalardyń mańyndaǵy aımaqtarda shamamen 1600 teńge/sh.m. Qorǵa kredıttik qarajat berýdiń merzimderi men sharttaryna baılanysty satyp alý quqyǵymen jaldaý merzimi azaıýy múmkin. Mundaı jaǵdaıda aı saıynǵy tólem joǵary bolýy yqtımal. Jalger páterdi jaldaý sharttaryn tolyq oryndaǵannan keıin páter onyń menshigine aýysady. Jeke tulǵalar turǵyn jaı satyp alý, sonyń ishinde satyp alý quqyǵymen jaldaý shartymen alý jónindegi óz quqyǵyn bir retten asa paıdalana almaıdy. Baǵdarlama sheńberinde Qazaqstannyń barlyq óńirlerinde jáne Baǵdarlamanyń barlyq baǵyttary boıynsha tek 1 birlik páter satyp alýǵa nemese satyp alý quqyǵymen jalǵa alýǵa bolady. Osy talaptyń oryndalýyn baqylaý barlyq óńirlerdiń jergilikti atqarýshy organdaryna jáne Baǵdarlama operatorlaryna júkteledi. Kepilge qoıylǵan múlikti májbúrli túrde sottan tys tártippen nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasymen kózdelgen tártippen sot sheshimi boıynsha satý jaǵdaılaryn qospaǵanda, Baǵdarlama qatysýshylaryna Baǵdarlama sheńberinde satyp alynǵan páterlerin ony satyp alǵan kúnnen bastap eki jyl ishinde satýyna bolmaıdy.

Seıchas chıtaıýt