«Samuryq-Qazyna» tabysy 167 mlrd teńgege deıin tómendeıdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Bıyl «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qorynyń taza tabysy 1,2 trln teńgeden 167 mlrd teńgege deıin qysqarady. Bul týraly atalǵan qordyń basqarma tóraǵasy Ahmetjan Esimov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Álemdik ekonomıkada oryn alǵan retsessııa men qaýipti indettiń keńinen taralýy qor tobyna kiretin kompanııalardyń aǵymdaǵy jumysyna aıtarlyqtaı áserin tıgizdi. Osyǵan oraı kompanııalardyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar qabyldanyp, iske asyrylyp jatyr. COVID-19 indeti, munaı baǵasynyń tómendeýi, ulttyq valıýta baǵamynyń quldyraýy óziniń teris áserin de tıgizip otyr. Bıyl qordyń taza tabysy 1,2 trln teńgeden 167 mlrd teńgege deıin tómendemek. Ásirese, «QazMunaıGaz» taza kirisiniń 8,4 paıyzynan qaǵylatyndyǵy kútiledi. Áýe jáne temir jol jolaýshylary aǵynyń kólemi 40 paıyzǵa deıin azaımaq», - dedi Ahmetjan Esimov Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken qordy basqarý jónindegi keńeste.

Osy oraıda Ahmetjan Esimov qordyń ótken jylǵy jyldyq esebin Elbasyna tanystyrdy. Oǵan sáıkes, qordyń satylymnan túsken kiris kólemi 31 paıyzǵa, aktıvteriniń taza quny 30 paıyzǵa ulǵaıǵan. Taza kirisi 2 ese artyp, 1,2 trln teńgeni quraǵan.

«Qarjylyq qor quryldy. 8 mlrd syrtqy qaryz óteldi. Bul 1 trln teńgeniń baǵam táýekelinen jaltarýǵa jáne jyl saıyn valıýta qajettiligi úshin syrtqy qaryzdarǵa qyzmet kórsetýge jumsalatyn qarajatty 260 mlrd teńgege tómendetýge múmkindik berdi. Qazirgi ahýaldy eskere otyryp, kompanııanyń kúrdeli operatsııalyq shyǵystaryn 420 mlrd teńgege qysqarttyq. Bul belgili bir qarjylyq qor qurýǵa múmkindik berip otyr. Munyń barlyǵy energetıkalyq, munaı-gaz, ýran, telekommýnıkatsııa, poshta jáne ózge de salalardaǵy kásiporyndardyń jumys isteýi úshin aıtarlyqtaı qarjylyq rezerv jasaqtaýǵa, qyzmetkerlerdi qysqartýsyz saqtap qalýǵa jáne jumysshylarǵa der ýaqytynda jalaqy tóleýge jol ashty», - dedi ol.

Qor basshysy joǵaryda atalǵan sharalarmen qatar qazirgi qıyn ahýalda ulttyq ekonomıka men otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý tetikteri júzege asyrylyp jatqanyn atap ótti.

«Olar - úsheý. Birinshi - tetikterdiń ózin jetildirý. Ekinshi - jańa óndiris oryndaryn qurý baǵdarlamasyn júzege asyrý. Úshinshiden jumys istep turǵan kásiporyndardy qoldaý baǵdarlamasyn qabyldadyq», - dedi A.Esimov.


Seıchas chıtaıýt