Salyq kodeksine qandaı ózgerister engizildi
Osylaısha, jańa ózgeristerge sáıkes, salyq tóleýshilerdi salyq mindettemeleriniń bolýy týraly habardar etetin bolady. Ol úshin azamattar salyq organyna óziniń telefon nómirleri jáne elektrondyq poshta mekenjaıy týraly málimetter usyna alady.
«E-SalyqBusiness» mobıldi qosymshasyn qoldaný kásipkerlerdiń salyq mindettemelerin oryndaýyn ońaılatady. Qosymsha jeke kásipker retinde onlaın tirkelý, salyqtar men áleýmettik tólemderdi esepteý, atalǵan arnaıy salyq rejımin qoldanatyn tulǵalar úshin SEN usynýdy joıýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq, salyq bereshegi 6 AEK (17 502 teńge) mólsherinen asqan jaǵdaıda ǵana shottar buǵattalady. Odan tómen shottarǵa tyıym salý sharalary qoldanylmaıdy.
Ekinshi deńgeıdegi bankterge salyq organynyń salyq tóleýshiniń bank shottary boıynsha shyǵys operatsııalaryn toqtata turý týraly ókimi keri qaıtaryp alynǵanǵa deıin bereshek ótelgen jaǵdaıda shot boıynsha shyǵys operatsııalaryn júrgizý quqyǵy berildi.
Al onlaın BKM cheginde alýshynyń JSN/BSN kórsetilýi shaǵyn bıznes sýbektileri úshin qosymsha aýyrtpalyqtardy boldyrmaý maqsatynda kózdelgen. Mysaly, QQS tóleýshi bolyp tabylmaıtyn jeke kásipker azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha 1 000 AEK (2,9 mln. teńge) astam somaǵa EShF jazyp berýdiń ornyna satyp alýshyǵa onlaın BKM-nyń osyndaı chegin usyna alady. Satyp alýshyǵa onlaın BKM chegin usyný shartymen shaǵyn kásipkerlik sýbektileri men taýarlardy bólshek saýdada ótkizetin tulǵalardyń EShF jazyp bermeýi 2022 jyldan bastap EShF jazyp berý jónindegi talaptardy alyp tastaýǵa baılanysty kózdelgen.
Sondaı-aq, jańa negizgi qorlarǵa qaıta ınvestıtsııalaýǵa baǵyttalǵan kiris korporatıvti tabys salyǵynan bosatylady. Atalǵan shara ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý jáne óńdeýshi ónerkásipti damytýdy kózdeıdi, osylaısha óńdeýshi ónerkásiptiń shaǵyn kásipkerlik sýbektileri óndiristi damytýǵa qaıta ınvestıtsııalanatyn paıdadan KTS tólemeıdi (óndiristik maqsattaǵy ǵımarattar men qurylystardy satyp alý nemese salý).
Topishilik qaryzdar boıynsha syıaqylardy tóleýge arnalǵan shyǵystardy shegerimge jatqyzý enshiles uıymdar ulttyq bas kompanııadan alǵan qaryzdar boıynsha syıaqylar boıynsha shyǵystardy shegerimge jatqyzý quqyǵyn berý maqsatynda kózdelgen.
Sondaı-aq, QR Salyq kodeksinde birqatar kelesi ózgerister qarastyrylǵan:
- «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine maqta salasy máseleleri boıynsha ózgerister engizý jáne «Maqta salasyn damytý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń kúshi joıyldy dep taný týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń qabyldanýyna baılanysty Salyq kodeksiniń normalaryn maqta salasy týraly zańnamamen sáıkes keltirilgen;
- áleýmettik kásipkerlikti yntalandyrý maqsatynda áleýmettik kásipkerlik sýbektileriniń KTS boıynsha salyq salynatyn tabysyn osyndaı sýbektimen eńbek qatynastarynda turǵan halyqtyń áleýmettik osal sanattaryn oqytýǵa, biliktiligin arttyrýǵa nemese qaıta daıarlaýǵa jumsalǵan shyǵystar mólsherinde azaıtý, biraq salyq kezeńinde bir qyzmetkerge tıisti qarjy jylynyń 1 qańtaryna qoldanysta bolatyn AEK-tiń 120 eselengen mólsherinen aspaıtyn mólsherde azaıtý kózdelgen;
- jańa óndiristerdi qurýdy yntalandyrý, sondaı-aq óńdeýshi ónerkásipke ınvestıtsııalardy ulǵaıtý maqsatynda óńdeýshi ónerkásipte ónim óndirý jónindegi qyzmetti júzege asyrý nátıjesi bolyp tabylatyn taýarlardy ótkizý kezinde jańa óndiristik kompanııalar úshin QQS boıynsha (70%) qosymsha esepke alýdy qoldaný kózdelgen;
- aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn 12% - ǵa arzandatý jáne onyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda «Qyzyljar» AEA ımportyna QQS-tan bosatýdy kózdelgen;
- EAEO elderinen belgili bir taýarlarǵa baqylaý baǵasynyń eń tómengi deńgeıin qoldaný ákelinetin taýarlardyń qunyn tómendetý faktileriniń aldyn alýǵa yqpal etetin bolady jáne ózekti salyq salynatyn bazadan QQS alýǵa múmkindik beredi, shara otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaýǵa jáne qorǵaýǵa baǵyttalǵan, óıtkeni qazaqstandyq eksportty kemsitetin elderge qatysty aına sharalaryn qoldanýǵa múmkindik beredi;
- eger áleýmettik kásipkerlik sýbektisi Salyq kodeksiniń 521-baby 2, 3, 4 jáne 5-tarmaqtarynyń birneshe erejelerine sáıkes kelse, áleýmettik kásipkerlik sýbektileriniń múlik salyǵy boıynsha 0,5% tómendetilgen stavkanyi qoldanýy jáne eń tómengi salyq mólsherlemeleriniń birin qoldanýda tańdaý quqyǵy berildi. Ózgerister belgili bir nysanaly toptar ókilderiniń kásipkerlik qyzmetke qoljetimdiligin qamtamasyz etýdi kózdeıdi;
- qoǵamdyq tamaqtandyrý salasynda jumys isteıtin kásipkerlerge 2 jylǵa (2023 jyldan 2025 jylǵa deıin) aınalymnan bólshek saýda salyǵyn 6% salyq stavkasyn belgileı otyryp qoldaný quqyǵy berildi. Bul shara qoǵamdyq tamaqtandyrý salasy úshin salyq júktemesin jeńildetýdi kózdeıdi;
- shekteý is-sharalaryn, onyń ishinde karantındi engizýge baılanysty sanıtarııalyq-epıdemııaǵa qarsy, sanıtarııalyq-profılaktıkalyq is-sharalardy uıymdastyrýǵa jáne júrgizýge baǵyttalǵan qyzmetkerlerdiń paıdasyna jumys berýshiniń shyǵystaryn KTS esepteý kezinde shegerimge jatqyzý, sondaı-aq osy shyǵystardy qyzmetkerdiń tabysy dep eseptemeý;
- krıpto valıýtalaryn óndirý salasyn zańnamalyq retteý, sondaı-aq maınıngten bıýdjet túsimderin ulǵaıtý maqsatynda tsıfrlyq maınıng úshin tólem engizildi;
- shekteý sharalary kezeńinde qosarlanǵan salyq salýdy boldyrmaý maqsatynda rezıdenttik sertıfıkatyn usyný merzimin 2021 jylǵy 31 jeltoqsanǵa deıin uzartyldy. Sebebi shet elderde karantındik sharalardy engizilgendikten, qujattardy usyný qıyn;
- pandemııa saldarynan neǵurlym zardap shekken salalarda kásipkerlik sýbektilerin qoldaý maqsatynda 2021 jylǵy 1 sáýir men 1 shilde aralyǵynda eńbekaqy tóleý qorynan JTS jáne áleýmettik salyq tóleýdi keıinge qaldyrý kózdelgen.