Saǵyntaev Jambyl oblysynyń monopolısterimen tarıftik saıasattyń ashyqtyǵyn talqylady
Keńes barysynda tarıfterdi belgileýdiń aıqyndyǵy, elektr jáne jylý energııasyna, sýmen jáne gazben jabdyqtaý qyzmetterine, káriz júıesi, telefon baılanysy jáne ınternetke tarıfterdi tómendetýge qatysty máseleler kóterildi.
B. Saǵyntaev Prezıdenttiń túpki tutynýshylarǵa tarıfterdi tómendetý jónindegi mindetterin oryndaý maqsatynda Úkimet tıisti jumystardy bastaǵanyn atap ótti. Bul - qysqa merzimde iske asyrylýy tıisti ınstıtýtsıonaldyq, júıelik ózgerister jáne jedel sharalar.
Tabıǵı monopolıster qarajattaryn maqsatty paıdalanýdy jáne monopolııaǵa qarsy qyzmetti kúsheıtýdi memlekettik baqylaýdy kúsheıtý boıynsha zańnamaǵa túzetýlerdi ázirleý jumystary bastaldy. «Tabıǵı monopolııalar týraly» jańa zań jobasy Parlament Májilisiniń qaraýyna berilgen. Jańa zań jobasynda tarıfti barynsha aıqyn etýge jáne halyqty tarıf qalyptastyrý protsesine tartýǵa múmkindik beretin birqatar ınstıtýttardy qurý qarastyrylǵan.
Óz kezeginde, óńirlerdegi jergilikti atqarýshy organdardyń jáne kommýnaldyq kásiporyndardyń basshylary óz deńgeılerinde tarıfterdi qalyptastyrý protsesiniń aıqyndyǵyn qamtamasyz etýi tıis jáne energetıkalyq qyzmetter naryǵynda baǵa belgileýdi baqylaýdy kúsheıtip, sondaı-aq tarıfterdi tómendetý boıynsha barlyq qajetti sharalardy dereý qabyldaýy qajet.
Qabyldanyp jatqan sharalar týraly QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Monopolııaǵa qarsy komıtettiń tóraǵasy A. Maıtıev baıandady. Onyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda jáne Qaýipsizdik keńesiniń otyrysynda aıtylǵan tapsyrmalary aıasynda qazirgi ýaqytta Komıtet birqatar is-sharalardy júzege asyryp jatyr. Atap aıtqanda, jalpy 4,4 mlrd teńge somasyna 10 monopolıstiń jylýmen qamtý qyzmetteriniń tarıfteri tómendetildi. Sonyń ishinde, Jambyl oblysynda eki monopolıstke jalpy 122 mln teńgege tarıfter tómendetildi. Buǵan qosa, elimizde turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq sapasy máseleleri boıynsha halyqpen jumys jasaýǵa qoǵamdyq qabyldaýlar ashyldy. Monopolısterdiń is-qımyldaryna shaǵymdar túsken jaǵdaıda turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasynda jospardan tys tekserýler qolǵa alynady.
Keńes barysynda Jambyl oblysyndaǵy kommýnaldyq kásiporyndar basshylarynyń kommýnaldyq qyzmetterge qoıylǵan tarıfter týraly baıandamalary tyńdaldy. QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti jáne tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý komıtetiniń aýmaqtyq departamentiniń basshysy E. Dúısembıev 2017-2018 jyldardaǵy jylý berý kezeńindegi naqty syrtqy aýa temperatýrasyn eskere otyryp, jylýmen jabdyqtaý qyzmetteriniń qunyn qaıta esepteý boıynsha ótken jylytý maýsymynyń qorytyndysyna sáıkes Jambyl oblysynyń tutynýshylaryna segiz tabıǵı monopolııa sýbektileri boıynsha 31,726 mln teńge kóleminde aqshalaı qarajat qaıtarylǵanyn atap ótti.
«Taraz Sý» JShS basshysy M. Smaıylov Jambyl oblysynyń tutynýshylaryna arnalǵan sýmen jabdyqtaý salasyndaǵy tarıfter týraly sóz qozǵady. Aıta ketý kerek, kásiporyn tarıfterdi 20% tómendetti, ıaǵnı osyǵan deıin ortasha ótkizý tarıfi 81 tg shamasynda bolsa, qazir 65 teńgege jýyq.
«T. I. Batýrov atyndaǵy Jambyl MAES» AQ bas dırektory V. Melejık elektr energııasyn ótkizýdiń belgilengen shekti tarıfi 9,47 tg/kVts quraıtynyn aıtty. Sondaı-aq, aldyńǵy kezeńderde tarıf qurylymyndaǵy shyǵyndardyń negizgi kórsetkishi 82-84% shegindegi otyn quramdaýshysy bolyp tabylady. Onyń aıtýynsha, JMAES óndiretin elektr energııasyna arnalǵan shekti tarıftiń tómendeýi otynnyń negizgi túrin - taýarlyq gazdyń qunyn azaıtqan kezde ǵana múmkin bolady.
Óz kezeginde, «QazTransGazAımaq» AQ Jambyl bólimshesiniń dırektory S. Ismaıylov gaz «Beıneý - Bozoı - Shymkent» magıstraldik qubyry arqyly jetkiziletinin aıtty. Búgingi tańda 377 eldi mekennen 181 eldi mekenge gaz júrgizilgen. Jeke jáne kommýnaldyq páterlerden 185 myńnan astam abonent taýarlyq gazben qamtamasyz etiledi, 319 ónerkásiptik, 5 myń kommýnaldyq-turmystyq kásiporyn qamtylǵan. Oblys boıynsha gaz bólý qubyrynyń jalpy uzyndyǵy - 4600 shaqyrym.
«Jambyl elektr jelileri» JShS-niń bas dırektory A. Jorbolov qyzmettiń negizgi túri elektr qýatyn berý jáne taratý, elektr jelileri men transformatorlyq qosalqy stantsııalardy paıdalanýǵa berý ekenin atap ótti. Jelilerdiń tozýy problemalaryn sheshýdiń birden bir joly - ÓEK tarıfine ınvestıtsııalyq quramdaýyshty engizý. 2011-2018 jyldary «JEJ» JShS boıynsha ınvestıtsııalarynyń naqty kólemi 5,9 mlrd teńgeni qurady.
Premer-Mınıstr tabıǵı monopolııalardyń óńirlik sýbektileriniń baıandamalaryn tyńdaǵannan keıin, óńirdiń kásipkerleri tarapynan qosylý qyzmetteri baǵasynyń joǵary bolýyna baılanysty shaǵymdar túsetinin atap ótti.
Bıznes ókilderiniń aqparatyna sáıkes, 80 myńǵa jýyq úı janynan ótetin gaz qubyryna qosyla almaı otyr, sebebi oǵan qosylý quny - 200-250 myń teńge. Bıznesmenderdiń aıtýynsha, onyń sebebi naryq baǵasynan birneshe ese artyq baǵany belgilegen jobalaýshylardyń kesirinen. Bul qyzmetti qosatyn basqa kompanııalardyń bolmaýy sebebinen «úlestes» tárizdi kompanııalar usynylatyn qyzmettiń naqty qunyn kórsetpeıtin óz talaptaryn qoıyp otyr.
Osyǵan baılanysty Baqytjan Saǵyntaev oblystyq prokýrorǵa, sonymen qatar salyq ınspektsııasy men QR Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıtetiniń ekonomıkalyq tergeýler qyzmetine bir apta ishinde úlestes, lıtsenzııalary bar, taýarlyq gazdy qosý qyzmetin kórsetetin barlyq kompanııalardy baǵa túzýi boıynsha tekserýdi tapsyrdy.
Sonymen qatar, Premer-Mınıstr usynylatyn kommýnaldyq qyzmetterdiń sapasymen tanysý maqsatynda «Taraz Sý» kásipornyna bardy. Munda Taraz qalasynyń sýmen jabdyqtaý júıesi jańǵyrtylýda - táýligine 100 myń tekshe metrge deıin sý qabyldaı alatyn ǵımarattyń qurylysy bastaldy. Osy maqsatta oblystyq bıýdjetten 35 mln teńge bólindi. Budan ózge, kásiporyn bazasynda Jambyl oblysyn aýyz sýmen qamtamasyz etý boıynsha biryńǵaı operator qurý jumystary júrgizilýde. Tarazda aýyz sýdyń kárizdik tarıfi Qazaqstandaǵy eń tómengi ekenin aıta ketken jón.