Sábıt Dónentaevqa semeılikter syıǵa tartqan sııasaýyt
Kórnekti memleket qaıratkeri, aǵartýshy, ádebıetshi Smaǵul Sadýaqasov 1919 jyly Omby qalasynda shyǵatyn «Trýdovaıa Sıbır» jýrnalynda «Kırgızskaıa lıteratýra» degen ocherkinde qazaq ádebıetiniń jaǵdaıy, onyń órkendeýi jóninde taldaý jasaǵan.
«Aqyndardyń ishinde halyqshyl aqyn S. Dónentaev aıryqsha daralanady. Onyń óleńderiniń rýhy taza qazaqsha, ulttyq arqaýy aıryqsha berik, shýmaqtarynyń júıeliligi, býnaqtarynyń úndiligi jóninen, tereń mazmuny jóninen, eń aqyry keremet ótkirligi jóninen Dónentaev óleńderi halyq poezııasynyń atasy Baıtursynov pen názik jandy lırık Jumabaevtyń shyǵarmalaryna jeteǵabyl», - dep jazdy.
Budan baıqaıtynymyz, S. Dónentaev óz zamanynda-aq naqty baǵasyn alǵan aqyn. Al tulǵanyń qazaq ádebıetiniń damýyna qaldyrǵan murasy ólsheýsiz.
Sábıttiń baspasózben baılanysy, ıaǵnı jýrnalıstik qyzmeti 1912 jyly Pavlodardaǵy Qasym Ertisbaevtyń medresesinde oqyp júrgen kezinen bastalǵan. Semeıdegi muǵalimder daıarlaıtyn kýrsta oqı júrip, «Saryarqa» gazeti men «Abaı» jýrnalyna óleńderin joldap otyrady. Keıin «Qazaq tili men ádebıeti», «Sotsıalıstik Shyǵys», «Jańa aýyl», «Qazaq tili» gazetterinde tilshi, bólim meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady. Semeıdegi jýrnalıstik qyzmetinde ol jergilikti dramatýrgtermen, sonyń ishinde Jumat Shanınmen baılanys ornatyp, pesalardy talqylaýǵa aralasqan. Aqyn dramatýrgııany óte qıyn janr dep eseptegen.
Pavlodardaǵy Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıinde aqyn Sábıt Dónentaevtiń kózindeı bolyp turǵan sııatsaýyt bar. Bul jádigerdi kezinde Semeıdegi «Jańa aýyl» (qazirgi «Semeı tańy») gazetiniń redaktsııasy aqynǵa syıǵa tartqan. Atalǵan basylym 1928-30 jyldar aralyǵynda shyǵyp turǵan. Sııasaýyttyń astyńǵy jaǵynda latyn áripterimen «S. Dónentaıulyna «Jańa aýyldan» berilgen belgi» dep jazylǵan.
Jádigerdi kezinde tulǵanyń qyzy Sáýlet Sábıtqyzy ákesiniń týǵan jerine arnaıy ákelip, mýzeıge tabys etip ketken eken.