Rýmyn elinde Abaıdyń músini saltanatty túrde ashyldy

BÝHAREST. QazAqparat - Búgin, 10 qyrkúıek kúni Rýmynııa astanasy Býharest qalasynda qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń eskertkishi saltanatty túrde ashyldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Jıynǵa Rýmynııadaǵy Qazaqstan elshiligi men Elbasy negizin qalaǵan L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti muryndyq bolyp, qoldaý kórsetti. Músin avtory - Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory, kórnekti músinshi, QR Sýretshiler Odaǵy jáne Qazaqstan Dızaınerler odaǵynyń múshesi Talǵat Anarbekov. Onyń avtorlyq jumystary óz elimiz ben shet elderdegi kórmelerge qoıylǵan.

Іs-sharaǵa Parlament jáne memlekettik organdardan kelgen rýmyndyq saıası qaıratkerler, shet memleketterdiń elshileri, sondaı-aq akademııalyq, qoǵamdyq jáne orta bıznes pen BAQ ókilderi qatysty.

Elshi Nurbah Rústemov óziniń quttyqtaý sózinde Abaıdyń 175 jyldyǵy aıasynda eskertkishtiń ashylýy Qazaqstan men Rýmynııa halyqtarynyń ózara syılastyǵynyń, eki eldiń tarıhyn tanı otyryp, jańa urpaqty tárbıeleýdiń kórneki úlgisi bolyp tabylatynyn atap ótti. Sonymen qatar eýropalyq mádenıetke tartý Qazaq mádenıetiniń reformatory - Abaı umtylysynyń biri ekendigi jáne onyń uly murasy Shyǵys pen batys mádenıetine birdeı ortaq dúnıe ekeni egjeı-tegjeıli aıtyldy.

Shara barysynda qazaqtyń uly aqyny Rýmynııa jastaryna baǵa jetpes qundylyq ekeni erekshe atalyp, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti men Býharest qalasynyń merine alǵys bildirildi.

Іs-sharaǵa qatysýshylar qazaq halqynyń kemeńger aqynyn halyqtar arasyndaǵy dostyqtyń ómirsheń belgisi dep baǵalady. Máselen, Parlament depýtattary palatasynyń vıtse-spıkeri, «Qazaqstan-Rýmynııa» parlamentaralyq dostyq tobynyń tóraǵasy Florın Iordake men Mádenıet mınıstrliginiń memlekettik hatshysy Mıhaı Fırıka álemdik deńgeıdegi uly aqynǵa eskertkish ornatý Býharestiń ómirindegi jańa tarıhı kezeńge aınalatynyn, sondaı-aq onyń álemdik mádenıetke qosqan úlesi úshin Qazaqstan halqyna qurmet bolyp tabylatynyn jetkizdi.

Shara barysynda Abaıdyń «Qara sózderin» rýmyn tiline aýdarǵan belgili lıngvıst Antoaneta Oltıaný aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly aıtyp berse, balabaqsha tárbıelenýshileri qazaq tili muǵaliminiń jetekshiligimen Abaı óleńderin jatqa oqyp, ánderin shyrqady.

Іs-sharanyń mándi de mazmundy ótýine Rýmynııada turatyn jas qazaqstandyq sýretshi Alýa Tebenovanyń ekspozıtsııasy da úlken úles qosty, ol óz kartınalarynda qazaq halqynyń ulttyq biregeıliginiń mánin jetkizedi.

Sondaı-aq, qonaqtar nazaryna rýmyn tiline aýdarylǵan Abaıdyń «Qara sózder», Elbasynyń «Táýelsizdik dáýiri» kitaby jáne QR Prezıdenti Q.Toqaevtyń bıylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýy, taǵy basqa da ımıdjdik materıaldar usynyldy.

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, akademık Erlan Sydyqov Býharest tórinde asqaqtaǵan Abaı músinin QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» jáne QR Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» eńbekteriniń kontseptsııalyq muratyn, aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıyn ótkizý jónindegi memlekettik is-sharalardy júzege asyrýdyń bir kórinisi dep biledi.

Oraıy kelgende aıta ketken jón, Qazaqstan men Rýmynııa arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas osydan 28 jyl buryn qalanǵan. Sol kezden bastap ekijaqty saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq saladaǵy yntymaqtastyq oraıly damyp keledi.

Rýmynııa – Qazaqstannyń ońtústik-shyǵys Eýropadaǵy mańyzdy saýda seriktesi. Sońǵy tórt jylda Rýmynııa jaratylystaný jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar, ǵylymı-tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha qazaqstandyq bilim alýshylarǵa grant usynýda.