Rýhııa Baıdúken «Slavıan bazaryndaǵy» qyzyqty oqıǵalardy aıtyp berdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Vıtebskide ótken «Slavıan bazary-2021» halyqaralyq óner festıvaliniń gran-prı ıegeri Rýhııa Baıdúkenova Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde baspasóz máslıhatyn ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Slavıan bazarynyń» irikteýine úsh jyl qatarynan barǵanmyn. Alǵash barǵanda uıymdastyrýshylar maǵan «aryqta» dep aıtty. Ol kezde salmaǵym 95 keli edi. Ekinshi ret barǵanymda da baǵym janbady, juldyzdy sátim bolmady. Úshinshi jyly irikteýge qatysý-qatyspaýdy oılap júrgende, Dımash Qudaıbergen qatysyp kór dep usynys jasady. Osylaısha, Roza Rymbaeva bastaǵan ádil qazylar alqasy maǵan elimizdiń atynan óner kórsetýge joldama berdi», - dedi jas ánshi.

Sonymen birge, Rýhııa Baıdúken «Slavıan bazary-2021» baıqaýynyń qalaı ótkenin aıtyp berdi.

«Qyz bala bolǵandyqtan árıne, túr-kelbetimizge kóp mán beremiz. Baıqaýdyń birinshi kezeńinde bet-álpetim azııalyq bolǵandyqtan, stılıster durys boıamady, shashym da asa unamady. Kóńil-kúıim túsip, ózim boıana bastadym. Oǵan qosa, baıqaýda daýsymdy kórsetpesem jeńiletinimdi uqtym. Ándi de ádil qazyǵa emes, halyqqa arnap aıtý kerek. Jaılylyq izdep, keýdeni qysatyn pıdjakty, bıik óksheli aıaq kıimdi sheship tastadym. Baıqaý ashyq aspan astynda uıymdastyryldy, sol kúni qatty jańbyr jaýdy. Abyroı bolǵanda, men shyqqanda jaýyn basyldy», - dep kúldi ánshi.

Sonymen birge, Vıtebskidegi Dımashtyń sheteldik jankúıerleri jas ánshige úlken qoldaý kórsetken.

«Onda taǵam jaǵynan qıyndyqtar boldy. Bir kúni sorpa izdegenimdi Dımashtyń jankúıerleri estip, ertesine qonaqúıge sorpa jasap ákeldi. Árıne, mundaı qamqorlyq kútpedim. Olar bizdiń kók týymyzdy kóterip, baıqaý boıy úlken qoldaý kórsetti. Dımash aǵa – maǵan ózimnen de qatty senim artyp, jeńiske jetetinime sendirgen adam. Mádenıet mınıstri Aqtoty Raıymqulova men Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalovqa da úlken rahmet. Amandyq Ǵabbasuly saparǵa shyǵarda batasyn berip, «Seniń kóziń chempıon» degen edi. Sol sózi de baıqaýda maǵan úlken demeý boldy. Árıne, qoldaý kórsetken barsha qazaq eline alǵys aıtamyn», - deıdi R. Baıdúken.

Ánshi jeńiske jetkende qandaı sezimde bolǵanyn eske aldy.

«Konkýrstyń barlyq qatysýshylary sahna syrtynda upaıymyzdy sanap, eseptep júrdik. Menimen teń túsken serbııalyq ánshi qyz bolatyn. Sol qyzdyń upaıy belgili bolǵasyn, jeńgenime esh kúmán bolmady. Eń aldymen sahna syrtynda qatty qýanǵan tárizdimiz. Jalpy ózime synı qaraıtyn adammyn, emotsııaǵa kóp berilmeımin. Alda vokaldyq deńgeıimdi taǵy da arttyrǵym keledi, sol úshin kúnde eńbektenemin. Jeke shyǵarmashylyǵymmen aınalysyp, án jazǵym keledi, klıp túsirgim keledi, televızııalyq jobalarǵa qatysqym keledi. Ázirge barlyq usynystardy qarastyramyn jáne unamdysyn tańdaımyn», - deıdi Rýhııa Baıdúken.

Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, «Slavıan bazary» baıqaýy bıyl 30-shy ret ótti. 30 jylda qazaqstandyq qatysýshylar 15 júlde alǵan, onyń tórteýi – Bas júlde.

Aıta keteıik, 14 memleketten kelgen qatysýshy slavıan elinen shyqqan kompozıtordyń týyndysyn slavıan tobyna jatatyn tildiń birinde orkestrdiń súıemeldeýimen oryndady. Baıqaý nátıjesinde jerlesimiz Gran-prı ıegeri atanyp, «Altyn lıra» músinshesimen birge 20 myń AQSh dollaryna ıe boldy.

Rýhııa Baıdúken 1998 jyly Taldyqorǵan qalasynda dúnıege kelgen. Ol Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetinde «Estrada jáne vokal» mamandyǵynda oqıdy. Onyń daýysy tórt jarym oktavaǵa jetedi.

Baıqaý jeńimpazy Rýhııa Baıdúkendi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev arnaıy quttyqtady.



Seıchas chıtaıýt