Rýhanı jańǵyrý jobalary túrki elderine taralady

Foto: None
ShOLPAN-ATA. QazAqparat - QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev túrki elderi arasyndaǵy mádenı-rýhanı baılanystardy damytýǵa arnalǵan birneshe jobany usyndy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazirgi kezde Qazaqstanda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy tabysty júzege asyrylyp keledi. Meniń tapsyrmama sáıkes, qazaq tiliniń latyn grafıkasyna negizdelgen jańa álipbıi ázirlendi. Qazaqstannyń latyn grafıkasyna kóshýi túrki tildes elderdiń jazý mádenıetin jaqyndastyra túsedi. Sonymen qatar, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdalamasy aıasynda Qazaqstandaǵy «100 jańa esim» jobasy júzege asyrylýda. Taǵylymy mol tarıhymyzda Ál-Farabı, ıAssaýı, Abaı, ıÝnýs Emre, Nızamı, Fızýlı, Ulyqbek, Aıtmatov sııaqty iri-iri tulǵalar bar. Osyǵan baılanysty Túrki keńesi aıasynda «Túrki áleminiń 100 tulǵasy» atty arnaıy jobany ázirleý múmkindigin qarastyrýdy usynamyn», - dedi N.Nazarbaev Túrki tildes elderi yntymaqtastyq keńesiniń VI sammıtinde. 

Óz sózinde Memleket basshysy Túrkistan oblysynyń qurylǵanyn da jetkizdi. Osylaısha, túbi bir túrki halyqtary úshin qasterli ataý óz mártebesin aldy.

«Bul - bizdiń tutastyǵymyzdy nyǵaıtyp, birligimizdi bekemdeı túsetin tarıhı oqıǵa. Qazir biz oblys ortalyǵynyń qurylysyna kiristik. Eger árbireýimiz soǵan atsalysyp, óz arhıtektýrasyn, óziniń qol ushyn beretin bolsaq, biz rıza bolar edik», - dep atap kórsetti N.Nazarbaev.

«Joba túrki áleminiń mádenıeti men tarıhyn nasıhattaýǵa zor úles qosatynyna senimdimin. Jastar saıasatyna qatysty jumystardy jandandyrǵan jón. Osy rette, Túrki keńesiniń jastar forýmyn júıeli túrde uıymdastyrýdy usynamyn. Onyń aıasynda ǵylymı konferentsııalar, semınarlar jáne basqa da sharalardy ótkizýge bolady. Budan bólek, jastardyń túrki áleminiń biregeı tarıhı jerlerine ólketaný ekspedıtsııalaryn uıymdastyrý múmkindigin qarastyrý qajet. Atalǵan sharalar jastardy jaqyndastyryp, mádenı erekshelikterimiz týraly bilimderin tereńdetýge óz septigin tıgizedi», - dedi Elbasy.

Aıta keteıik, Túrki tildes elderi yntymaqtastyq keńesiniń VI sammıti Ystyq kóldiń jaǵasynda ótip jatyr. Jıynǵa Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan, Túrkııa, Ózbekstan men Majarstannyń basshylary qatysýda.

Seıchas chıtaıýt