Rýhanı jańǵyrý: Qyzylordada 100-ge jýyq joba uıymdastyrylady
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynyń jarııalanǵanyna bir jyl tolýyna oraı aımaqta atqarylǵan jumystardy «Syr medıa» JShS janyndaǵy «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵynyń basshysy Nurlybek Myńjas qorytyndylap berdi.
Byltyr Syr óńirinde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda murajaı ekspozıtsııalaryn jańartý sharalary júrgizildi. Oblystyń 12 mýzeıinde osy baǵytta murajaı ekspozıtsııalary jańartyldy.
«2013 jyly oblys ákiminiń bastamasymen Qyzylorda oblysynyń tarıhı-mádenı muralaryn qorǵaý jáne paıdalaný jónindegi ǵylymı-ádistemelik keńes qurylǵan. Keńes sheshimimen 2014 jyldan bastap ejelgi Shirik Rabat, Syǵanaq, Jankent qalashyqtaryna keshendi arheologııalyq zertteýler júrgizilip keldi. 2017 jyly Sortóbe, Jent qalashyqtaryna jáne Araldyń kepken tabanyndaǵy Kerderi kesenesine qazba jumystary bastaldy. Zertteý sharalaryn baqylaý mindeti 2015 jyldan bastap Keńes janynan qurylǵan Dalalyq komıssııaǵa júkteldi. Sonymen qatar, ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralarynyń aldyn ala tizimine oblys aýmaǵyndaǵy Syǵanaq, Jankent, Kesken kúıik, Shirik Rabat, Bábish mola, Jent, Balandy qalashyqtary, Jetiasar mádenıeti eskerkishteri men Saýysqandyq petroglıfteri boıynsha 9 eskertkish engizildi», - dedi N. Myńjas.
2013-2017 jyldar aralyǵynda 14 tarıh jáne mádenıet eskertkishteri qaıta jańǵyrtýdan ótse, 35 monýment salyndy, oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi qaıta jabdyqtaldy. «Qazaqstannyń kıeli jerleri» jobasyna oblys boıynsha 12 nysan, 2017 jyly jaryqqa shyqqan «Jalpyulttyq qasıetti nysandar» jáne «Óńirlik qasıetti nysandar» kitaptaryna 35 nysan engizildi.
Jastardyń shyǵarmashylyq áleýetin qoldaý jáne baǵdarlamany iske asyrýǵa olardy keńinen tartýǵa basa nazar aýdarylyp otyr. Sol maqsatta Syr óńirinde 61 jastar ortalyǵy quryldy.
«Týǵan jerge taǵzym» aktsııasy aıasynda «Qazgermunaı» birikken kásiporny, «Petro Qazaqstan Qumkól Resorsız», «Torǵaı Petroleým» aktsıonerlik qoǵamdary, «Abzal jáne K» kompanııasy, «Qumkól Trans Servıs», «Galaz jáne K» JShS-men oblys ákimdigi arasynda ózara yntymaqtastyq jónindegi memorandým jasaldy. Nátıjesinde ótken jyly óńirimizde bilim, mádenıet uıymdarynyń ǵımarattaryna qaıta jańǵyrtý jumystary júrgizýge, balalarǵa oıyn alańdaryn salyp, alleıalar men skverler ashýǵa qarjy tartyldy.
Qyzylorda qalasyndaǵy №1 Q.Muhamedjanov atyndaǵy mektep-gımnazııasynda ulttyq aspaptar orkestri quryldy. Jergilikti kásipker úıirmege 10 dombyrany syıǵa tartty.
«2017 jylǵy 13 jeltoqsanda Táýelsizdik kúni qarsańynda «Týǵan jerge taǵzym» forýmy ótip, oǵan elimizdiń túkpir-túkpirinen ártúrli salada tabysty eńbek etip júrgen qyzylordalyqtar arnaıy kelip qatysty. Forým aıasynda aımaqtyń damýyna qosqan úlesteri úshin Syr óńiriniń birqatar týmalaryna «Syr janashyry» marapaty tabystaldy. Olardyń ishinde áıgili ziltemirshi Ilıa Ilın men kardıohırýrg, Qazaqstannyń Eńbek eri ıÝrıı Pıa, A.N. Syzǵanov atyndaǵy hırýrgııa ǵylymı zertteý ortalyǵy» AQ basqarma tóraǵasy Bolatbek Baımahanov sekildi jıyrmaǵa jýyq belgili azamattar bar.
Baǵdarlama aıasynda «Rýhanı jańǵyrý: Syr óńiri tarıhynyń zerttelýi jáne ólketaný pánin oqytýdyń ózekti máseleleri» taqyrybynda alǵash ret tarıhshylar sleti uıymdastyryldy. «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazdary Aleksandr Podolskıh, Ásel Dalıeva, Symbat Ábdrahmanova, Bolatbek Baımahanovpen kezdesýler men sheberlik sabaǵtary ótkizilip keledi.
«Syrdarııa ózeniniń sol jaǵalaýynda Qazaq Ortalyq Atqarý Komıteti ǵımaraty úlgisindegi mýzeı ǵımaraty taıaý kúnderi el ıgiligine beriledi. Onda burynǵy jyldarda buzylyp ketken Qazaq Ortalyq Atqarý komıtetiniń tarıhı ǵımaraty úlgisindegi mýzeımen ornalasady. Sondaı-aq, Elbasynyń aımaqtyq «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵy da bolady. Osylaısha qazaq halqynyń ósip-órkendeýindegi aradaǵy bir ǵasyrlyq ýaqyt osylaısha bir-birimen sabaqtasyp, rýhanı jalǵasyn tappaq. Taǵy bir aıta keterligi, qazaq tiliniń latyn grafıkasyna kóshýge baılanysty aımaqta aqparattyq-túsindirmelik toptyń semınarlary uıymdastyrý josparlanyp otyr. Bıyl bul baǵytta jergilikti bıýdjetten esebinen arnaıy qarjy bólingen. Alashtyń anasy atanǵan, tamyry tereń, tarıhy kenen Syr óńiri rýhanı jańǵyrý salasyndaǵy qarqyndy jumystaryn odan ári jalǵastyra bermek» deıdi N. Myńjas.
Ádilet QAŃTARBAEV