«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy: Úsh tilde 21 kitap jaryq kórdi
Olardyń qatarynda oqý ornynyń ǵalym-ustazdarynyń monografııa, oqýlyqtary men oqý quraldary bar.
Atap aıtqanda, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Tynysbek Qońyratbaıdyń «Qazaq eposynyń etnıkalyq sıpaty» atty monografııasynda epos janrynyń ult tabıǵaty, psıhologııasy, ádet-ǵurpy, salt-sanasymen baılanysy jan-jaqty qarastyrylǵan. Sonymen qatar, eńbekte qazaq ádebıetindegi mol epostyq muranyń tanymdyq sıpaty ult tarıhymen baılanysty keńinen sıpattalǵan.
Áleýmettik-gýmanıtarlyq fakýltetiniń oqytýshylary Rahııa Dármenova, Marat Turǵymbaı jáne Bıbigúl Ótegenovanyń avtorlyǵymen jaryq kórgen «Sándik qoldanbaly óner» atty oqý quraly sándik qoldanbaly ónerdiń tarıhı jáne teorııalyq damý úrdisi jóninde tereńirek bilim alyp, kórkem shyǵarmany taldaýǵa, ol týraly óz pikirin saýatty jetkize bilýge úırenedi. Kitap rýhanı mádenıetimizdegi asyl muramyzdy zerdeleýge, kórkemdik tárbıeni nasıhattaýǵa jol ashady.
Túrki halyqtarynyń maqal-mátelderi men sheshendik sóz órnekteri jáne onyń qazirgi zamanmen rýhanı sabaqtastyǵy Qazaq fılologııasy jáne álem tilderi fakýltetiniń professory Bolathan Sarbasovtyń «Ejelgi dáýir jáne túrki halyqtary ádebıeti» atty oqý quralynda zerdelengen. Sondaı-aq, kitapta túrki eskertkishterindegi folklorlyq obrazdar men motıvter de anyqtalǵan.
Babalarymyzdyń matematıka, astronomııa, fızıka, jaratylystaný salalaryn jetik bilgendigi, baıyrǵy zamanda qazaq halqynyń oqý-bilimge qushtar bolyp qana qoımaı, ózindik ólshemder men matematıkalyq ádis-tásilderdi oılap tapqany da anyqtaldy. Bul týraly Fızıka-matematıka fakýltetiniń oqytýshysy Sovetbaı Elýbaevtyń «Qazaqtyń baıyrǵy qara esepteri» atty oqý quralynda keńinen qamtylǵan.
Qazaq fılologııasy jáne álem tilderi fakýltetiniń oqytýshysy Lázzát Ádilbekovanyń «Ár jyldar oılary» eńbeginde Jambyl Jabaev, Baýyrjan Momyshuly, Oljas Súleımenov syndy ulttyq ádebıetimizdiń kórnekti tulǵalarynyń ádebı-mádenı muralaryna taldaý jasalyp, ana men otbasy qundylyqtary, qyz bala tárbıesi sóz bolady.
«Jahandyq zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» monografııada Qazaq fılologııasy jáne álem tilderi fakýltetiniń oqytýshysy Saǵıra Odanova memlekettik tildiń kommýnıkatıvtik qurylymyndaǵy ózgeristerdiń kontseptýaldy máselelerine mán bergen. Sondaı-aq, kitapta qazaq tili de álemdegi basqa tilder sııaqty damıtyn, qoǵammen birge tynystaıtyn, jańǵyrýǵa beıim tiri aǵza retinde qarastyrylǵan.
Áleýmettik-gýmanıtarlyq fakýltetiniń dotsenti Bıbigúl Imanbekovanyń «Qaıshylyqty kezeń qaıratkeri» atty monografııasy qazaq zııaly qaýymynyń kórnekti ókili, 1937 jylǵy repressııa qurbany, belgili qoǵam qaıratkeri N. Syrǵabekov týraly baıandaıdy. Sonymen qatar, atalǵan avtordyń «Saıasattaný» oqý quraly qoǵamdyq-gýmanıtarlyq pánderdi tereńdetip oqytý, memlekettiń júrgizip otyrǵan ıdeologııasyn jastarǵa durys túsindirý maqsatyna arnalǵan.
Pedagogıka-psıhologııa fakýltetiniń oqytýshylary Sholpan Taýbaeva, Gúlnar Muratbaeva jáne Saıra Jıenbaevanyń avtorlyǵymen shyqqan «Pedagogıkalyq zertteýlerdiń ádisnamasy men ádistemesi» oqýlyǵynda qazirgi zaman bilimgeri úshin qajetti pedagogıkalyq zertteýlerdi júrgizý men uıymdastyrýdyń ádisteri, zamanaýı zertteý quraldaryn tıimdi qoldaný, pedagogıkalyq zertteýdiń sapasyn zertteý ólshemderi jáne ádis-tásilderi keńinen sóz bolady. Atalǵan avtorlar tobynyń «Pedagogıkalyq ólshemderdiń teorııalyq negizderi» atty oqýlyǵy qazirgi zaman pedagogıkasynyń jana salasy - áleýmettik-gýmanıtarlyq ǵylymdardaǵy pedagogıkalyq ólshem, onyń máni men maqsaty, ádisnamasy, tehnologııalary, ınnovatsııalyq izdenister týraly tuńǵysh kitap. Al Gúlnar Muratbaevanyń «Kásiptik pedagogıka» oqý quralynda bolashaq pedagog mamandardy kásibı is-áreketke daıarlaý júıesinde qajetti pedagogıkalyq qaǵıdalar men qubylystardy ıgertýdiń zamanaýı pedagogıkalyq tehnologııalary, kásiptik bilim berýdegi ınnovatsııalyq úderister sóz bolady.
Pedagogıka-psıhologııa fakýltetiniń oqytýshysy Sh. Taýbaevanyń «Pedagogıkanyń fılosofııasy jáne ádistemesi» oqýlyǵynda jańa turpattaǵy pedagogtiń ǵylymı-zertteýshilik mádenıetin qalyptastyrýdyń avtorlyq tujyrymdamasyna sáıkes pedagogıka ǵylymynyń fılosofııalyq jáne ádisnamalyq negizderi, pánaralyq baılanysy qamtylǵan.
Saıra Jıenbaevanyń «Mektepaldy balalarynyń eńbek is-áreketi tájirıbesin qalyptastyrýdyń teorııasy men ádistemesi» monografııasynda avtor óziniń kóp jyldyq ǵylymı-zertteý jumysynyń jáne jeke tájirıbesine negizdele otyryp, mektepke deıingi jáne bastaýysh mektepte balalardy eńbekke baýlýdy qazirgi tańdaǵy eńbek naryǵy talaptarymen ulttyq salt-dástúrlerdi ushtastyryp uıymdastyrýdyń joldaryn kórsetedi.
Sondaı-aq, «Týǵan jer» baǵdarlamasy aıasynda ýnıversıtet oqytýshysy M. Qanabekovanyń qosalqy avtorlyǵymen «Qasıetti Qazaqstan» entsıklopedııasynyń 1-tomy, Jaratylystaný fakýltetiniń professory K. Mamyrova men E. Tólegenovtyń «Qoldanbaly geografııa», Áleýmettik-gýmanıtarlyq fakýltetiniń dotsentteri Jamal Áshirbekova men Erdáýlet Berlibaevtyń «Otan tarıhynyń tarıhnamasy men derektemesi», oqytýshylar L. Ádilbekovanyń «HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhy (1900 - 1940 jj.)», A. Jubandyqovanyń «Bastaýysh synyp oqýshylarynyń ólketaný is-áreketine qundylyq baǵdaryn qalyptastyrýdyń ǵylymı negizderi», S. Odanovanyń «The law of conservation in the Kazakh language», «Fılosofııa ı metodologııa pedagogıkı» jáne G. Danııarovanyń «Let's develop reading and speaking skills» atty oqý quraldary shyqty.