Rýhanı jaǵynan baı ulttyń bolashaǵy jarqyn - BQO
Sharaǵa qatysqan Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Altaı Kólginovtiń atap ótkenindeı, Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin Elbasymyzdyń basty strategııalyq baǵyttardy belgilep bergeni málim. Qazirgi tańda elimiz saıası, ekonomıkalyq jáne rýhanı jaǵynan qaıta jańǵyrý ústinde. Álem halyqtary mıdaı aralasyp jatqan kezde ulttyń biregeı tarıhyn, mádenıetin, baı salt-dástúrin saqtap, kelesi urpaqqa jetkizýdiń mańyzy zor. Mine, sondyqtan da «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna sáıkes búgingi býynnyń aldyna úlken mindetter qoıylyp otyr. Osy baǵytta Batys Qazaqstanda da jobalyq keńse qurylyp, ár salada jańa jobalar qolǵa alynýda. Bul oraıda eldiń sózin aıtatyn qalamgerler men aqsaqaldardyń qundy usynys-pikirleri de ortaǵa salynyp, eskeriletini anyq.
Kezdesý barysynda jazýshy Sábıt Dosanov oqyrmandar tarapynan qoıylǵan saýaldarǵa jaýap bere otyryp, óziniń týǵan ólkesi - Torǵaı óńiri, qyrqynshy jylǵy qıyndyqtarǵa tap kelgen balalyq shaǵy, kitapqa degen qumarlyq, ádebıet álemi týraly áserli áńgimeledi.
«Elbasymyzdyń bolashaqty kózdegen ıdeıalary únemi júzege asyp keledi. Sonyń ishinde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy adastyrmaıtyn aq jol der edim. Men úsh-aq nársege toqtalaıyn. Birinshiden, álemdegi 100 keremet kitapty aýdaryp, el ıgiligine aınaldyrsaq, odan zııaly qaýym da, qarapaıym halyq ta baıı túsip, úlgi-ónege alar edi. Ekinshiden, «100 jańa esim» jobasy Qazaqstandy qaıtadan asqaqtatatyny anyq. Budan buryn Bıbigúl Tólegenova, Oljas Súleımenov, Toqtar Áýbákirov sııaqty tulǵalar ár salada qazaqty álemge tanytsa, endigi kezek jastarǵa keledi. ıAǵnı halyqtyń toqyrap qalmaǵanyn, qoı baǵyp emes, oı baǵyp júrgendigin, jan-jaqty damyp kele jatqandyǵyn taǵy bir kórsetedi. Úshinshiden, latyn qarpine kóshýdi asyqpaı, barlyǵyn eskere otyryp, qolǵa alý kerek. Uranshyldyqqa salynbaı, kırıllıtsamen jazylǵan altyn qazynamyzdy joǵaltpaı, qatar damytý qajet. Latyn qarpine kóshken ózbek, ázirbaıjan sııaqty týysqan halyqtardyń tájirıbesin jete zerttep, olardyń qateligin qaıtalamaǵan jón», dedi óz sózinde S.Dosanov.