Rýhanı táýelsizdikke aparatyn jol
«Ejelgi Taraz eskertkishteri» qoryq-mýzeıiniń bólim basshysy Almas Muhtarov álipbıdi aýystyrýdyń saıasatqa da, basqaǵa da qatysy joǵyn, eń basty qajettilikti tildiń ózi talap etip otyrǵanyn jete túsiný kerektigine toqtaldy. «Buryn qazaq tiliniń jazýyn halyq syrtqy kúshterdiń, mádenıet pen órkenıettiń yqpaly arqyly qabyldady. Qazir latyn álipbıin tańdaý sanaly túrde júrgizilgeli otyr. Sebebi, bul - órkenıettiń jolyn tańdaý. Álemdik órkenıette básekege túsetin basty qarýymyz - latynǵa negizdelgen qazaq jazýy bolmaq»,- deıdi sarapshy. Onyń paıymynsha, qazaq tili óziniń tarıhı, tabıǵı tazalyǵyn saqtaǵanda ǵana álemdi qyzyqtyra alady. «Tilimizdiń saqtaýshysy - úndestik zańy. Keńes dáýirinde retsiz engen kirme sózderdiń tilimizge ákelgen beıbereketsizdigine tosqaýyl qoıý úshin osy bir qatań zańdylyq qaıta saltanat qurýy tıis»,- dedi ol.
Atalǵan qoryq-mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Asyljan Shaıdildaev ótken myńjyldyqtardaǵy qazaq tarıhy týraly jazylǵan kóptegen shyǵys jazbalary búgingi tańda Eýropa elderiniń tilderine aýdarylyp, solardyń muraǵatynada jatqanyn aıtady. «Eger latynǵa kóshsek, sol tarıhı qujattardy, derekterdi oqyp, sanamyzǵa tez sińiremiz»,-dedi ol.
«Jańa álipbı - kúlli álemdegi qazaqtardy biriktiretin asa mańyzdy faktor. Elbasymyz aıtqandaı, bul qadam bizdi álemmen tutasýǵa, urpaǵymyzdyń aǵylshyn tili men ǵalamtordyń tilin ıgerýine, eń bastysy qazaq tilin jańǵyrtýǵa jaǵdaı týǵyzady. Al ana tilimizdi jańǵyrtýdyń joly - latynǵa aýysý»,- dep málimdedi «Ordabasy» ulttyq tarıhı-mádenı qoryǵynyń dırektory B. Ismatov. Onyń oıynsha, bizge deıin álipbı reformasyn jasaǵan elderdiń ozyq úlgisine súıenýimiz qajet.
«Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektorynyń orynbasary E. Jasybaev: «Tildiń jandy organızm ekenin eskersek, qazaq tili de zamana kóshinen qalmaı, jańa tehnologııalar men ǵylymnyń tiline aınalyp, árdaıym damyp, jetilip otyrýǵa tıisti»,-degen oıyn jetkizdi. Ol álemdik tájirıbeni eskere otyryp, tildiń ózindik erekshelikterin saqtaı alatyn, qazaq tiliniń zańdylyqtaryna jáne búgingi tehnologııa talaptaryna jaýap bere alatyn álipbı dúnıege keletinine senim bildirdi.
«Búginde túbi bir túrki dúnıesi, negizinen latyn álipbıin qoldanady. Bizge olarmen mádenı, rýhanı, ǵylymı, ekonomıkalyq qarym-qatynasty kúsheıtý úshin latynǵa ótý qajettiligi týyndaıdy. Bul - ózge ulttardyń da qazaq tilin oqyp-úırenýge, zertteýge degen suranysyn týǵyzýy ábden múmkin». Bul - «Tańbaly» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi ujymynyń ortaq pikiri. Qoryq qyzmetkerleriniń aıtýynsha, latynǵa kóshsek, tilimizdegi qazirgi jat dybystardy tańbalaıtyn áripterdi qysqartyp, sol arqyly qazaq tiliniń tabıǵı taza qalpyn saqtaýǵa múmkindik alamyz.
Al «Berel» tarıhı-mádenı qoryq-murajaıynyń ujymy Elbasynyń latyn álipbıine kóshý týraly bastamasyn ana tilimizdiń damý aıasyn keńeıtetin birden-bir strategııalyq qujat dep baǵalady. «Álemdegi ǵylymı termın sózderdiń kópshiliginiń latyn tilinde ekenin eskersek, latyn álipbıine kóshý saıyp kelgende ana tilimizdiń bolashaǵyn baıandy etip, qoldanys aıasyn odan ári keńeıte túsýge jol ashady»,- deıdi qoryq dırektory J. Ahmadıev.