Reıtıng: Memlekettik qyzmetterdi kórsetý sapasyna halyqtyń kóńili tola ma

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Memlekettik qyzmetterdi kórsetý sapasyna halyqtyń qanaǵattaný deńgeıi anyqtaldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qoǵamdyq monıtorıng nátıjeleri boıynsha halyqtyń memlekettik qyzmetter kórsetý sapasyna qanaǵattaný deńgeıi – 75,1% qurady.

Memlekettik qyzmet isteri agenttigi 2020 jyly 70 memlekettik qyzmetti kórsetý sapasyna qoǵamdyq monıtorıngti uıymdastyrdy.

Saýalnamany Qazaqstandaǵy BUU Damý Baǵdarlamasynyń qoldaýymen«Talap» qoldanbaly zertteýler ortalyǵy júrgizdi.

Qoǵamdyq monıtorıngtiń maqsaty qyzmetti alýshylardyń memlekettik qyzmetter kórsetý sapasyna, qoljetimdiligine jáne tártibine qanaǵattaný deńgeıin aıqyndaý, sondaı-aq barlyq memlekettik organdar men «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy kórsetetin qyzmettiń sapasy men qoljetimdiligi týraly qyzmet alýshylardyń usynystary negizinde olardy kórsetý kezindegi problemalyq máselelerdi anyqtaý bolyp tabylady.

Zertteýdiń negizgi tásilderine mynalar jatady: sandyq (jappaı saýalnama) jáne sapalyq («tereń suhbat», «jasyryn satyp alýshy», fokýs-toptyq suhbat).

Zertteý memlekettik qyzmetterdi kórsetý sapasyn baǵalaýdyń myna negizgi ólshemsharttary boıynsha júrgizildi:

- qoljetimdilik (qyzmet alý barysynda ǵımaratqa, qyzmet alýshynyń servısterine, yńǵaılylyqqa jáne jaılylyqqa qoljetimdiligi);

- aqparat (qyzmetti alý tártibi týraly tolyq aqparat);

- qyzmetkerler (personaldyń jáne vırtýaldy keńesshilerdiń jumysy);

- rásim, merzimder men kútý ýaqyty, shyǵyndar jáne keri baılanys (shaǵymdanýdyń qoldanystaǵy tártibine jáne nátıjelerine).

Saýalnama eldiń barlyq óńirlerin, onyń ishinde 260-tan astam eldi mekendermen ózge elderdiń turǵyndaryn qosa alǵanda 9 myń respondentti qamtydy (jeke jáne zańdy tulǵalar, jeke kásipkerler, sarapshylar).

Ortalyq memlekettik organdar arasynda birinshi orynda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi, onyń qyzmetteri eń joǵary ballmen baǵalandy – 4,87 ball jáne qanaǵattaný deńgeıi 88,1%.

Ekinshi jáne úshinshi orynda Qorǵanys mınıstrligi (4,86 nemese 88,7%) men Memlekettik qyzmet isteri agenttigi (4,86 nemese 85%).

Reıtıngtiń aýtsaıderleri qatarynda:

- Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi (4,59 ball nemese 72,1%);

- Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi (4,53 nemese 72,6%);

- Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi (4,49 nemese 70,6%).

Jergilikti atqarýshy organdar arasynda birinshi oryndy Aqmola oblysy (4,73 balla nemese 80,3%) aldy.

Ekinshi jáne úshinshi orynda Pavlodar (4,71 nemese 78,4%) jáne Shyǵys Qazaqstan (4,68 nemese 77,2%) oblystary.

Óńirler reıtınginiń aýtsaıderleri:

- Shymkent (4,56 nemese 73,4%);

- Almaty (4,56 nemese 73,3%);

- Nur-Sultan (4,56 nemese 72,7%).

Monıtorıng barysynda qyzmet alýshylar memlekettik organdardyń shaǵymdarǵa keri baılanystyń álsizdigi, Memlekettik qyzmetterdi ashyq qoljetimdilikte kórsetý tártibi týraly qajetti aqparatty izdeýdiń qıyndyǵy bóligindegi jumysyna narazylyqtaryn bildirdi.

Sondaı-aq memlekettik qyzmetterdi kórsetýdiń jekelegen protsesterin avtomattandyrý, aqparattyq júıelerdi «elektrondyq úkimet» portalymen ıntegratsııalaý boıynsha usynystar kelip tústi.

Azamattardyń shaǵymdarynyń kópshiligi 1414 Biryńǵaı baılanys ortalyǵynyń qyzmeti týdyrdy (qońyraý shalý múmkindiginiń joqtyǵy, konsýltatsııalardyń tómen sapasy, BBO qyzmetkerleriniń biliksizdigi).

Búgin múddeli memlekettik organdarǵa 2020 jyly ótkizilgen qoǵamdyq monıtorıng nátıjeleri joldandy, osynyń negizinde memlekettik qyzmetterdi kórsetý sapasyna qoǵamdyq monıtorıng esebinde kórsetilgen usynymdardy oryndaý boıynsha sharalar qabyldanatyn bolady.

Óz kezeginde qoǵamdyq monıtorıng usynymdaryn oryndaý Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń turaqty baqylaýynda.


Seıchas chıtaıýt