Respýblıka qaharmandary: 8 adamdy órtten qutqarǵan áskerı qyzmetshi

Foto:
PETROPAVL. QazAqparat – Adamdy ajaldan arashalap qalǵandardyń ózi kóbinese sol sátterde jeke basyn da qaterge tikkenin ańdamaı jatady. Kózsiz erlik degen osy shyǵar. Ondaı jandardyń áreketi árkimniń qolynan kele bermeıtini taǵy bar. Respýblıka kúni qarsańynda elimizdiń qarapaıym qaharmandary týraly jarııalanyp jatqan maqalalar serııasynyń maqsaty - beıbit zamannyń batyrlaryn jurtshylyqqa tanyta túsý. Jalyndap jatqan tilsiz jaýdan 8 adamdy arashalap, el aıta júretin erlik jasaǵan Dosken Esjanov ta osy qaharmandar qatarynda turýǵa ábden laıyq.

Soltústik Qazaqstan oblysynyń turǵyny, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulany akademııasynyń áskerı qyzmetshisi Dosken Esjanov «Quqyq tártibin qamtamasyz etýge qosqan úlesi úshin» medalimen marapattalǵan óńirdegi sanaýly azamattardyń biri. Ol Petropavldaǵy kópqabatty úıde páterdiń birinen shyqqan órtti mamandar kelgenshe sóndirip, 8 adamdy evakýatsııalady. Osylaısha adamdardy qutqaryp, jalynnyń taralýyna jol bermedi.

Petropavl turǵyny Dosken Esjanov ózin erlik jasadym dep eseptegen emes. Onyń pikirinshe, durys tárbıe alǵan árbir adam basqanyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóngen jaǵdaıda birden kómekke umtylady. Al mundaı jaǵdaıda shapshań sheshim qabyldap, óz ómirine degen qorqynyshy bir sátke umyt bolady. Álgi tótenshe oqıǵa bolǵan sátte de onyń jaǵdaıdy saralap jatýǵa murshasy bolmaı, birden iske kirisken. Oqys oqıǵa 2022 jyldyń 24 mamyr kúni saǵat 13.00 shamasynda bolǵan edi.

«Eshqandaı ereksheligi joq, ádettegideı kún bolatyn. Kúndegishe jumysqa barýǵa jınalyp jatqanmyn. Bir kezde syrttan tútinniń ıisi sezildi. Podezge shyqsam, kók tútin, eshteńe kórinbeıdi de. Órttiń qaıdan shyǵyp jatqanyn birden ańǵarý múmkin bolmady. Sondyqtan joǵary qabatqa qaraı júgirdim. Jetinshi men segizinshi qabattyń arasyndaǵy terezeniń lapyldap janyp jatqanyn kórip, órt sóndirýshilerdi shaqyrý úshin páterge, telefonǵa umtyldym. Sosyn qaıta kóterilip, qolǵa ilikken shelekpen órtti sóndirýge kiristim. Maǵan kómektesken Baqyt apaıym men kórshi Kógershin apaıǵa rahmet. Olar jiti qımyldap, shelekterdi sýǵa toltyryp turdy. Jalyndy aýyzdyqtaǵannan keıin basqa kórshilerge habar berip, olardy ıis tıip, ýlanbaýy úshin, tútinge oranǵan podezden shyǵara bastadym», - deıdi Dosken Esjanov.

Órt sóndirýshiler kelgenge deıin ol turmaı, 8 adamdy, sonyń ishinde eki balany qaýipsiz jerge shyǵaryp úlgergen eken. Osynyń arqasynda órtten eshkim zardap shekken joq, jurttyń dúnıe-múlki de aman qaldy.

Dosken Esjanov qazir Petropavldaǵy QR Ulttyq ulan akademııasynyń tehnıka jáne qarý jaraq boıynsha oqý protsesin qamtamasyz etý batalony komandıriniń orynbasary. Áskerı qyzmetke 13 jyl buryn kelisim-shart boıynsha kólik júrgizý ınstrýktory bolyp kelgen eken.

«Áskerı qyzmet adamdy shynyqtyrady, tárbıeleıdi. Ári bolashaqqa senim beredi. Turaqty eńbekaqy, áleýmettik kómek jáne qyzmet babynda kóterilýge múmkindik bar. Meniń jumysym oqý úderisine qajet kólikpen qamtamasyz etý jáne kýrsanttardy, oqytýshylardy, áskerı qyzmetshilerdi sabaqtar ótetin jáne qyzmettik-jaýyngerlik mindetterdi oryndaıtyn jerge tasymaldaýdy uıymdastyrý. Sondaı-aq mindetterime tehnıkalyq qamtamasyz etýdi uıymdastyrý jáne basqarý, jeke quramnyń tehnıkalyq daıyndyǵyn basqarý, áskerı tehnıkany durys paıdalanýdy, qyzmet kórsetýdi jáne jóndeýdi josparlaý jáne uıymdastyrý kiredi. Ár jumystyń óz qıyndyǵy bar, biraq eger siz óz jumysyńyzdy durys josparlasańyz jáne uıymdastyrsańyz, qajetti nátıjege qol jetkizesiz», - deıdi áskerı qyzmetshi.

Dosken Aqjar aýdany Lenıngradskoe eldi mekeninde týǵan. Ata-anasynyń áskerı qyzmetke qatysy joq, ekeýi de qurylysshy-ınjener mamandyǵyn alǵan.

«Otbasyn qurǵanmyn, eki qyzym ósip keledi. Uldarym ómirge kelse olardyń meniń jolymdy qýǵanyn qalar edim. Óıtkeni Ulttyq ulan jáne ishki ister organdary qyzmetkerleriniń arqasynda el turǵyndary kez-kelgen ýaqytta esh qorqynyshsyz kóshede júre alady. Tártip saqshylarynyń kúndelikti qyzmeti nátıjesinde urlyq, tonaý sap tyıyldy. Óıtkeni bizdiń mindetimiz ár adamnyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, quqyq buzýshylyqtardan saqtaý.

Ótken oqıǵa jaıynda, árıne oılamyn. Biraq ózimdi batyr eseptegen emespin. Meniń túsinigimde bul erlikke jatpaıdy, ár er adam, ár azamat qaýip tóngende kómekke umtylýy qajet dep oılaımyn. Iıa, órt shyqqanyn órt sóndirýshilerge habarlap, basymdy qaterge tikpeı, áliptiń artyn baǵýyma bolar edi. Biraq ol kezde bul meniń oıyma da kelmedi. Órt – tilsiz jaý, birden lap etip, úıdegi balalar qursaýda qalar edi», - deıdi Petropavl turǵyny.

Dosken Esjanovtyń erligi eskerýsiz qalmady. Ol QR Іshki ister mınıstriniń buıryǵymen «Quqyq tártibin qamtamasyz etýge qosqan úlesi úshin» medalimen marapattaldy.



Seıchas chıtaıýt