Reseılik benzındi shekteý: 3 aıda eksport máselesi sheshile me

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - QR Energetıka mınıstrligi reseılik benzınniń ımportyna ýaqytsha shekteý engizýdi josparlap otyr. Atalǵan shekteý úsh aıǵa sozylady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Argus Media» kompanııasynyń Ortalyq Azııa jáne Kaspıı aımaǵy boıynsha vıtse-prezıdenti Tımýr Іlııasovtyń sózine qaraǵanda, konventsııalyq shekteý osy aıda engizilýi múmkin.

«Iá, jaqyn arada engizedi dep esepteımiz. Bálkim, shilde aıynda júrgiziledi. Ony ne úshin istep jatyr? Dál qazir ishki qorda jınalǵan benzındi jumsaý qajet. Sebebi búginde AI-92-ni artyǵymen óndirip qoıdyq. Osyǵan baılanysty munaı óńdeý zaýyttarynyń jumysyn sál báseńdetip, shıkizat óńdeýdi azaıtýǵa týra kelip otyr. Al ımportqa shekteý qoısaq, artyq benzındi ótkizip jiberýge múmkindik bolady», - dedi T.Іlııasov QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda.

Onyń aıtýynsha, búginde qazaqstandyq benzınge qaraǵanda reseılik ónimniń baǵasy qymbat. Sondyqtan ýaqytsha shekteý qazirgi naryqqa kóp áser etpeýi de múmkin. Sebebi qazirdiń ózinde ımporttyń úlesi kóp emes. Oǵan qosa, benzındi satatyndar «alystan arbalaǵansha jaqynnan dorbalaǵandy» qalaıdy. Degenmen, reseılik benzınniń baǵasy ózgerýi ábden múmkin. Osyǵan baılanysty qazaqstandyq benzındi eksportqa shyǵarý máselesin tezdetip sheshý kerek.

«Árıne, jaqyn arada eksport máselesi sheshilmese, artyq benzınniń kólemi artady. Ondaıda shıkizatty óńdeý qarqynyn budan da báseńdetýge týra keledi. Bul munaı óńdeý zaýyttary úshin tıimsiz. Sebebi atalǵan zaýyttardy jańartýǵa qyrýar qarjy salyndy. Dál qazir olar 100 protsentke jumys isteýi kerek. Sonda jańǵyrtýǵa salynǵan qarajat aqtalady. Bilýimizshe, búginde otandyq benzındi Qyrǵyzstanǵa eksporttaý máselesi qaralyp jatyr. Budan bólek, Ózbekstan jaǵy da talqylanýda. Menińshe, jaqyn arada Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, al kelesi jyly Eýropaǵa eksport ashylady», - dep atap kórsetti T.Іlııasov.

Aıta keteıik, buǵan deıin QR Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev ta reseılik benzınge ýaqytsha shekteý engizý jaıynda aıtqan bolatyn. Onyń sózine qaraǵanda, qazirdiń ózinde elimizde janar-jaǵarmaı artyǵymen óndiriledi. Rezervtiń kólemi bir jarym esege kóp bolyp tur. Sebebi Pavlodar men Atyraý munaı óńdeý zaýyttaryn jańartqannan keıin joǵary oktandy benzındi óndirý kólemi artty.

«Qazirgi kezde profıtsıt baıqalady. Búgin tańerteń (20.06.2018 j.) maǵan túsken málimetke sáıkes, rezervte AI-92 markaly benzınniń 358 myń tonnasy boldy. Zaýyttar da benzınge lyq toly. Negizi, qaldyqtyń kólemi 200 myń tonnadan aspasa da jetetin edi. Demek, qazir bizde benzınniń kólemi bir jarym esege artyq bolyp tur. Qyrkúıekte Shymkent munaı óńdeý zaýytyn jańartý jumystary tolyǵymen aıaqtalady. Sol kezde benzınniń kólemi arta túsedi. Qazan aıynda qaldyqtyń mólsheri 500-600 myń tonnaǵa jetýi ábden múmkin», - dedi Q.Bozymbaev Astanada ótken baspasóz máslıxatynda.

Seıchas chıtaıýt