Reseıdegi qazaq batyrlary

ASTANA. QazAqparat - Jeńistiń 70 jyldyǵy jaqyndaǵan saıyn oıymyzǵa bir oqıǵanyń oqtyn-oqtyn orala bergeni bar. Ol osy taqyrypqa baılanysty sonaý 60-shy jyldardaǵy «Lenınshil jas» gazetinde jylt ete túsken jańalyq edi. Iá.., ıá... Esimizde. Jeńistiń 20 jyldyǵy qarsańy-tyn. Basylym respýblıkamyzdaǵy Uly Otan soǵysyna qatysýshylardy úzbeı jazyp kórsetýmen birge, Qazaqstannan tys jerlerdegi qandas maıdangerlerdi qamtýǵa da jaqsy qadam jasady. Sonyń nátıjesinde el-jurt 1941-1945 jyldardaǵy Belarýs pen Ýkraına, Moldavııa men Prıbaltıkadaǵy shaıqastarda erlik kórsetken qandastarymyz týraly estip bildi. Oǵan qol jetkizgen nárse sol respýblıkalarǵa arnaıy baryp, jerlesterimiz jónindegi arhıv materıaldarymen tanysýdan soń ómirge kelgen jýrnalıst Telman Januzaqovtyń «Qaharmandar» atty ocherkter tsıkly men jazýshy Qalaýbek Tursynqulovtyń «Alysta qalǵan aǵalar» maqalalar serııasy jáne ólketanýshy Ábdirahman Ómirjanovtyń «Tas taqtadaǵy tizimder» týyndysy bolatyn.

Osydan keıin joǵarydaǵydaı umtylys qazaq baspasózinde qaıta baıqala qoımady. Al eger sol úrdis jalǵasyn taýyp, óz arnasyn keńeıtken jaǵdaıda jazylatyn da, tabylatyn da tyń taqyryptar kóp edi. Nege deseńiz, Uly Otan soǵysynda Reseıdiń Qazaqstanmen shektesetin Astrahan, Orynbor, Omby, Novosibir oblystarynda jasaqtalǵan áskerı quramalarda bizdiń qandastarymyz mol bolǵan. Buǵan 1942 jyly RSFSR-diń Ońtústik Ýral óńirinde qurylǵan 190-shy dıvızııa komandıri general-maıor P.A.Artemevtiń: «Mundaǵy jaýyngerlik quramnyń 80 paıyzy qazaqtar edi», - degen bir sóziniń ózi anyq dálel.

Ókinishke qaraı, osydan 74 jyl burynǵy qan-qasap soǵysqa Reseı jerinen attanǵan sol ata-ákelerimizdiń ómirin biz bilmeımiz. Taǵdyrlarynan habarsyzbyz. Erlikterinen estelik joq. Olaı bolsa, jaqyndap kele jatqan Jeńistiń 70 jyldyǵy qarsańynda nege osy iske kirispeske? 60-shy jyldardaǵy qalamger aǵalarymyz sekildi nege joǵarydaǵy aıtylǵan jerlerge baryp, izdeý-zertteý jumystaryn júrgizbeske? Osyndaı oımen, qurmetti oqyrman, taıaýda biz kórshi eldiń óz jerimizben shektesetin óńirlerine saparǵa shyqqan edik. Alǵashqy áńgime Uly Otan soǵysyna Reseıdiń Omby oblysynan attanǵan qazaqtar týraly bolmaq.

Esil erler-aı!..

Omby qalasyna kelip, «Sibir» qonaqúıine ornalasqannan keıin: «Jumysty A.S.Pýshkın atyndaǵy oblystyq kitaphanaǵa kirýden bastaǵanyńyz jón shyǵar», - dep aqyl-keńes berdi bizge mundaǵy «Móldir» qazaq mádenı qoǵamynyń dırektory Altynaı Júnisova. - «Sebebi, sizdiń osyndaı dúnıeler qajet-aý dep áneý kúni elektrondy poshtamen jibergen tizimińizdegi anyqtama kitaptaryńyzdyń bárine tapsyrys berip qoıǵanbyz. Ýaqyt ótkizbeı solardy bir qarap shyǵyńyz. Qalǵanyn keıin kóre jatarmyz».

Sodan kóp ýaqyt ótpeı biz Altynaı aıtqan kitaphananyń úshinshi qabatyndaǵy oqý zalynda otyrdyq. Tapsyrys bergenderimizdiń ishindegi alǵashqy qolǵa alyp kórýge tıis dúnıemiz «Omskaıa pravda» gazetiniń 1941-1945 jyldardaǵy tigindisi bolatyn. Sodan keıingi oıǵa alǵan kitabymyz Omby oblystyq soǵys ardagerleri keńesiniń bastamasymen 1995-2010 jyldar aralyǵynda jaryq kórgen 7 tomdyq «Soldaty Pobedy» jınaǵy edi. Solarǵa qol soza bergenimizde, kózimizge «Omskıı kazahskıı kraevedcheskıı spravochnık» degen shaǵyn kitapsha tústi. Jınaq 2001 jyly osy qaladaǵy «Polıgrafıcheskıı tsentr» jeke kásipornynan jaryq kóripti. Avtory Igilik Tursynov degen qandasymyz eken. Muqabanyń ishki betindegi tirkeý nómiri soǵylǵan kitaphana móri janynda anyqtamalyq ıesiniń: «Moeı lıýbımoı bıblıoteke. Iıýl. 2005 g.» degen qoltańbasy tur. «Ózi qazaqtar, onyń ishinde osy óńirdegi belgili qandastarymyz týraly bolsa, nege oqyp, tanysyp kórmeske? Múmkin osy jerden Uly Otan soǵysyna qatysqan ata-ákelerimiz týraly derekter kezdesip qalar?» - degen oımen jınaqty qolǵa alyp qaraı bastadyq.

Mine, qyzyq! «Bir joqty bir joq izdep tabady» degendeı, Igilik Tursynovtyń biz sóz etip otyrǵan anyqtamalyǵynan kóptegen Uly Otan soǵysyna qatysýshylardyń qysqasha ómirbaıany shyǵa keldi. Avtorǵa rahmetimizdi aıta otyryp, oqyrmandarǵa solardyń ishindegi eń ataqtylaryn tanystyrýǵa kósheıik.

Alǵashqy áńgimeni óziniń janqııarlyq erligimen kózge túsip, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan ushqysh-radıst Tóleý Sársenbaevtan bastaıyq. Ol 1921 jyly Omby óńirindegi Novovorshavskıı aýdanynyń Qaraman aýylynda týǵan. 1939 jyly Qyzyl Armııa qataryna shaqyrylady. Irkýtsk qalasyndaǵy ushqyshtar ýchılışesinde oqyp, 1942 jyly maıdanǵa jiberiledi. Keńes Odaǵynyń Batyry M.M.Voronkovtyń avıaeskadrılıasynda qyzmet etken qandasymyz aýylda qalǵan Qaırolla degen inisine: «Órtengen ushaqty jerge qondyryp, áreń degende aman qaldyq», dep bir ret hat jazypty. 1943 jylǵy kezekti áskerı tapsyrmany oryndaý úshin áýege kóterilgende, ushqysh-radıst Tóleý Sársenbaev mingen PE-2 ushaǵy ekıpajy quramynda ushqysh R.Stepanıan, shtýrman M.Vıhr degen serikteri bolǵan eken. Olar Ýkraınanyń «Brıansk-Navlıa-hýtor Mıhaılovsk» baǵytyndaǵy temirjol telimin barlap qaıtýǵa tıis edi. Oıda joqta nemis ıstrebıtelderine tap bolady da áýe shaıqasy bastalady. Radıst Tóleýdiń aspandaǵy sol surapyldan jerge jibergen sońǵy habary: «Eshelon ústine qulaýǵa qaraı bet aldyq», bolypty.

Anyqtamalyqtaǵy budan keıin nazar aýdarǵan adamdarymyz Luǵat Saǵyndyqov pen Dúıseke Músetov degen qandastarymyz edi. Bulardyń ekeýi de Uly Otan soǵysyna qatysqan jandar. Maıdan dalasyndaǵy ot keshýden oralǵan soń Luǵat aǵamyz Omby oblysynyń Novovorshavskıı aýdanyndaǵy «Cherlakskıı keńsharynda shopan bolyp eńbek etedi de Dúısekeń Lıýbınskıı aýdanyndaǵy «Severolıýbınskıı» keńsharynda dıqanshylyqpen aınalysady. Aıtaıyn degenimiz, keshegi maıdanger ekeýiniń bertingi beıbit ómirde baǵy janyp, Reseıdegi sanaýly qazaqtar arasynda Sotsıalıstik Eńbek Eri degen joǵary ataqqa alǵashqylardyń biri bolyp qol jetkizgendigi. Buǵan Dúıseke Músetovtiń 1950 jyly óz brıgadasyndaǵy 1627 gektar egindik alqaptyń ár gektarynan 22,6 tsentnerden ónim alýy men shopan Luǵat Saǵyndyqovtyń 1972 jyly ár 100 qoıdan 140tan qozy órgizgen eren eńbegi negiz bolady.

Jınaqtaǵy taǵy da sóz etýge turatyn tulǵalar dep maıdandaǵy tórt jylǵy joryqta Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atanyp qaıtqan Álmuq Maıemerov pen 1945 jylǵy Jeńis paradyna qatysqan Qusaıyn Sársenovti aıtýǵa bolady. Aldymen Álmuq aǵamyzǵa qatysty derekterge toqtalaıyq. Ol 1922 jyly Omby oblysynyń Sharbaqkól aýdanynda ómirge kelgen. 1932-1934 jyldary ata-anasy balalaryn mektepte oqytý úshin kórshi aýdandaǵy «Borısovskıı» keńsharyna kóship barady da Ebeıti kóli mańynda turyp qalady. 1941 jyly soǵys bastalǵanda 19 jastaǵy Álmuq Maıemerov sol jerden, ıaǵnı, Moskalenko aýdanyndaǵy Jańaýyl eldi mekeninen maıdanǵa attanady. 1942-1943 jyldary 54-shi armııanyń quramyndaǵy general I.Fedıýnınskııdiń áskeri sapynda Lenıngrad túbindegi shaıqasqa qatysady. Volhov qalasy úshin bolǵan qyrǵyndaǵy asqan erligi úshin ІІІ dárejeli Dańq ordenin ıelenedi. Arada bir jyl ótkende joǵarydaǵy marapattyń ІІ dárejesin de alady. Oǵan bul nagrada 1944 jyly Rıga aýmaǵyndaǵy batyl da tapqyr is-áreketine baılanysty berilgen edi. Túsindirip aıtsaq, Latvııa astanasy irgesinde ol jaýdyń oq nóserin tógip turǵan eki dzoty men úsh zeńbiregin dál kózdep joıyp jiberedi. Osynysy úshin ony ózi qyzmet etetin 20-shy polktyń mergen mınometshisi dep ataǵan. Sodan arada jyl ótken soń Germanııanyń Aýst qalasyna kireberiste zeńbirekpen jaý kolonnasyn talqandaǵan erligine baılanysty Álmuq Maıemerov І dárejeli Dańq ordenimen marapattalady. 1945 jyly áskerden bosap, elge qaıtady.

Al Jeńis paradyna qatysqan maıdanger Qusaıyn Sársenovke kelsek, bul kisi 1922 jyly Reseıdiń ózimiz sóz etip otyrǵan óńirindegi Sharbaqkól aýdanynda ómirge kelgen eken. 1940 jyly Omby qazaq pedagogıkalyq tehnıkýmynda bilim alyp, Shahat aýylyndaǵy bastaýysh mekteptiń muǵalimi bolady. 1941 jyly maıdanǵa attanyp, Lenıngrad baǵytyndaǵy barlaýshy-saperler rotasynda qyzmet atqarady. 1942 jyly bir táýlikte 50 mınany taýyp, zalalsyzdandyrǵan erligine baılanysty oǵan ІІІ dárejeli Dańq ordeni beriledi. Osy marapattyń kelesi satysyna ol arada úsh jyl ótken soń qol jetkizedi. Atap aıtqanda, ІІ dárejeli Dańq ordeni Qusaıyn Sársenovke Kenıgsberg irgesindegi orman ishindegi jaýdyń tutqıyldan shabýyl jasaýǵa beıimdelgen erekshe quramynyń jasyrylyp qoıylǵan 30 zeńbiregi bar tobyn dál taýyp, kartaǵa buljytpaı túsirip ákelgeni úshin berilgen bolatyn. Osyndaı eńbegine baılanysty «Úzdik barlaýshy», «Ozat saper» aıryqsha belgileriniń ıesi atanǵan ol 1945 jylǵy Jeńis paradyna qatysady. Mılıtarıstik Japonııanyń Qıyr Shyǵystaǵy Kvantýn armııasyn talqandaýǵa úles qosyp, aman-esen elge oralady.

Osy derekterdi taýyp, tanysqan soń keshke jaqyn qonaqúıge Omby oblystyq úkimetindegi Іshki saıasat basqarmasynyń bas mamany Nurbol Áljanovty shaqyryp, áńgimelesýge otyrdyq. Maqsat - joǵarydaǵy attary atalǵan maıdanger aǵalarymyzdyń soǵystan keıingi ómirine qatysty maǵlumattardy jıystyrý men bala-shaǵalarynyń qaıda turatyndyǵyn, týǵan-týystarynyń kim ekendigin bilý. Sol arqyly qolǵa alǵan taqyrypqa qatysty qujattardy mysqaldap otyryp molaıtý.

- Qazir qys. Mundaı kezde Ombydan alystaǵy aýdandarǵa shyǵýǵa bolmaıdy - dedi Nurbol. - Sebebi, bizdegi eldi mekenderdiń arasy bir-birinen óte alys. 120-200 shaqyrymdyq aýyldardy jalǵastyratyn joldardaǵy qar qalyń. Oǵan kenetten soǵatyn jaıaý burqasyndy qosyńyz. Sondyqtan siz izdegen maıdangerlerge qatysty maǵlumat-derekterdi syrtqa shyǵyp ýaqyt ótkizbeı, ózimizshe, jergilikti bılik oryndaryndaǵy qyzmetkerlerdiń kómegine súıene otyryp jınaýǵa áreket jasaıyq. Meniń telefon qońyraýymdy kútińiz. Erteń túske taman habarlasamyn.

Aıtqanyndaı, ol kelesi kúni bizdiń aldymyzǵa kóptegen málimetterdi ákelip jaıyp saldy. Solardyń ishinen aldymen kezinde Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan ushqysh-radıst Tóleý Sársenbaev týraly aıtaıyq. Nurboldyń sózine qaraǵanda, ol ómirge kelgen Novovorshavskıı aýdanynyń Qaraman aýylynda marqumnyń týǵantýystarynan eshkim qalmaǵan. Іnisi, muǵalim Qaırolla Qustanbekov erterekte Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, qazir Pavlodar oblysynda turatyn bolyp shyqty. Biletinder osyny aıtyp, qart ustazdyń ushqysh aǵasy týraly 2005 jylǵy 28 qyrkúıekte Ekibastuz qalalyq gazetine estelik jazǵanyn aıtypty. Mundaǵy bir nazar aýdararlyq nárse, sol maqalamen birge Tóleý Sársenbaevtyń fotosy qosa jarııalanǵan eken.

Myna habardy estigende júregimiz lúp ete tústi. Dereý «Egemen Qazaqstannyń» Pavlodar oblysyndaǵy menshikti tilshisi Farıda Byqaımen sóılesýge shyqtyq. Qyzmetkerimiz óz kezeginde «Ekibastuz daýysy aqparattyq ortalyǵy» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń dırektory Aınur Meıramovamen tildestirdi. Sonyń nátıjesinde bizdiń noýtbýgymyzdyń monıtor ekranynan kóp keshikpeı Qaırolla Qustanbekovtiń ózimiz suratqan maqalasynyń skanerlengen nusqasy jarq ete tústi. Áp degendegi baıqaǵanymyz, materıaldaǵy sýret bulyńǵyr keıipte eken. Onda pılotkasyn bir shekesine qısaıtyp kıgen áskerı kıimdi jas qazaq jigitiniń beınesi bozamyqtanyp kórinedi. «Redaktsııa sekretarıatyndaǵy dızaıner-kórkemdeýshi retýsh jasamasa bolmaıdy-aý...», - dedik ishteı. Sonda ǵana ony oqyrmandarǵa usynýǵa jarap qalatyn sııaqty.

Osydan keıin baryp skanerlengen maqala mátinin oqýǵa den qoıdyq. «Jalyndap ótken bir beıne» esteliginde Qaırolla Qustanbekov 1939 jyly óziniń 12 jasta bolǵany, sonda aǵasyn Otan aldyndaǵy áskerı boryshyn óteýge búkil aýyl shyǵaryp salǵany esinde myqtap saqtalyp qalǵany týraly aıtady. Sodan soń Tóleý Sársenbaevtyń 1941 jylǵy soǵys bastalǵannan keıingi maıdan joldaryn baıandaıdy. Osy arada: «Maqaladaǵy bizge kerek, qajet jer qaısy?» - degen saýalǵa jaýap izder bolsaq, oǵan myna tómendegi úzindini keltirgen durys-aý dep oılaımyz.

«Men aǵamnan 1943 jyldyń shilde aıyna deıin hat alyp turdym, - dep jazady avtor. - Biraq kóp keshikpeı sol aǵaıdyń áskerı bóliminen: «Erlikpen qaza tapty», - degen qara qaǵaz keldi. Qaı jerde, qandaı jaǵdaıda kóz jumǵanynan eshbir habarymyz bolǵan joq. Tek óziniń jibergen fotosýretterine qaraıtynbyz da qoıatynbyz.

Arada kóp jyldar ótti. Birde meniń qolyma «Radı jıznı na zemle» degen kitap tústi. 1969 jyly Almatydan shyqqan sol ujymdyq jınaqta aǵa leıtenant A.Izotov degen kisiniń «Pobratımy» atty maqalasy bar eken. Ony oqyǵanda ózimniń ne bolǵanymdy bilmeı qaldym. Materıaldaǵy sýretke qaraımyn. Qaraımyn da qaıta oqımyn. «Qaıran aǵa! Otan úshin, eliń úshin, bizdiń baqytymyz úshin erlikpen qaza tapqan ekensiń ǵoı», - dep júregim eljirep, kózime jas keldi. A.Izotovtyń jazýyna qaraǵanda, PE-2 ushaǵynyń ishindegi ushqysh Rýben Stepanıan - armıan jigiti, atqysh Mıhaıl Vıhr - ýkraın azamaty jáne radıst Tóleý Sársenbaev - qazaq ulany delinipti. Olar erlik qımyldary úshin áldeneshe ret avıaeskadrılıadaǵy «Boevoı lıstok» gazetine shyqqan eken. Al aǵam Tóleý Sársenbaev «Za otvagý» medalimen marapattalypty.

«Pobratımy» maqalasynyń avtory ishinde aǵam bar ekıpajdyń sońǵy áýe shaıqasyndaǵy epızodty bylaı baıandaǵan. Jerdegi bólimshege áýedegi PE-2-den radıstiń qysqa da ashyq daýyspen aıtqan sózi estiledi. Olar: «Bizdi «messerler» atqylady», «Janyp baramyz...». Bir-eki mınýttan keıin: «Eshelon ústine qulaýǵa qaraı bet aldyq!..» degen sóılemder eken. Maqala ıesi óz týyndysynda osy derektermen birge janǵan ushaqty Mıhaılovskoe hýtorynyń adamdary men Brıansk ormanyndaǵy partızandardyń kórgenin, ekıpaj músheleriniń jankeshti áreketi arqyly nemis eshelonynyń qırap, temirjol júrisin bógep tastaǵanyn aıtady. Avıapolk basshylyǵynyń olardy Keńes Odaǵy Batyry ataǵyna usynǵanyn sóz etedi. Osy kitapty oqyǵannan keıin almatylyq A.Izotovpen kezdesip, áńgimeleskim-aq keldi. Biraq eshbir baılanys jasaı almadym. Búgingi kúnge deıingi úlken ókinishim osy...».

Maqalany oqyp bolyp oılanyp otyrǵanymyzda Aınur Meıramova qaryndasymyz qońyraý shaldy. «Qaırolla Qustanbekovtiń materıalyn taýyp, sizdiń elektrondy poshtańyzǵa salǵannan keıin, - dedi áriptesimiz, - biz ol kisiniń ózin izdeýge kiristik. Sebebi, aqsaqal 2005 jyly bizdiń gazet redaktsııasyna kelgende qyzmetkerlerge ishinde maıdandaǵy aǵasynyń sýretteri bar fotoalbom men «Radı jıznı na zemle» kitabyn jáne basqa da qujattardy kórsetken eken. Biraq izdegen adamymyz Ekibastuzda turmaıtyn bolyp shyqty. Kórshileri aıtady, 2008 jyldan bastap jalǵyzilikti qarııany jamaǵaıyndary Pavlodarǵa baǵyp-qaǵýǵa alyp ketken dep. Osydan basqa eshkim eshteńe bilmeıdi. Degenmen, izdestirýdemiz».

«Kim biledi? - dedik ishimizden joǵarydaǵy habardy estigende. - Ol adamnyń tabylýy da, tabylmaýy da neǵaıbyl-aý. Óıtkeni, qarııanyń óz maqalasynda: «1939 jyly 12 jasta edim», - dep jazǵanyna qaraǵanda, eger qazir bar bolsa, 88-degi bir ǵarip. Qolyndaǵy qujattaryn kóziqaraqty, jibi túzý jannyń qolyna amanattap berip ketse, shirkin...».

Endi Nurbol Áljanovtyń Uly Otan soǵysynyń ot-jalynynan aman kelip, beıbit kezde Sotsıalıstik Eńbek Eri ataǵyn alǵan Luǵat Saǵyndyqov pen Dúıseke Músetov ómirleriniń sońǵy kezderine baılanysty tapqan derekterine kezek berelik. Luǵat aǵamyz 1984 jyly zeınetke shyǵypty. 3 ul, 8 qyzdyń ákesi atanyp, úlken áýlet qurapty. Ol kisiden órbigen úbirli-shúbirli urpaqtardyń deni aqsaqaldyń ózi shopan bolyp eńbek etken Novovorshavskıı aýdanynda turady eken. Al Dúıseke Músetovke kelsek, 1958 jyly Omby óńirinen Qazaqstanǵa kóshedi. Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq aýdanyndaǵy Kóktóbe keńsharyna kelip ornyǵady. Osy jerde 1982 jyly baqılyqqa attanady. Dúısekeńnen 2 ul, 2 qyz qalǵan eken. Úlken er balasy erterekte Qyrymda ómirden ozady da qalǵan uly men qyzdary Reseıdiń Novosibir ólkesinde eńbek etedi eken. Otaǵasynyń báıbishesi eriniń shańyraǵyn osy bertinge deıin ustap kelip, 2012 jyly sol Kóktóbe, qazirgi Tólebı-3 aýylynda dúnıe salypty.

Qo-o-sh, endi Omby óńirindegi taǵy bir ataqty qandasymyz, ózimiz maqalamyzdyń basynda atap ketken Dańq ordeniniń tolyq ıegeri Álmuq Maıemerovke oralaıyq. Bul kisiniń sońǵy kezderdegi ómirine qatysty derekterdi «Móldir» qazaq mádenı qoǵamdyq uıymynyń dırektory Altynaı Júnisova anyqtap berdi. Onyń aıtýynsha, Álekeń soǵystan keıingi bar tirshiligin tek aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy jumystarǵa arnapty. Dıqan-mehanızator bolǵan. Slesar mamandyǵyn ıgerip, ustalyqpen shuǵyldanǵan. 1983 jyly zeınetke shyqqannan keıin de keńshardyń naýqandyq jumysynan qalmaǵan. Aýyldastarynyń esinde Álmuq aǵamyz óte qarapaıym da elgezek, aqkóńil ári jomart jan retinde saqtalyp qalǵan. 1986 jyly qaıtys bolǵannan soń 4 jyldan keıin, ıaǵnı Jeńistiń 45 jyldyǵy qarsańynda keńshar turǵyndary qaısar da qaharman qazaq jerlesine arnap ózi turyp, eńbek etken Jańaýyldyń Mádenıet úıi qabyrǵasyna memorıaldyq taqta ornatypty. Úlken bir kósheniń atyn beripti. Al, 2005 jylǵy Jeńistiń 60 jyldyǵynan beri osy eldi mekendegi orta mektep Dańq ordeniniń tolyq ıegeri Álmuq Maıemerovtiń esimimen atalady eken.

«Bul kisige qatysty taǵy ne bar?» dep qoldaǵy derekterge qaıta úńildik. Baıqap, baıyptap qarasaq Álekeń de balaly-shaǵaly bolyp shyqty. Úlken uly Júsip Jańaýylǵa kórshi Novotsarıtsyno selosynda ártúrli jumystar istepti. Zeınetke shyqqan soń dúnıe salǵan. Qalǵan ul-qyzdary: Nurııa - medbıke, Jánııa - saýynshy, Murat - mehanızator, Ámirjan - fermer, Qaırat pen Bolat - jumysshy, Baýyrjan - mehanızator bolyp eńbek etedi eken.

Endigi anyqtaıtyn eń sońǵy adamymyz ol osy maqalanyń basynda ózimiz az-kem sóz etip ketken Jeńis paradyna qatysýshy qazaq Qusaıyn Sársenovtiń Uly Otan soǵysynan keıingi taǵdyry bolatyn. Biraz ýaqyt júrgizilgen izdeý jumystarynan keıin Ombydaǵy «Shoqan joly» qazaq mádenı ortalyǵy tóraǵasynyń orynbasary, Reseı Federatsııasyna eńbegi sińgen sáýletshi Sáken Qusaıynov maıdangerdiń týǵan balasy Marattyń osy qalada turatynyn, bul kisiniń bizben kezdesip, áńgimelesýge qarsy emestigin aıtty.

- Germanııany jeńgennen soń, - dep bastady alǵashqy aman-saýlyq pen tanys-bilistikten keıingi sózin úı ıesi, - ákemiz Jeńis paradyna qatysady da áskerı bólimine qaıtyp oralady. Endi elge jiberedi dep júrgende komandırleri Qıyr Shyǵysqa, mılıtarıstik Japonııaǵa qarsy soǵysqa attanatyndyqtaryn habarlaıdy. 1945 jylǵy tamyzdyń aıaǵy men qyrkúıektiń basynda Kvantýn armııasyn túre qýǵan keńes áskerleri Gobı men Hıngandy basyp ótip, Harbın arqyly Tynyq muhıt jaǵalaýyna jetedi. Ol kez 16 qyrkúıek eken. Mine, sol kúni Bas qolbasshy I.V.Stalınnen: «Pedagog mamandyǵy bar jaýyngerler ásker qatarynan shuǵyl bosatylyp, eldegi mektepterge muǵalimdikke jiberilsin», degen buıryq keledi. Osy pármen talabyna soǵystyń aldynda Ombydaǵy qazaq pedagogıkalyq tehnıkýmyn bitirgen ákemizdiń mamandyǵy dóp keledi de áskerden bosap, Sharbaqkól aýdanynyń Qudyqshilik aýylyndaǵy jetijyldyq mektepke oralady.

- Onda ol kisi qansha ýaqytqa deıin istegen?

- Ómir boıy... Iá, solaı dese de bolady. Muǵalim, oqý isiniń meńgerýshisi, mektep dırektory. Tek az ǵana ýaqyt kórshi Ekaterınoslav keńsharynda partkom hatshysy bolǵany bar. Sosyn 1982 jyly zeınet demalysyna shyǵyp, 1987 jylǵa deıin mekteptegi bastaýysh synyp oqýshylarynyń uzartylǵan tobyna qosymsha sabaq berip júrdi.

- Aǵamyz qashan qaıtys boldy? Zıraty qaı jerde? Uly Otan soǵysynda alǵan nagradalary... Qujattary... Kórýge bola ma?

- Ol kisi 1997 jyly ómirden ozdy. Urpaqtarynan 2 qyz, 2 ul edik. Kenjesi - menmin. Aq jaýyp, arýlap qoıdyq. Zıraty sol Qudyqshilik aýylyndaǵy qorymda.

Osylaı degen Marat tórgi úıden kishkene qobdıdy ákelip aldymyzǵa qoıdy. Munda maıdanger Qusaıyn Sársenovke qatysty dúnıeler jınaqtalyp qoıylǵan eken. Kórip otyrmyz. Nagradalar degende bul kiside maqalamyzdyń basynda aıtqan ІІ, ІІІ dárejeli Dańq ordeninen basqa «Qyzyl Juldyz», І dárejeli Otan soǵysy ordenderi bar bolyp shyqty. Sodan soń qobdıdyń shetki jaǵynda «Erligi úshin», «Lenıngradty qorǵaǵany úshin», «Japonııany jeńgeni úshin» medaldary jyltyrap kórindi. Al, fotosýretter men gazet qıyndylary týra bir papka eken. Solardyń ishinen biz Sharbaqkól aýdandyq «Lenınets» gazetiniń 1985 jáne 1995 jyldardaǵy 9 mamyr nómirlerindegi tilshi L.Logınovanyń «Ýchastnık parada Pobedy», «Oshıbka oznachala - smert» degen eki maqalasyn zor yntamen oqyp shyqtyq. Qajetti jerin aldaǵy ýaqytta kerek bolar dep erinbeı otyryp kóshirip te aldyq. Sebebi, munda bári naqty-naqty faktilermen aıtylyp, áserli jazylǵan eken.

...Kesh. Ymyrt úıirilip keledi. Jolbasshym Sáken ekeýmiz Ombynyń arǵy ózen jaǵalaýynan qalanyń bergi betine qaraı ótip kelemiz. Serigim áldenege mazasyzdanýly. Qalta telefonymen aldaǵy ótetin sýret kórmesine baılanysty alańdap, soǵan jaýapty adamdarǵa túrli tapsyrmalar berýde. Únsiz kele jatqan bizdiń de oıymyz ornynda emes. Ol: «Erteńgi kúngi jumysymyz qalaı bolady? Іzdegen dúnıelerimizdi oblystyq kitaphananyń sırek qorynan tabamyz ba, joq pa?» degen mazasyzdyq. Osyndaı ekiudaı kúıdegi arpalys sezimimen «Sibir» qonaq úıine de kelip jettik.

2.Qatardaǵy qaharmandar

Ertesinde oblystyq kitaphanaǵa kelip, Uly Otan soǵysyna Omby óńirinen attanǵan qazaqtardy izdeý jumysyn odan ári jalǵastyrdyq. Sırek qorǵa bul jolǵy tapsyrys bergen dúnıelerimiz Omby oblystyq soǵys jáne eńbek ardagerleri keńesi shyǵarǵan «Soldaty Pobedy», «Knıga Pamıatı» jınaqtary men «Omskaıa pravda» gazetiniń 1941-1945 jyldardaǵy tigindileri boldy. Muqabasy qyzyl tústi alǵashqy eńbek úlken-úlken 7 tomnan turady eken. Bularǵa maıdan dalasynan aman kelgen Otan soldattary óz aýdandary boıynsha ornalastyrylypty. Al túsi qara ekinshi jı­naq 11 tomdy qurap tur. Oǵan 1418 kún men túnge sozylǵan ot keshýde opat bol­ǵan bozdaqtardyń aty-jónderi tizilgen.

Aldymen «Soldaty Pobedy» kóptomdyǵyn qolǵa aldyq. Kitaptyń qurylymy alfavıttik tizimnen, fotosýretterden, sosyn maıdangerler týraly maqalalar men estelikterden turady eken. 7 tomnyń ishinen kúni boıy otyryp tapqanymyz 3200-ge jýyq qazaq famılııasy men olardyń keıbireýleri týraly jazylǵan 14 maqala jáne 28 fotosýret boldy. Al «Knıga Pamıatı» jınaǵynyń 11 tomynda kileń qaza tapqan kisilerdiń aty-jónderi tizilgen. Ony paraqtap sholyp kórgenimizben, qaıtys bolǵan áke-aǵalarymyzdy sanap, esebin shyǵarýǵa júregimiz daýalamady.

Alǵashqy kitapty asyqpaı qarap otyrmyz. Olardaǵy maıdannan tiri oralǵan aǵalarymyzdyń tizimderi arasyndaǵy shaǵyn túsiniktemeler men anyqtamalyqtarda nendeı erlik túrleri, nendeı taǵdyr ıeleri joq deseńizshi. Bári bar. Batyr ataǵyn almasa da 5 jaýyngerlik ordeni bar qazaq, 20 kún ashtyqqa shydap, áskerı bólimine kelip qosylǵan qazaq, tutqynǵa túsip qashyp shyqsa da NKVD-niń qatygez sheshimimen Kolymaǵa aıdalǵan qazaq. Erlik kórsetkenderge óte sırek beriletin marapat - Aleksandr Nevskıı ordenin ıelengen qazaq... Aıta berse tolyp jatyr. Sózimiz qurǵaq bolmas úshin endi biz ózimiz sóz etip otyrǵan jınaqtaǵy jaýynger qandastarymyz týraly jazylǵan shaǵyn maqalalardy mysalǵa keltirelik.

«Ahmet Álqaıdarov aldymen 5-shi atty ásker polky quramynda Máskeý túbindegi shaıqasqa qatysyp, Kalının qalasyn azat etýge atsalysqan, - dep jazypty «Soldaty Pobedy» kitabynyń 5-shi tomyndaǵy materıalda. - Birde kezekti shabýyl sátsizdikke ushyrap, kavalerıster qarsylastarynyń pýlemeti oǵynyń astynda qalady. Úlken shyǵynǵa ushyraıdy. Sonda Ahmet Ýaqulynyń aty omaqasa qulap, ózi qatty jaralanady. Jaýyngerdi sanbatta emdegen soń 108-shi atqyshtar polkyna jiberedi. Ol munda 1942 jyldyń mamyryna deıin barlaýshy bolyp qyzmet etedi. Budan soń maıdannyń buralań ómiri Ahmet Ýaqulyn 69-shy atqyshtar polkynyń kólik júrgizýshisi etedi. Vıtebsk túbindegi jan alyp, jan berisip jatqan shaıqasta alǵy sheptegi áskerlerge oq-dári men azyq-túlikti toqtaýsyz tasyp, munymen qosa jaralanǵandardy qaýipsiz jerge jetkizip, kózsiz erlik kórsetkeni úshin qatardaǵy jaýynger ol «Erligi úshin» medalimen marapattalady.

Odan soń Ahmet Álqaıdarovtyń uqyptylyǵy men tyndyrylymdylyǵy eskerilip, oǵan serjant ataǵy beriledi de barlaý bólimshesiniń komandıri bolyp taǵaıyndalady. Áskerı tapsyrmalardy oryndaý kezinde ol óz jigitterimen talaı erlikter kórsetedi. Sondaı batyl áreketteri eskerilip, Vıtebsk óńirindegi shaıqasta kórsetken erlikterine baıla­nysty ol ІІІ dárejeli Dańq ordenimen marapattalady. Sodan biraz ýaqyt ótkennen keıin Belorýssııadaǵy Pogre­benka jáne Shılovka selolaryn jaý­dan azat etýge qatysqan jáne keńes ásker­lerine asa qajet №1700-shi bıiktikti baǵyndyrǵan erligine oraı aǵa serjant Ahmet Álqaıdarov І dárejeli Otan soǵysy ordenine ıe bolady.

1945 jyldyń 26 qańtarynda Qyzyl Armııa bólimderi Kenıgsberg qalasyn alý jónindegi shabýylǵa daıyndalady. Osy shaıqasqa 65-shi atqyshtar korpýsynyń jasaǵy quramyndaǵy aǵa serjant Ahmet Ýaquly basqaratyn bólimsheniń barlaýshylary da qatysady. Shabýyl kezinde ol ózin barynsha bilikti de alǵyr qabilet ıesi retinde kórsete biledi. Oǵan erjúrek qazaqtyń sodan kóp keshikpeı Qyzyl Juldyz ordenimen marapattalýy anyq dálel bola alady.

Ahmet Ýaquly fashıstik Germanııa jeńilip, tize búkkennen keıin 1945 jylǵy tamyzda Qıyr Shyǵystaǵy Japonııanyń Kvantýn armııasymen bolǵan urysta da batyrlyǵymen tanylady. Ondaǵy janqııarlyq erligi úshin oǵan ekinshi márte Qyzyl Juldyz ordeni beriledi. Ásker qatarynan bosarda ony taǵy bir nagrada izdep kelip tabady. Sóıtse ol 1944 jylǵy urystarda kórsetken erligi úshin berilgen ІІ dárejeli Otan soǵysy ordeni eken. Osylaısha qaısar qazaq Omby óńirindegi ózi týǵan Tavrııa aýdanyna 5 birdeı jaýyngerlik orden­men oralady. Ol elge kelgen soń da óziniń ustamdy, bııazy jáne eńbektegi tabandy qasıetimen aıryqshalanyp, qurmetke bólenedi. Eki ul, eki qyz ósirip tárbıeleıdi. Sóıtip, ol balalary úshin, aýyldastary úshin úlgili áke, abyroıy bıik el aǵasy boldy».

...Osy arada mynadaı jaǵdaıdy baıan­daı ketelik. Tús qaıta kitaphanaǵa bizdi izdep Omby úkimetiniń jaýapty qyzmetkeri Nurbol Áljanov keldi. Ol aldymyzda jatqan jınaqtaǵy Ahmet Álqaıdarov týraly jazylǵan «Jaýyngerlik 5 ordenniń ıesi» atty maqalanyń kseroǵa túsirilgen nusqasyn kórip turyp, qatty oıǵa ketti. Bir mezette: «Osyndaı nárseni óz kezinde bilsek, eskersek qoı. «Jazyp, jınas­tyryp júrińder», - degen de eshkim bolmady-aý... Endi, mine, qarashy» - dep kúrsindi. «Ne boldy? Olaı deýińizge ne sebep?» - dep suradyq eshteńege túsinbegen biz. «Osydan biraz jyl buryn, - dedi Nurbol, - biz aýylymyzdaǵy 8 jaýyngerlik ordeni bar aǵaıdy jerlegen edik. Ol kezde men keńshar dırektory bolatynmyn. Marqumnyń aty-jónin umytyp tur­ǵanymdy qarańyzshy... Esime túsi­remin. Túsirýge tıispin. Sol kezde sizge mindetti túrde habarlasamyn. Jaraı ma?». «8 ordeni bolǵan deısiz be? Znachok, medal emes... 8 jaýyngerlik orden! Keremet qoı bul?! - dedik áńgime ıesine. - Qazaq pa edi ózi?» «Iá, qazaq. Sodan soń ǵoı aıtyp turǵanym».

Mine, munda, Omby óńirinde osyndaı marqasqa aǵalarymyz bolǵan. Erlik jasadym, osyndaı marapattardyń ıesi­min demeı, qarapaıym tirlikpen ǵumyr keshken. Sóıtip aspaı-taspaı, bárine de shúkir, táýbe dep úndemeı ómirden ótken.

Já-á... Endi basqa bir taǵdyr ıesi týraly tapqan deregimizdi baıandaıyq. Sóz etip otyrǵan jınaqtyń 6-shy tomyndaǵy qatardaǵy jaýynger Toqjigit Seı­senbaevtyń basynan keshkeni soǵystyń ne ekenin kóz aldyńa elestetip, esh boıamasyz kórsetedi.

Ol áskerge Omby óńirindegi Baıdaly aýylynan 1942 jyly shaqy­rylady. Aldymen ony birneshe aı boıy úrlemeli rezına kameralarynan qurastyrylatyn ponton kópir jumysshysyna daıyndaıdy. Sosyn oq-dári shyǵaratyn áskerı zaýyt­qa jiberedi. Bir kúni kútpegen jer­den aýylyna qaıtarady. Biraq 1943 jyly ony qaıtadan maıdanǵa shaqyrady. Bul joly ol mingen poıyz Kýrsk ıini ma­ńyndaǵy Eletsk qalashyǵyna qaraı bet alady. Olar ofıtserler men jaýyngerlerdi qosa eseptegende barlyǵy 800 adam edi. Keshke jaqyn eshelondy nemis avıatsııasy bombalap, qyzyl áskerlerdiń jan-jaqqa bytyraı qashýyna týra keledi. Aman qalǵandary qas qaraıa bir jerge jınalady da Eletsk qalashyǵyn jaıaý-jalpy betke alady. Osylaısha jaýyngerler ashtyq pen sýyqqa moıymaı, 20 kúndeı batysqa qaraı jyljýmen bolady. Nebári úsh kúnge ǵana shaqtalǵan paek baıaǵyda taýsylǵan-tyn. Azyq-túlik alatyn jer joq. Jol boıy kezikken derevnıalardyń barlyǵy órtenip ketken. Solaı bolsa da ashyqqan jaýyngerler álgi jerlerdiń tóńireginen tamaq izdeıdi. «Ólmegenge óli balyq», degendeı keıde ondaǵy jertólelerden tamaqqa talǵajý eterlik birdeńeler tabylyp qalatyn. Alaıda kóp uzamaı mundaı eldi mekender de kezikpeıtin boldy. Ashtyq bastaldy. Sol kezde amalsyzdan mysyq etin jegender de kezdesip qalyp júrdi. Adamdar aryp-ashqanda, eń birinshi jaý - jaý emes, kádimgi bıt bolady eken. Ústerine kıim ataýlydan tek gımnasterka ǵana ilgen soldattar azyp, aryqtaǵan saıyn, bıt-sirke kóbeıip, úlkeıe berdi.

Aldyńǵy shepke jetken kúni olarǵa úsh kún demalys berilip, jıi-jıi tamaqtandyryldy. Jańa kıimder úlestirilip, monshaǵa túsirildi. Osydan keıin Toqjigit Seısenbaevty ekinshi Belarýs maıdanyndaǵy marshal K.K.Rokossovskııdiń qaramaǵyndaǵy 65-shi armııanyń 115-shi atqyshtar batalonyna jóneltti. «Bul maýsym aıy bolatyn. Biz shabýyl bastalǵan kezde nemis transheıalaryna basyp kirip, fashısterdi tuqyrtyp tastadyq. Jaý top-tobymen berilip jatty. Osy shaıqasta oń ıyǵymnan jaralandym. Bólimshe komandıri meni medsanbatqa jiberdi. Onda úsh aı jattym», - deıdi maıdanger óz esteliginde.

Keıin ol qaıtadan qatarǵa qosylyp, kóptegen shaıqastarǵa qatysady. Gomelge deıin jetip, Dneprden ótý shaıqasyna qatysatyn áskerler sapynyń qatarynda bolady. Qazannyń qara sýyǵynda muz endi ǵana qata bastaǵan edi. Shaıqas bastalǵanda qabyrshyq muzdar adamdardy kótere almady. Sondyqtan jaýyngerler ózderine tıesili granattar men avtomattaryn tóbelerine qoıyp, sýyq sýdy jaldap ótýge májbúr boldy. Qarsy betke jetkennen keıin jaǵalaýdaǵy jyralarǵa tas bekinip aldy. Tańǵa jýyq nemis tankileri Qyzyl Armııa bólimderine qaraı bettedi. Qolda artyq oq-dári joq. Sodan bular jaý 100 metr jerge jaqyndaǵanda ǵana atýǵa májbúr boldy. Nátıjesinde 60-qa jýyq fashısti jaıratyp, 5-6 tankiniń kúlin kókke ushyrady. Osy shaıqasta Toqjigit Seısenbaev sol aıaǵynyń tizeden tómen jerinen jaralanady. Eki aptaǵa jýyq medsanbatta bolyp, keıin jaranyń orny jazylǵansha shtabty kúzetedi. «Bizde Batanov esimdi noǵaı kapıtan boldy. Ol aǵa dáriger edi. Birde menen: «Qazaqsyń ba?» dep surady. Men: «Iá», dep jaýap berdim. Osydan keıin ol maǵan ish tarta qarap, gospıtalǵa sanıtar etip qoıdy. 1945 jyly Polsha men Germanııanyń soltústik jaǵyna jettik. Gdansk jáne Dantsıg qalalaryn qorshaýǵa aldyq. Vıslanyń oń jaǵynda turǵan edik. Sol jaǵymyzda úlken zaýyt bar-tyn. Bir kúni sol jerden oq atyla bastady. Qasymda otyrǵan jaýynger mert boldy, al men tiri qaldym. Kóp uzamaı soǵys aıaqtaldy. 1945 jyly ekinshi kezekpen úıge qaıttym», - dep aıaqtaıdy óziniń esteligin ІІ dárejeli Otan soǵysy ordeni men «Erligi úshin» medaliniń ıegeri Toqjigit Seısenbaev.

Jınaqtaǵy qazaqtarǵa qatysty osyndaı maqala, estelik, anyqtama habarlar onsha kóp te emes, az da emes. Biraq áıteýir bar. Bul jerde olardy tirnektep otyryp jınaıtyn tabandylyq qana kerek. Іzdegen nársemizdiń sonda ǵana molaıyp, mazmuny artatyny anyq. Osyndaı ustanymmen ózimizdi ózimiz qamshylap jumys istep otyrǵanymyzda, qasymyzǵa jasy jetpistiń mol ishine kirgen aqsaqal kelip til qatty.

- Úsh kún boldy. Oqý zalynda ornyńnan tapjylmaı otyrasyń da qoıasyń. Aldyńdaǵy kileń soǵys taqyrybyna qatysty kitaptar. Ne izdep otyrsyń qaraǵym?

Biz jónimizdi aıttyq. Aqsaqal mán-jaıdy uqqannan keıin ózin tanystyryp, joǵarydaǵy taqyrypqa baılanysty kórgen-bilgenin ortaǵa sala bastady.

- Esimim Amangeldi, - dedi qarııa. - Ákem Balta 1941 jyly soǵysqa attanǵanda alty aılyq ishtegi bala ekenmin. Men dúnıege kelgende úlkender: «Kókesi maıdannan esen-saý kelsin», - dep atymdy Amangeldi qoıypty. Biraq qaıran áke batystaǵy qan qasaptan qaıtpady. Jetim ósip júrip, jetilgen jaıymyz bar.

- Sonda ózińiz Ombynyń qaı jerinen bolasyz?

- Azov aýdanynan.

- Ondaǵy soǵysqa ketken qazaqtar týraly estip-bilgenińiz bar ma?

- Bar. Sebebi, men jas kezimnen sondaǵy qazaq aýyldarynyń bas kóterer jigitteriniń biri boldym. Eseıe kele aqsaqaldardyń ótinishimen keshegi qan maıdanda habarsyz ketken ákeaǵalarymyzdyń aty-jónin anyqtaýmen shuǵyldandym. Ol Jeńistiń 20, 30, 40 jyldyq merekeleriniń kezi edi. Muraǵattaǵy qujattardan sondaǵy bilgenim, 1941-1945 jyldarǵy Uly Otan soǵysyna Azov aýdanynan 990 qazaq attanǵan. Solardyń ishinen elge tek 388 qandasymyz ǵana qaıtyp kelgen. Qalǵan 602 bozdaqtyń súıegi maıdan dalasynda qalǵan.

- Ol kezderi ózińiz aıtyp otyrǵan aýdanda bizdiń qandastarymyz sonshalyqty kóp bolǵan ba edi?

- Iá, soǵysqa deıin Azov aýdanyndaǵy 3 okrýg: №4 Kırov, №5 Qyzyljar, №7 Býdennyı selolyq keńesteri taza qazaq eldi mekenderi bolatyn. 1941 jylǵy kúzde ǵoı, Edil boıynan kóshirilgen nemisterdi munda ákelip qaptatyp jibergeni.

Amangeldi Toqsanbaev aqsaqalmen áńgimelesip otyryp, ol kisige aldymyzdaǵy ózimiz oqyp, tanysyp otyrǵan «Aýyl Baıtuıaq (Baıdaly): proshloe ı nastoıaşee» degen kitapty kórsettik. Osy eńbektiń 62-shi betinde kileń qazaqtar turatyn shaǵyn eldi mekennen Uly Otan soǵysyna 126 qandasymyz attanǵan eken. Solardan týǵan aýylyna tek 44 adam ǵana tiri kelgen. Qalǵan 84-i oqqa ushqan nemese habarsyz ketken.

Kitaphanadaǵy tapsyrys bergen eńbekter men anyqtamalyqtardy qarap bolǵannan keıin «Omskaıa pravda» gazetiniń 1941-1945 jyldardaǵy tigindisin aqtarýǵa kiristik. Ol ýaqyttaǵy Uly Otan soǵysyna qatysty dúnıeler maıdandaǵy jańalyqtar men tyldaǵy jumystarǵa baılanysty berilip turǵan eken. Solardan biz ózimiz izdegen taqyrybymyzǵa qajet-aý degen onshaqty materıal taýyp, kseroǵa túsirip aldyq. Endi sonyń bir-ekeýin oqyrmandar nazaryna usynaıyq.

Gazettiń soǵys jyldaryndaǵy nómirlerinde «Ombylyqtar - maıdanda» atty aıdar oryn teýipti. Birinshi betke beriletin onda fotosýret pen shaǵyn mátin ornalastyrylatyn bolǵan. Mine, 1943 jylǵy 11 shildedegi jaryq kórgen sondaı toptamanyń birinde eki qyzyl ásker sýreti tur. Onyń astyndaǵy sóılemderde: «Jaýynger dostar. Ekeýi de Qyzyl Juldyz ordenimen marapattalǵan. Olar (soldan ońǵa qaraı) - qazaq, gvardııa qyzyl áskeri S.Tólebaev, kommýnıst, Omby oblysynyń Sargat aýdanyndaǵy «Krasnyı kazah» kolhozynyń burynǵy kolhozshysy (10 nemistiń kózin joıǵan) jáne gvardııa serjanty D.Soldatenko, ýkraın, kommýnıst, Omby oblysynyń Poltava aýdanyndaǵy «Ýkraına» aýyl­sharýashylyq arteliniń burynǵy kolhozshysy (13 nemistiń kózin joıǵan). Sýretti túsirgen P.Melentev», - dep jazylǵan. Fotony qarap tursaq, sol kezde bul jaýyngerler 19-20-daǵy jas jigitter sııaqty. «Soǵystan aman qaıtty ma eken? Elderine kelse, qazir bar ma?» - deısiń ishteı.

Endi gazettiń tyldaǵy tirshilik týraly bergen toptamalarynyń arasynan ózimizdiń qandastarymyzdyń eńbegin baǵalap, óńir jurtshylyǵyna úlgi etken «Sharbaqkól aýdanynyń kolhozdaryndaǵy patrıottyq umtylys» atty maqalaǵa toqtalaıyq. 1943 jyldyń 8 qańtarynda jaryq kórgen bul materıal: «Aýdan eńbekshileri «Omby kolhozshysy» tank kolonnasyna qarajat jınaýǵa zor yntamen kirisýde, - dep bastalady. - Máselen memlekettik banktiń bólimshesine 7 qańtarda 1 mıllıon 200 myń som aqsha tústi. Qarjy jınaý jalǵasýda. Bul bastamaǵa kolhoz basshylary erekshe úlgililik tanytýda. Qaratal selolyq keńesi (tóraǵasy Isın joldas) 300 myńnan astam som jınady. Osy tank kolonnasyn jasaýǵa 9 kolhoz tóraǵasy 107 myń som qosty. Aıtalyq, «Ekpindi» kolhozynyń tóraǵasy Súleımenov joldas 15 myń som, «Serp ı molot» kolhozynyń tóraǵasy Myrzabolatov joldas 16 myń som, «Natsmen, vpered!» kolhozynyń tóraǵasy Smaıylov joldas 12 myń som berdi.

Birinshi maı selolyq keńesi (tóraǵasy Ýrýzmaev joldas) tank kolonnasyna 400 myń som jınaǵan. «Qyzyl jol» aýyl sharýashylyǵy artelinde uly maıdanǵa ketken 80 jastaǵy kolhozshy Satanov joldas tank qurylysyna 3.000 somdy aqshalaı tapsyrdy. Al maıdanǵa qos birdeı ulyn attandyrǵan Bekzanov joldas 5.000 som, Kalının atyndaǵy kolhozdyń malshysy Sársenov joldas 10.000 som qosty. Samar selolyq keńesiniń kolhoz tóraǵalary 100 myń som jınady. «Jańa turmys» jáne «Kishi Borankól» kolhozdarynyń tóraǵalary Áýtálipov pen Raısov joldastar 16,5 myń som, «Úlken Borankól» kolhozynyń tóraǵasy Ultaqov joldas 15 myń som berdi».

Osy maqalanyń ór jaǵynda «Kóbegenov joldas tank qurylysyna 206.000 som qosty» degen taqyryppen telegraftyq stıldegi júgirtpe jol tur. Onda: «Odessa selosy, 7 qańtar. (Telefonmen). L.M.Kaganovıch atyndaǵy kolhozdyń tóraǵasy Qojahmet Kóbegenov óziniń jeke jınaǵan qarjysynan «Omby kolhozshysy» tank kolonnasy qurylysyna 206.000 som jáne 50 put un qosty», - dep jazylǵan.

Joǵarydaǵy habarlardyń ishinen kóptegen qazaq famılııalaryn kórip otyrǵan shyǵarsyzdar qurmetti, oqyrmandar. «Bul adamdar kimder, qaı jerde jumys istegen, keıingi taǵdyrlary qalaı bolǵan?» - degen oımen olardyń ómirbaıandaryn tabýǵa da áreket jasadyq. Osyndaı talpynystyń nátıjesinde «Omskıı kraevedcheskıı spravochnık» jınaǵynan Qojahmet Kóbegenov pen Imanmálik Súleımenovti taptyq. Qojahmet atamyz 1890 jyldardyń aıaǵynda ómirge kelgen eken. 1930 jyldary artel sharýashylyǵy qurylǵanda soǵan múshelikke ótip, keıin tóraǵa bolyp, 1943 jylǵy joǵarydaǵy bastamasynan keıin Stalınnen alǵys hat alady. Onda Bas qolbasshy: «Joldas Kóbegenov, men sizge qyzyl áskerge degen qamqorlyǵyńyz úshin alǵysymdy joldaımyn», - depti. Ol kisi soǵys aıaqtalǵannan keıin eliniń syıly aq­saqalyna aınalyp, 1963 jyly qaıtys bolypty. Al Imanmálik aǵamyz bolsa, 1902 jyly Baraba aýylynda ómirge kelgen eken. 1932 jyly Sharbaqkól aýdanyndaǵy qurylǵan alǵashqy arteldik sharýashylyqtyń tuńǵysh tóraǵasy K.Jumabaevtyń ornyna kelip, 1940 jylǵa deıin túrli bastamalardyń izashary atanady. 1943 jylǵy «Omskıı kol­hoznık» tank kolonnasyna qosqan úlesi oblys kóleminde joǵary baǵalana­dy. 1946 jyldan Qaratal selolyq keńesiniń tóraǵasy bolyp júrip, 1955 jyly ómirden ozady.

...Aıta bersek, ózimiz tapqan joǵarydaǵydaı derekter kóp. Biz solardyń ishinen bir-bir mysaldy ǵana jurtshylyqqa jetkizip otyrmyz. Maqsat - Omby óńirindegi qandastarymyzdyń Uly Otan soǵysy kezindegi erliginiń qazaq baspasózinde osy ýaqytqa deıin kóp sóz bolmaǵan, jazylmaǵan tustaryn qysqasha aıtyp ótý. Osy arqyly zertteýshilerge oı salý, olardy tyń taqyryptan habardar etý.

Sýretterde: «Omskaıa pravda» gazetiniń 1943 jylǵy 11 shildedegi nómirinde jarııalanǵan mergen qazaq S.Tólebaevtyń sýreti; soǵystan 5 jaýyngerlik ordenmen oralǵan A.Álqaıdarov; «Omskaıa pravda» gazeti­niń soǵys jyldaryndaǵy nómir­lerinde tyldaǵy qazaq eńbekshileriniń bastamalary týraly jarııalanǵan habarlar.

P.S. Avtor osy maqalalar tsıklyna qajetti derekter men málimetterdi tabýǵa kómektesip, muraǵattardaǵy izdeý jumystaryn júrgizýge qol ushyn bergen Omby oblystyq úkimetindegi Іshki saıasat bas basqarmasynyń basshysy M.M.Karakoz ben osy basqarmanyń bas mamany N.Q.Áljanovqa, Qazaqstan Respýblıkasynyń Omby qalasyndaǵy konsýly E.A.Qonaevqa, «Móldir qazaq mádenı Sibir ortalyǵy» óńirlik qoǵamdyq uıymynyń dırektory A.Júnisova men «Qazaq saltdástúrlerin jańǵyrtýdaǵy «Shoqan joly» Omby aımaqtyq qoǵamdyq uıymynyń tóraǵasy E.Jumabaevqa óziniń alǵysyn bildiredi, dep jazylǵan egemen.kz saıtynda jaryq kórgen Janbolat Aýpbaevtyń eki bólimdi maqalasynda.