Reseı Qazaqstannan jetkiziletin jumyrtqa kólemin kóbeıtýdi surady
Kún tártibindegi eń ózekti máseleler — ózara saýdadaǵy birqatar shekteýlerdi alyp tastaý jáne Reseı-Belarýs shekarasynda qazaqstandyq tasymaldaýshylardy ótkizý bolyp otyr.
Taraptar reseılik shoshqa etiniń Reseı Federatsııasynan Qazaqstan arqyly ótetin tranzıtiniń ashylýyna jáne 2024 jylǵy 15 qańtardan bastap Reseı Federatsııasyna qazaqstandyq mal sharýashylyǵy ónimderin jetkizýge qoıylǵan shekteýlerdiń alynýyn oń baǵalady.
Qazir eki tarap ta veterınarııadaǵy kúrdeli máselelerdi sheshýge múmkindik beretin aqparattyq júıelerdiń ıntegratsııalaýyna bet buryp otyr.
Reseı tarapy Qazaqstanǵa Reseıdiń saýda jelilerine taýyq jumyrtqasyn jetkizýdi arttyrý jóninde ótinish jasady.
Serik Jumanǵarın aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine atalǵan máseleni qysqa merzimde qaraýdy jáne qazaqstandyq ónimdi Reseı Federatsııasynyń shekaralas aımaqtaryna jetkizýdi arttyrý múmkindigin izdeýdi tapsyrdy.
Sondaı-aq ónerkásiptik qaýipsizdik máselelerinde sheshim qabyldaýda ıkemdilik qajet ekenin atap ótti.
Qazaqstanda otandyq qus fabrıkalarynyń jumyrtqamen qamtamasyz etý deńgeıi 2022 jyly halyq qajettiliginiń 102%-yn qurady.
2023 jyldyń 11 aıynda Qazaqstan Reseıge, Aýǵanstanǵa jáne Qyrǵyzstanǵa shamamen 186,6 mln dana taýyq jumyrtqasyn eksporttaǵanyn aıta ketken jón.
2023 jylǵy 26 qańtarǵa josparlanǵan EEK Keńesiniń otyrysy qarsańynda taraptar Reseı-Belarýs shekarasyndaǵy qazaqstandyq júk kólikteriniń keshigý jaǵdaıyn retteý úshin Máskeýde keńeıtilgen quramda taǵy bir ekijaqty kezdesý ótkizýge kelisti.
Belgili bolǵandaı, 2023 jyldyń 12 jeltoqsanynda Reseı men Belarýs azamattary bolyp tabylmaıtyn azamattar úshin «Rýdnıa» ótkizý beketindegi ótkel tolyǵymen jabyldy, al 2024 jyldyń 8 qańtarynda osy atalǵan shekteý qalǵan eki «Qyzyl» jáne «Qyzyl tas» ótkizý beketterine de taraldy.
Búgingi tańda Reseı tarapynyń kómegimen Reseı-Belarýs shekarasyndaǵy jaǵdaı basqa ótkizý pýnkti arqyly júk aǵyndaryn qaıta baǵyttaýǵa múmkindik berdi.
Kólikterdiń negizgi bóligi shekaradan ótip úlgerdi.
Navıgatsııalyq plombalardy elektrondy túrde rásimdeýdi qajet etetin júktermen qıyndyqtar týyndady.
Taraptar jaǵdaıdy tezirek sheshý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldaýǵa kelisti.
Kelissóz EEK Keńesiniń otyrysy qarsańynda Máskeýdegi ekijaqty kezdesý sheńberinde jalǵasady.