Reseı ádebı qoǵamdastyǵynyń múshesi «Dostyq» ordenimen marapattaldy
Іs-shara barasynda Qazaqstannyń Elshisi Ermek Kósherbaev Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes «Hýdojestvennaıa lıteratýra» baspasynyń bas redaktory Georgıı Prıahınge memleketter arasyndaǵy dostyq qatynastardy nyǵaıtyp, Abaı murasyn nasıhattaýdaǵy eńbegi úshin berilgen II dárejeli «Dostyq» ordenin tabystady.
Óz sózinde Elshi E. Kósherbaev ádebıet ár adamnyń ómirinde erekshe oryn alatyndyǵyn jáne ulttyń genetıkalyq kodyn qalyptastyratyn adam – ol jazýshy ekenin eske saldy. «Osy turǵyda, dál qazir máńgilik shyndyqty qarapaıym halyqqa túsinikti bolatyndaı etip kórsete bilgen Abaıdyń rólin túsiný búgingi urpaqtyń mindeti jáne sol túsiniktiń bar ekeni qýantady», - dep jalǵastyrdy E. Kósherbaev.
G. Prıahın bul joǵary nagrada úshin alǵysyn bildirip, bul onyń ómirindegi birinshi orden ekenin aıtty. Ol Shyǵys pen Batys, Azııa men Eýropa arasyndaǵy órkenıetterdegi alshaqtyq anyqtalǵan kezde Abaı dál qazir álem adamy laýazymyna tolyq ıe bolyp jatqanyn aıtty.
«Onyń shyǵarmashylyǵynda beıbitshilik pen tatý kórshilik týraly taqyryp basqasynan basym», – dep atap ótti bas redaktory.
«Elbasynyń eń jahandyq sheshimi – Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabýy – Abaıdyń ózi ómir súrgen, jumys istegen jáne kóptegen jyldan keıin bul sheshimge áser etken Otanymen baılanysty bolýy kezdeısoq emes.
«Maǵan Abaıdyń halyqpen sóılesý formaty unaıdy. Ol onymen teń dárejede sóılesedi. Ol sabaq beredi, biraq oqytpaıdy. Osydan bir jarym ǵasyrdaı buryn jazylsa da, mátini keremet, zamanaýı kórinisi tańqalarlyq», – dep túıindedi G. Prıahın.
Taqyrypty jazýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, «JZL» serııasyndaǵy «Abaı» kitabynyń avtory Nıkolaı Anastasev jalǵastyrdy. Ol «Qara sózderde» tálimgerliktiń joq ekenin atady. Alaıda, ol qalaı Pýshkınniń danyshpan poezııasyn eýropalyq tilderge aýdarý múmkin emes bolsa, solaı Abaıdyń poetıkalyq ulylyǵy álemde kópke tanylmaıdy jáne júzege aspaıdy dep qynjyldy. Osyǵan baılanysty jazýshy bul 175-jyldyq mereıtoı Abaı murasyn zertteýge túrtki bolady degen senim bildirdi.
«Negizgi mindet – Abaıdy álemdik mádenı oıkýmenanyń atmosferasyna qaıtarý. Bul jasalýy kerek eń mańyzdy nárse», - dep qorytyndylady N. Anastasev.
«Roman-gazeta» jýrnalynyń bas redaktory ıÝrıı Kozlov ár halyqtyń tarıhynda ulttyń barlyq danalyǵyn jınaqtap, onyń ǵasyrlar boıǵy rýhanı kókjıegin anyqtaıtyn jeke adamdar bolatynyn eske túsirdi: Germanııada bul Gete, Reseıde – Pýshkın, Qazaqstanda – Abaı.
Onyń pikirinshe, Abaıdyń danyshpandyǵy onyń dala turǵynynyń jan dúnıesin álemge ashyp, qazaq ultyn qalyptastyrǵannyń bárin boıyna sińirýinde. «Abaı zamanaýı, ony oqý - árbir oılanýshy adamnyń merekesi, oǵan sheksiz oralýǵa bolady. Bul adamdarǵa adam bolyp qalýǵa kómektesetin eskirmeıtin danalyq», – dep atap ótti.
«Dóńgelek ústel» aıasynda «Abaıdy taný – ózin-ózi taný» jınaǵynyń tusaýkeseri ótti. Ásem sýrettermen bezendirilgen basylymda keremet ádebıettanýshy Vıktor Shklovskıı aýdarǵan «Abaıdyń Qara sózderi», orys jáne qazaq fılologtary Abaı shyǵarmashylyǵynyń Pýshkın, Tolstoı, Dostoevskıı shyǵarmalarymen sabaqtastyǵy týraly oı bólisedi. Oǵan qosa, Abaıdyń memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynyń dırektory Turdyqul Shanbaıdyń kómegimen jınaqtalǵan oıshyl ómiriniń ár túrli faktileri týraly shaǵyn ocherkter serııasy da bar. Kitap qyrkúıek aıynda 1000 dana bolyp basylyp, kelesi aptada Máskeýdegi halyqaralyq kitap kórmesinde usynylady dep kútilýde.
Kezdesýdi qorytyndylaı kele, onyń qatysýshylary Abaıdyń álemdik mádenı oıkýmenanyń atmosferasyna oralýy týraly ıdeıany qoldady.
Ortaq pikir boıynsha, bolashaq zertteýshilerdiń aldynda kóp nárse týraly aıtylǵan ulylyqty aýdarý jáne áńgimeleý ǵana emes, sol dáýirge ený, Abaı kimmen sóıleskenin, kimmen oqyǵanyn, nemen baılanysqanyn zertteý qajet, sodan keıin qazirgi zamanǵa oralý kerek. Sonymen, qazaqtyń uly klassıginiń murasyn túsinýde jańa baǵyt ashylady dep sheship, talqylaý barysynda elder arasyndaǵy ádebı kópir retinde qyzmet etetin birtutas Eýrazııalyq baspa qurý usynyldy.