Redaktor baǵany. «Bes arystyń» baǵasyn bilgenimizben sóz qudiretin tereń túsine aldyq pa?
«Eı, tákappar dúnıe!
Maǵan da bir qarashy.
Tanısyń ba, sen, meni?
Men - qazaqtyń balasy!» ,- dep Qasym aqyn jyrlaǵandaı Táýelsizdikpen birge qazaq eli ǵasyrlar boıy qamyt bolǵan bodandyq túnegin sypyra oıandy. Sol tusta keshegi zulmat jyldary suraýsyz atylyp, asylyp ketken qanshama avtorlardyń tarıhı, ádebı shyǵarmalary óziniń shyn oqyrmanyna jetip, rýh ózeginen qanyp sý ishken-di. Osy kezde oqyrman qolyna asyǵa jetken, 1992 jyly qıyn-qystaý kezeńniń ózinde 30 000 tırajben shyqqan «Bes arys» kitaby izdegenge suraǵan boldy. Shákárim Qudaıberdiuly, Ahmet Baıtursynuly, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytov týraly qalamgerlerdiń arysy 30 jyldary berisi, tyń derekterge tolyqqan jańa shyǵarmalary jınaqtalyp basyldy. Kitapqa pikir jazǵan jazýshy Sáken Júnisov:
«20-30 jyldar -shımaıy kóp, shytyrmany mol asa kúrdeli kezeń. Ol ýaqyttaǵy soqtyqpaly, soqpaqty san soraptan súrinbeı, bir-birine súıkenbeı ótkender az. Osy máselege oraı jınaqqa avtorlar iriktegende moraldyq quq degenge de den qoıýǵa týra keldi», dep jazdy.
Bul jerde avtor ǵana emes, oqyrmannyń da moraldyq aqysy baryn jazýshy meńzep otyr. Sony astarlap jetkizgen jazýshy aǵamyz ary qaraı:
«Nátıjesinde, «Bes arys» - halqymyzdyń tek aıaýly bes perzenti týraly ǵana emes, olarmen qanattas, qatarlas júrgen kóptegen qaıratkerler haqynda da qajetti derekter beretin, solar arqyly alǵashqy qazaq ıntellıgentsııasynyń taǵdyr-talaıyna shama-sharqynsha barlaý jasaı alǵan, eldiń ár kezeńdegi aqyl-oıy men mádenıetin qaıǵysy men qasiretin, buralań-buldyr joldaryn, alǵa tartatyn birshama tolymdy jınaq bolǵandaı», - dep jazady.
Aıta ketý kerek, jınaqta Ǵabıden Mustafınniń 1979 jyly 6 aqpan kúni kúndeligine jazǵan «Syr ashýy» da berilgen. Bul kúnde Alash arystarynyń esimderin erkin atap júrgenimizben, sol 70-shi jyldardyń aıaǵynda ol týraly sóz qozǵaýdyń ózi qorqynyshty edi.
Ǵabıden Mustafın sol «Syr ashý» esteliginde:
«Ahmet, Maǵjan Júsipbek, Shákárimderdiń ǵylymı, ádebı, tamasha eńbekteri áli kómýli jatyr. Nege? Óıtkeni, ol eńbekterdi urlap, jyrymdap paıdalanyp ataq alǵandar, qarnyna qazy bitkender bar. Bular kómbeni ashqyzbaýǵa tyrysady. Ashylsa, ózderiniń qoıasy ashylady. Ádebıette men sııaqtylar sovet dáýiriniń burynǵysy men qazirgisin basynan keshire otyryp, ádiletti búrkep ketsek, keıingiler ne demek? Biz búrkegenmen, olar ashady. Qazaq tarıhy, qazaq ádebıeti joıylmasa, Ahmet, Maǵjan Júsipbek, Shákárimder joıylýy múmkin emes. Tarıhymyzdyń tórinen oryn alady olar. Sondyqtan, men osy «Syr dápterime» jazyp kettim, keıingilerdiń qarǵysyna ushyramaýdy oıladym. Dúnıeden óziń ketkenmen, iziń qalsa bolǵany. Sol izben kelip syryńdy ashady keıingiler», dep jazdy. Sóz tanyǵan adam jazýshynyń ar qınalysyn ǵana emes, bolashaqta aqıqat tańy atatynyn sezip jazǵanyn ańǵarary nyq. «...keıingilerdiń qarǵysyna ushyramaýdy oıladym», - deıdi Ǵabıden Mýstafın. Anyǵyn aıtý kerek, biz alasapyran zamannyń tarıhyn qal-qadirimizshe tanyp, búginde óz deńgeımizde baǵa berip kelemiz. Alaıda, sol qıyn taǵdyr ǵana emes, syrly shyǵarmalar ıeleriniń sol kezdegi maǵynaly sózderin bul kúnde tolyq tarqata alyp júrmiz be? Tarqatyp, taratyp qana qoımaı, kúndelikti ómirimizde nasıhat sózderin úlgi ete aldyq pa? Osy oraıda, ótkenge taǵy bir zer salyp, kesheginiń aıtqany men búgingi oı-tujyrymdy tarazy basyna qoıyp qaraǵanǵa ne jetsin deısiń. Osy maqsatpen jańa joba aıasynda 1992 jyly «Jalyn» baspasynan jaryq kórgen «Bes arys» kitabyndaǵy shyǵarmalardy ret-retimen jarııalaýdy jón kórdik. Endigi kezekte Shákárim Qudaıberdiuly týraly zertteýshi Beıbit Saparalınniń «Qas qaısy, qaza qaısy, taza qaısy» eńbegin oqyrman nazaryna usynamyz.
Bul eńbekte tarıh qoıynaýynda qalyp bara jatqan qundy estelikter jeterlik. Sonyń ishinde ǵalym E. Býketovtiń Shákirim qazasyna tikeleı sebepshi bolǵan Abzal Qarasartovpen ekeýara áńgimesi jáne aqyn Hamıd Erǵalıevtiń aqyn ólimine qatysty arnaıy komıssııa jumysynan shynaıy esteligin oqýǵa bolady. Shyǵarma yqshamdalyp alyndy.
***
Beıbit Saparalın
«QAS QAISY, QAZA QAISY, TAZA QAISY...»
Abaıdyń ádebı mektebi: qalyptasý joldary: onyń asa kórnekti ókilderi tvorchestvosyndaǵy saıası-áleýmettik saryndar; jarty ǵasyrǵa sozylǵan ulttyq tragedııa.
...1904 jyly qazaq saharasyn dúr silkintken oqıǵa boldy. Shyńǵystaý ólkesinde aıyqpas qusaǵa, qapaǵa boı aldyrǵan uly Abaı jaryq dúnıemen baquldasty. Qalyń eli endi qaıtalanbas birtýar perzentimen qabyrǵasy qaıysa qosh aıtysty. Abaıdyń ádebı mektebiniń tól shákirtteri Maǵaýııa, Aqylbaı syndy asyldyń synyqtarynan da aıyrylyp qalǵan Shákárim Qudaıberdiuly, Kókbaı Janataıuly qalyń qaıǵyǵa batty. Abaı mektebiniń tikeleı tórt shákirti qataryna qosylmaǵanymen (M. Áýezovtyń kórse týinshe olar -- Shákárim, Kókbaı, Maǵaýııa, Aqylbaı), osy odebı mekteptiń aıryqsha tulǵaly ókilderiniń biri Ahmet Baıtursynov uly aqyn óleńderin el ishinen tirnektep jınap Abaıdyń ózine jolyǵyp, kelisimin alyp kitap etip bastyrsam ba dep nıettenip júrgende, taýy shaǵylyp, nazary qaıtty.
«...Ibragım myrzanyń turaǵy qazaq ishi bolǵandyqtan, qadiri azyraq bilindi. Olaı bolmaǵanda, danysh pandyǵy - ǵulama fılosof edi. Kór elde týdy da, qor lyqpen ótti»,- dep TsІákárim tolǵanyspen jazǵanyndaı, endigi jerde Abaıdy ǵulama-ustaz tutqan zerdeli qaýym uly aqyn murasyn jalpaq jurtshylyqqa taratý, úlgi- ósıet etip shashý jolyn ustanady.
Abaı aǵanyń kózi tirisindegi: «Sen qyryq jasqa tolǵanda, bar jol qarajatyńdy ózim berip, bilim izdetem... Ertedegi grek ǵalymdarynyń bilimin Stambýldan tabasyń, ejelgi arab bilimin Mekke, Mádınadan tabasyń, Mysyrdaǵy Aleksandr saldyrǵań kitaphanadan kóp ǵalymdardyń shyǵarmalarymen tanysasyń, osy tórt jerge jiberemin»,-
degen amanatyn arqalanyp, jaqyn aǵaıyndardyń «jaqsy kóretin aǵasynyń úsh jylyn kútpedi» degen kúńkil-shúńkiline qulaq asýdan góri, uly adamǵa bergen sertin oryndaýdy asqaq murat tutynyp, Shákárim araǵa jyl salyp alys saparǵa attanyp ketedi. Stambýlda, Mekkede, Parıjde bolyp qaıtqan kezeńnen soń da, Abaı ósıetimen shejire jazyp támamdaǵannan keıin de, aqyn óleń-jyrlarynda alyp tulǵany joqtaý saryny esip turady.
«Qazaqtyń bas aqyny - Abaı. Onan asqan burynǵy-sońǵy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolǵan joq»,- dep aqıqat oıyn tógildirgen, Abaı úlgisimen qazaq ómirinen alyp «Qyryq mysaldy» jazǵan Ahań da Abaıtaný qaz turýyna qatty qaırat kórsetedi (Qarańyz: A. Baıtursynov. Qazaqtyń bas aqyny, «Qazaq» gazeti. 1913 jyl. № 39, 41, 43).
XX ǵasyrdyń bastapqy shenindegi kóshpeli qazaq jur tynyń qoǵamdyq qurylysyna synı oızerdemen nazar tastap, otar eldiń erǵashty hal-kúıine, Abaı úlgi nusqaǵan tereńdikterge qulash ura otyryp den qoıǵan Ahmet Baıtur synov «Masa» bolyp «yzyńdaı shaǵyp», el sanasyn oıatyp, saıası-áleýmettik saryny san taram «Qazaq salty», «Qazaq qalpy», «Dosyma hat», «Jıǵan-tergen», «Tilek batam», «Jaýǵa túsken jan sózi», «Baq»... óleńderin dúnıege ákeldi.
Abaıdyń ádebı mektebiniń beldi ókilderiniń biri, qazaq qyzdarynyń ortasynan zııalylyǵymen jarqyraı shyǵyp, jalpaq elge keńinen tanymal bolǵan, pýblıtsıst ári pedagog Názıpa Quljanova, Shoqannyń eń jaqyn dostarynyń biri, qazaq halqyn rııasyz júregimen súıe bilgen áıgili orıentalıst ári etnograf G. N. Potanınge arnaǵan arnaý óleńderinde de Ahańnyń qoǵamdyq qalypqa aıqyn kózqa- rasy, ómirlik ustanǵan jol-muraty jarqyn tanylyp jatady. Deı tursaq ta, «Qazaq salty», «Qazaq qalpy» óleńderi uly ustaz Abaı shyǵarmalaryndaǵy qoǵamdyq aıryqsha dertterdi tanýdyń odan aıyǵyp arylý oń-solyn talmaı izdenýdiń sondaı synshyl oı-sana tárbıelep-shynyqtyrýdyń zańdy jalǵasqan úlgili joly bolyp tabylady demekpiz.
Pýblıtsıst, ádebıettanýshy, tarıhshy Álıhan Bókeıhanuly da Abaı murasyna qatysty 1905, 1907 jyldary «Semıpalatınskıı lıstok» gazetinde jáne Reseı Geografııalyq qoǵamy bólimshesi jazbalarynda iltıpatty pikir bildiredi. Búgingideı jan-jaqty jańǵyrý, túleı damý keze- ńinde Á. Bókeıhanovtyń ómir jolyn tek teris turǵydan ǵana alyp bagalasaq, bir jaqtylyqqa urynar edik. Onda onyń Abaı muralaryn tııanaqtaı jınap, kitap etip bastyrmaqqa árekettengenin, alaıda bul arman-muraty júzege aspaı qalǵan soń, Kákitaı, Turaǵulǵa qolqa sap, tikeleı ózi aralasa júrip, 1909 jyly Peterbýrgte Boraganskııdiń baspasynan Abaıdyń tuńǵysh kitabyn basyp shyǵartqan eren eńbegin báz-baıaǵysha, stalındik zulmat kezeńindegideı kómeski qaldyrǵan bolar ek. Qazaqstandaǵy Alash býrjýazııalyq-ultshyldyq partııasy men Alashorda úkimetiniń basshylaryna keshirim jasaý týraly Búkilrossııalyq Ortalyq Atqarý Komıtetiniń 1919 jylǵy 4 apreldegi sheshimin sotsıalıstik zańdylyq tym óreskel buzylǵan kezeńdegideı taǵy da sanattan shyǵaryp tastarmyz. 1910 jyldyń ózinde O. I. Kostelıanskııdiń redaktsııasymen jaryq kórgen «Qazirgi derjavadaǵy ulttyq qozǵalystyń formalary» atty jınaqta Á. Bókeıhanov qyzmetine, qaıratkerligine ońdy baǵa berilýi, ony belgili ýkraın ǵylymy, shyǵystanýshy A. Krymskııdiń «Túrki ádebıeti» atty irgeli zertteý eńbeginde keltirýi, sonymen qatar, A. Krymskıı Bókeıhanovtyń «Qazaqtar» dep atalatyn maqalasyn izdep tabýy, onda «Halyq erki» atty orys partııasynyń «Katehezısin» óńdep, 1905 jyldary qazaqtyń halyq jarshylary aıtqandyǵy týraly qyzyqty derekter keltirilýi (Qarańyz: «Lıteratýrnaıa Ýkraına», 8 sentıabr, 1988 j.; M. Verkalets. Bastaýlar, «Qazaq ádebıeti», 20 ıanvar, 1989 j.), munyń bári, árıne, Á. Bókeıhanovtyń qıyn-qystaýly, qarama-qaıshylyqty, ilgerileýli, adasýly ǵumyr jolyn dıalektıkalyq tanymmen, synı kózqaraspen baıyptap qaraýdy qajetsinse kerek. Osyndaı sátte eske túsedi, akademık Álkeı Marǵulan dúnıe salarynan bir jyldaı buryn, bir áńgimelese qalǵan shaqta, buıyǵy, tomaǵa-tuıyq qalpynan bir mezet serpile qalyp, «Álıhan, Ahmet, Mirjaqyptaı bozymdar qashan halyqqa qaıta oralar sken?!»- degeni bar edi. Sonda ǵulama Álekeń aıtqan
Mirjaqyp Dýlatov ta Abaı ulylyǵynan serpin alǵan tas- túlek bolatyn.
M. Dýlatov Abaıdyń kózi tirisinde kitaby jaryq kórmegenin, 60 jyl Shyńǵysta ómir súrgende, halqy tolyq tanymaǵanyn, 1909 jyly kitaby basylǵannan keıinde de el arasyna sonshalyqty taraı qoımaǵanyn ashynyspen jazady («Qazaq» gazeti, 1914, № 51). Sóıte turyp uly adamnyń dúnıeden ótkenine on jyl bolsa-daǵy, «Záredeı shúbá etpeımiz, Abaıdyń ólgen kúninen qanshalyqty alystasaq, rýhanı sonshalyqty jaqyndarmyz», «Abaıdyń asqaqtyǵyn aıdaı álem tanyǵan... kúnderdi biz kórmespiz, biraq bizdiń rýhymyz sezer, qýanar»,- dep nyq senimdi, shat kóńildi bildiredi. Mirjaqyp óz shyǵarmalarynyń de- ninde Abaıdan úzik oı keltirip otyrady. Abaı áserimen jazylyp, 1911 jyly patsha ókimeti narazylyǵyna iligip, bar danasy derlik joıylyp jiberilgen M. Dýlatovtyń «Oıan, qazaq!», «Azamat» dep atalatyn alǵashqy jınaqtary da belgili ýkraın ádebıettanýshy-orıentalısi A. Krymskııdiń túıindeýinshe aldyńǵy qatarly ıdeıa rýhynda hatqa túsken...
Abaıdyń ádebı mektebiniń ókili degenge Abaı úlgisimen alǵash óleń jazýdy bastaǵan, tómendegideı jyr joldaryn quıyltqan Maǵjan Jumabaevty da jatqyzar edik:
Shyn hákim sózi asyl, baǵa jetpes,
Bir sóziń myń jyl júrse dámi ketpes.
Qaradan hákim bolǵan seńdeı jandy,
Dúnıe qolyn jaıyp endi kútpes.
...Tynysh uıqta qabirińde, ýaıym jeme,
«Qor boldy qaıran sózim bosqa!»- deme.
Artyńda qazaqtyń jas balalary,
Sózińdi kósem qylyp júrer jeke!
Sultanmahmut Toraıǵyrov, Júsipbek Aımaýytov, Sábıt Dónentaev, Májıt Dáýletbaev, áıgili Áset, Ýáıis, Árip, Shashýbaı, Ámireler de Abaı mektebi áýeleı kókke órletken jarqyn tulǵalar sanatyna jatady. Turaǵul, Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev, Álkeı Marǵulan, Saparǵalı Begalın, Sháker Ábenov, Qaıym Muqamethanov, Muhtar Maǵaýın, Jeken Jumahanov, Kámen Orazalın, Rymǵalı Nurǵalıev dep tizip kep bersek, bitimi bólek jáne bir salqar kósh shyǵa kelmek aldymyzdan. Biz Abaıdy . eli-jeri, topyraǵyn ısinip ósken perzentterdi ǵana tizip kórsettik. Al Abaıdyń ádebı mektebin Qazaqstan kóleminde alyp qarasaq, aıtýly tulǵalardyń jýyq arada taýsylyp bitpestigine bás qoıalyq.
Abaıdyń ádebı mektebi, ónegeli ortasy, shákirtteri...
Biz munyń bárin nendeı maqsatta tarata-táptishtedi dep oılaısyz? Birinshiden, Shákárim Qudaıberdiuly, Ahmet Baıtursynuly, Maǵjan Jumabaıuly, Júsipbek Aımaýytuly shyǵarmashylyǵy naǵyz ádiletti baǵasyna ıe bolyp, ózderin týǵyzǵan halqyna qaıta oralýyna baılanysty «Abaıdyń ádebı mektebi» dep atalatyn taqyryp ta ádebıettanýshylarǵa aıqara ashyldy, ony tereńdeı zerttep- tanýǵa múmkindik týdy.
Endeshe, osy qabyrǵaly máseleniń tanymdyq júıesin júıeleı otyryp tarazylap ótsek dedik. Jas urpaq sabaqtastyǵymen kókeıine qondyryp, «Aqtalyp» jatqan kesek tulǵalarǵa oraı, ushqary pikir- baılam bildirip qalmasyn degen úlken mán-muratty ústandyq. Ekinshiden, tól ádebıettanýymyzda basy biriktirilip, tııanaqtap tekserile qoımaǵan ózekti óris, ıaǵnı ádebı mektep ókilderi tvorchestvosyndaǵy saıası-áleýmettik saryndar jańasha oılaý mádenıetindegi maman-ǵalymdar nazaryna ilige me dep úmittendik.
Úshinshiden, «Áshkerelenbegen jaýyzdyqty» bultartpas dáleldermen ámmege jarııa etip, ashyp kórsetý turǵysynda, jarty ǵasyr boıyna ulasqan ulttyq tragedııa áıgili arystardyń halyqqa qaıta oralmaı kelýiniń negizgi sebepteri, onyń «qozǵaýshy kúshi bolǵan jaýyz tulǵalar» áreketiniń basty tetigin ashý maqsatynda álgindeı tarıhı-tanymdyq sholý jasap ótý aýa- daı qajetti boldy.
«Abaıdyń aqyndyq dástúri», «Abaıdyń aqyndyq aına lasy», «Abaıdyń aqyndyq mektebi», «Abaıdyń aqyn shákirtteri»... munyń ishinde kókeıge qonymdysy da, ǵylymı- ádebıettanýshylyq ornyqty ataý sózi de, Muhtar Áýezov alǵash qalyptastyryp, ýaqyt synynan óte kele óz aldyna bólek zertteý arnasyna aınalǵan jeke taqyryp ózegi Abaıdyń ádebıettik (ádebı) mektebi» bolyp tabylady. Búl oraıda biz oqyrmannyń tanym-túsinigine baǵdarshy bola tússin degen maqsatpen, Muhtar Áýezovtyń osy taqyrypta otyzynshy, qyrqynshy jyldary jazsh qaldyrǵan oı-nusqalarynan, tezıstik qoljazbalarynan úzindi kelti rýdi jón kórip otyrmyz.
Abaı mektebiniń aqyndary. Biz bul bólimde Abaıdyń tárbıesinde bolǵan jáne Abaıdyń aqyly men syny boıynsha taqyryptar tańdap, arnaýly shyǵarmalar jazǵan, onyń shákirt aqyndary týraly biraz tekserý jasaımyz.
Jalpy alǵanda, Abaıdyń qazaq mádenıetine XIX ǵasyrda jáne XX ǵasyrda etken áseri asa mol. Abaıdyń ózin kórmeı sózin oqý arqyly, esitip uǵyný arqyly, sol Abaı- dyń óleńderiniń úlgisinde áleýmettik máselege, adamgershi- lik jaıǵa, aǵartýshylyq týrasynda arnap kóp-kóp óleńder jazǵan talaı aqyndar bar. Ásirese, bulardyń sany Abaı shyǵarmalary qazaq saharasyna jaıyla bastaǵan saıyn, molaıa túsken.
XX ǵasyrdyń basynda, Abaı dúnıeden ótetin jyldar- dyń ózinde onyń óleńderin úlgi etip, ár túrli shyǵarmalar jazatyn aqyndar Abaı tirshilik etken eldiń kórshiles atyraptarynda da kórine bastaǵan edi.
Al, 1909 jyly aqynnyń kitaby baspadan shyqqan soń, Abaıǵa eliktep óleń jazýshylar Qazaqstannyń qaı ólkesinde bolsa da kezdesetin bolady. Bul jaǵynan qarasaq, XX ǵasyrda Abaıdyń áseri kópke jaıylyp, keń óris taba beredi. Biraq aqyn murasynyń keıingi qazaq ádebıetine bulaısha qatynasyn onyń jalpaq qazaq ádebıet tarıhyna kórsetken úlgi, áseri dep túsinemiz.
Ol jaıdy keń túrde, kóp mysaldarmen dáleldep, bergi aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynan anyqtap aıyryp, taldap taný, tanytý aıryqsha ǵylymı-zertteý jumysynyń mindeti bolmaq. Jáne ol zertteýler XX ǵasyr basyndaǵy naqtyly dáýirlerdegi arnaýly aqyndardyń dáldep kórsetilgen shyǵarmalaryn tekserýge arnalý kerek.
Bul túrdegi tarıhtyq zertteý, tekserýler kóbinshe XX ǵasyr ádebıet tarıhynyń mindetine qaraı aýysady. Sol sebepti ázir biz Abaıdyń ózinen sońǵy qazaq jazba ádebıetine etken áseri degen taqyrypty qozǵaımyz. Onyń ornyna osy bólimde atalǵan mindet, maqsat boıynsha, Abaıdyń óz aınalasynda únemi birge bolyp, uly aqynnyń anyq jaqyn shákirti bolǵan aqyndardyń shyǵarmalaryn tekseremiz. Bulardyń eńbekterin sholýda aldyn ala este túratyn bir jaıdy eskerte ketý kerek. Ol osy shákirt aqyndardyń eńbek úlgilerinen jáne de aıqyndaı kórine túsetin Abaıdyń óziniń ereksheligi bolady.
Ózge aqyndar «shákirt» dep atalǵan soń, Abaı, árıne, olardyń basshysy - ustaz aqyn bolmaqqa kerek. Árbir ádebıettik mektep osyndaı aǵa aqyn men ini aqyndardyń eki býynynan quralatyn bolsa, eń aldymen, sol ádebıettik mektepte basshy aqynnyń baǵyty, stıli, ózgeshe ıdeıalary, óz halqynyń ádebıet tarıhyna kirgizgen anyq tarıhtyq kórkemdik jańalyqtary - qysqasynan aıtqanda, barlyq qasıetteri ár alýan túrde boı kórsetetin bolady.
Abaı shákirtteriniń dál osy jónindegi tabys nátıjelerin aıtqanda, olardyń birde-biri Abaı jetken dárejege jetken joq. Eń aldymen Abaıǵa talanty teńdes bolǵan joq jáne ásirese Abaıdyń aǵartýshylyq, áleýmettik, ıdeıalyq, kórkemdik keń masshtaby olarda bolǵan joq deımiz.
Qazir biz bólip alyp tekseretin qazaq aqyndary osy sońǵy aıtylǵan jaılardyń keıbir jaqtarynan ǵana óz shamalarynsha baǵaly ózgeshelikter tanyta alady. Sonysymen Abaıdyń bar jaǵy bolmasa da, bir jaǵyn, bir qyryn aıqyndap damyta tústi, osynyń ózimen Abaı shákirti degizerlik múmkinshilik berdi deımiz.
...Biz Abaı mektebiniń aqyndaryn aıtqanda, sol Abaı shákirti degen ataqqa laıyǵy bar taǵy bir top aqyndar jaıyn ázirshe jazǵamyz joq. Bul qatarda aldymen atalatyn Árip aqyn jáne Áset sııaqty ánshi-aqyndar qatarynan shyqqan, halyq aqyndarynan quralǵan bir top ádebıet, kórkemóner qaıratkerleri bar ekeni daýsyz...
...Qazaq ádebıeti tarıhynyń kóleminde, teginde, Abaıdyń aqyndyq mektebi men Abaı áserin keń kólemde zertteý jumysy endi bastalady. Sonda tek Abaıǵa jerleri, elderi jaqyn bolǵan aqyndar ǵana emes, XIX ǵasyr aıaǵynda jone XX ǵasyr basynda ádebıet aıdanyna shyqqan oqymysty, jazýshy aqyndardyń da birtalaıynyń shyǵarmalary «Abaı shákirtteri» dep tekserilmese de, Abaı aqyndyǵynyń áserin, yqpalyn kórgen aqyndar shyǵarmalary dep belgili jaqtarynan arnalyp tekserilýge tıis.
Sol shaqta tekserý, zertteý nátıjelerinde, ǵylymdyq dol, mol derekter taldanyp bolǵan kezde, bálkı, Abaı shákirtteri, Abaı mektebi deıtin kólemniń ózi de keńeıip, molaıyp, Abaı shákirtteriniń qatary da kóbeıe túser.
Ázirshe ádebıet zertteý ǵylymymyz sondaılyq naqtyly, keń zertteýlerge molyǵa almaı turǵan kezde, biz bul kóp kóleminde «Abaıdyń shákirtteri» degen topty azǵana san, naqtyly kishi kólemde alyp otyrmyz. Teginde, ádebıettik mektep maǵynasy tarıhtyq basy ashyq, daýsyz, derekti kólemde alý da bar. Onda «shákirt» dep belgili akynnyń qasynda, qatarynda júrip kúndelik baılanys arqyly taqyryp, úlgi, ustazdyq syn-ónege alyp júrgen aqyndar tobyn daýsyz «mektep» dep aıtýǵa bolǵandaı.
Abaı shákirtteriniń Abaımen jalǵastyq, aqyndyq aralasy únemi úzdiksiz bolǵan Aqylbaı, Maǵaýııa, Kókbaılardy ǵana bul tekserýge aıryqsha bólip, atap kirgizip otyrǵanymyzdyń sebebi sol jańaǵy aıtylǵan jaǵdaıdan týady.
Biraq bulardy ázirshe «Abaı shákirtteri» dep bólip ataýmen qatar, Abaı shákirtteriniń jalpy qatary men toby tek bularmen ǵana múlde túgeldenip toqtaıdy dep aıtpaımyz. Osy jaıdy aıryqsha myqtap eskertýmen qatar, ázirshe «Abaı mektebi» jaıyndaǵy sózdi tamam etemiz.
(LMMA arhıvi, № 194-papki 149, 318-319 b.)
* * *
...Sovet ókimetiniń alǵashqy jyldarynan-aq Abaıdyń jeke óz basyna, ádebı muralaryna, sol arqyly sol ýaqta kózi tiri shákirtterine, jolyn ustanýshy belgili daryn ıelerine qara kúıe jaǵý, shyǵarmalaryn burmalap shabýyldaý, tintý bastaldy. Abaı esimi ár túrli anyqtama kitapshalarǵa engizilip, ortalyq baspasóz betterinde atala bastaǵanmen, (Máselen, «Vsemırnaıa lıteratýra, Ser.Vostochnaıa lıteratýra», SPb, 1919, 47-6.) san qıly jeleýler, qasaqana bura tartýshylyqtar, túrli aıdar taǵýlar bel ala túsedi. Bireýler ádeıilep sanaly túrde kirisse bul iske, endi bireýler jaza basyp, kezeń, ýaqyt qurbanyna aınalǵan. Tipti, Sábıt Muqanov sekildi oń-solyn tanyǵan qalamgerlerdiń ózi uzaq jyldar burys jolmen júrgenin tómendegi úzindi jazbalardan anyq bajaılaımyz:
«Ultshyldarmen ıdeologııa maıdanynda kúreskende, meniń birneshe qate siltegen qulashtarym da boldy... 1933 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetińiń 69-sanynda basylǵan «Sheshender qara taqtaǵa jazylyp qalyp júrmeńder» degen maqalada men: «Kenesaryǵa, Shoqanǵa, Ybyraıǵa, Abaıǵa, Ahmet Baıtursynovqa qarsy bolyp, olardy halyqqa jat adamdar dep jazdym. Bul pikir jalǵyz Baıtursynov (!) , týrasynda ǵana bolmasa, ózge tórteýi týraly durys emes edi.
Kenesary, Shoqan, Ybyraı, Abaı týraly qate pikir aıtýǵa obektıvtik jáne sýbektıvtik birneshe sebepter boldy...» (S. Muqanov. Qazaqtyń XVIII - XIX ǵasyrdaǵy ádebıetiniń tarıhynan ocherkter. І-bólim. Qazaq SSR Oqý Halyq Komıssarıaty pedagogıka ınstıtýttary men tehnı- kýmdaryna ádebıet tarıhy jóninde kómekshi qural esebin- de usynady. Almaty, 1942, 10-11-6.)
Stalınızmniń qandy sheńgelin Qazaqstanda qajet dep bilgen «qý jaq» (Goloşekındi A. Baıtursynov osylaı ataǵan - B. S.) aıtýly halyq perzentterin qýǵyn-súrginge ala bastaıdy. Ahmet Baıtursynov, Júsipbek Aımaýytov, Maǵjan Jumabaev... Shaıa Itskovıch - Goloşekınniń «aımaqtyq kósemshildiginen», bonopartızminen, halyqty jap- paı qaıǵy-qasiretke dýshar etken solaqaı saıasatkerliginen boıy titirengen, sony aldyn ala sezingen Shákárim qart taýǵa, ońashaǵa ketýdi jón dep tabady. Abaıdyń shyqqan tegin san-saqqa jorytyp, uly Týyndylaryna kóleńke túsirip kelgen jarymestiler Shákárimdi, Qunanbaı áýletiniń ózge kóztiri úrim-butaqtaryn jaıbaraqat qaldyrsyn ba?! Shyńǵystaý óńirinde jıi-jıi laý ete qalatyn alyp- qashpa qaýeset sózder, qańqý ósekter, tynymsyz timtinýler jany tynyshtyqty, ońasha bolýdy qalaǵan dana qartty ábden tıtyqtatyp bitedi. 1930-31 jyldary qaǵaz betine túsirilgen, qanshama qıqymetpen bizdiń kúnge ildalap jet- ken Shákárim óleńderi sol bir surqaı ýaqyttyń dóp saralanǵan aıqyndaýyshyndaı dersiń...
Shákárimniń Máýen degen báıbishesinen súıgen Súpııan degen balasy erterekte, jıyrma besinshi jyldary qaıtys bolyp ketken edi. Ekinshi ómirlik qosaǵy Aıǵanshadan taraǵan bes ul, úsh qyzdyń jasy úlkeni Qapyrdy (Ǵafýr) esh jazyqsyz, eshbir tekserýsiz túrmege jaýyp tastaýy asa aýyr qasiretke ákelip uryndyrady. Ór minez, qaıyspas qaısar Qapyr jalǵan jalaǵa shydamaı, túrmede jatyp tamaǵyn kezdikpen oryp jiberip, shapshı aqqan qanǵa qarap jatyp beıshara halde dúnıeden ótken. Araǵa birneshe kún salyp, Qapyrmen birge qosaqtala túrmege jabylǵan úlken uly Baıazıt te tap osylaı ózin-ózi baýyzdap óledi.
Qapyrdan qalǵan kóp jetim,
Bir kórý edi nıetim...
Kóre almaı ketti degeısiń,-
dep Shákárim qart ómiriniń sońǵy kúnderi jazǵanyndaı, kóp jetimder de jergilikti janalǵyshtar nazarynan tys kalmaǵanyn búginde jasy jetpisten asyp ortamyzda otyr- ǵan Kámıla Qapyrqyzy estelikterinen túsinýge bolady.
«1931 jyly atam (ákemniń ákesi) Shákárim jazyqsyz jalanyń qurbany bolyp japan túzde atylǵannan keıin, baı-qulaqtyń urpaǵy retinde» sheshemiz Mákeı ekeýmizdi Qaraýyl selosyna alyp kelip, bir ıesiz, qarańǵy úıge qamady. Men ol kezde 12-13 jastardaǵy jasóspirim qyz bala edim. Áli aqyl toqtatyp, tóńirekte bolyp jatqan qandy oqıǵalarǵa kóz jiberip, kóńil jetkizetin shaq emes. Meniń bar esimde qalǵany - azynaǵan sýyq kúzdegi ot jaǵylmaǵan tastaı qarańǵy úı. Ekinshi bir osy ýaqytqa deıin esimnen shyqpaı kele jatqan kórinis - álgi úıdegi egeýquıryq tyshqandardyń asa kóptigi. Ózderi sonshalyqty ash bolsa kere, álde adam demi men ıisin sezgendikten be, sál qozǵal-
maı tym-tyrys otyryp qalsaq boldy, jan-jaqtan jyl- tyńdap, tyqyrlatyp shyǵa keledi. Sóıtsem, sheshemniń jolǵa dep ala shyqqan, qorjynǵa salǵan azyn-aýlaq eti bar eken, egeýquıryqtardyń jeýge umtylyp júrgeni sol eken ǵoı. Sol túni sheshemiz ekeýmiz qarańǵy qapas túndi kirpik aıqastyrmaı ótkizdik. Egeýquıryq tyshqandardyń shabýylynan aman-esen shyqqanmen, erteńinde ekinshi bir jan qınaıtyn azapty tergeý, tekserýge tústik. Sonda meniń kózime jaqynnan kógildirlene kórinip turǵan Shyńǵystaýdan artyq qorqynyshty jer joqtaı kórindi. Men sonda kóz jasym móltildep turyp ishimnen «eger jer basyp júrsem, bul Shyńgystaýdyń topyraǵyn qaıta basýǵa Táńirim jaza kórme» degenim esimde. Men bul sertimdi elý jeti jyl boıy oryndap keldim. Keıde alysta júrip týǵan eldi, týǵan jerdi saǵynǵanda, Shyńǵystaý esime túsedi de, qaıtyp barýǵa dátim shydamaıtyn. Keıde Abaı aýdanyna bara qalǵannyń ózinde Jıdebaıǵa ǵana baryp, atam Abaı men Shákárimniń zıratyna taǵzym etip, qol sozym jerde turǵan Qaraýylǵa soqpaı, Taldyqorǵanǵa qaıtyp ketip júrdim. Bul dúnıede Shyńǵystaýdan artyq jer tozaǵy bar degenge kóńilim senip kórgen emes. Bala kezdegi qandy oqıǵalar jas júrekten ketpeıdi eken. Qaraly jyldardyń kóleńkeli elesi uıqtasań túsińe kirip, oıansań oıyńnan shyqpaı eńseni basyp, boıymdy kótertpeıtin...
Endi, mine, araǵa elý jeti jyl salyp, sol ózim kórmesteı bolyp ketken Shyńǵystaý topyraǵyn qaıta bastym. Qýanyp, shattanyp, kózimnen ystyq jasym sorǵalap, «Kesh meni, atameken Shyńǵystaýym!» dep, bir ýys topyraǵyn keýdeme bastym!»
1931 jylǵy 2 oktıabr kúni taıaz aqyl, tasyr oıly, jergilikti GPÝ bastyǵy Abzal Qarasartov jáne onyń janyna ertken janalǵyshtary qolynan qazaqtyń aq júrek aqsaqaly, XX ǵasyr kóginde halqynyń mańdaıyna bitken bir uly perzenti, ataqty aqyny birneshe oq tıip, 73 jasynda jaryq dúnıemen qosh aıtysady. Asyra silteýdiń asqyndaǵandary Shákárim denesin japandaǵy qur qudyqqa kómýsiz tastap, qalyń elge, ásirese Qunanbaı áýletiniń úrim-butaq, záýzattaryna qyrǵıdaı tıedi. Biz bul arada Shákárim ólimine, dálirek aıtsaq, qasaqana óltirilýine baılanysty dereknama materıaldardy kóptep tize bergimiz kelmeıdi. Bolmasa, 1962 jyly Semeı oblysy Abaı aýdandyq partııa komıteti janynan qurylyp, tórt aı boıyna tyńǵylyqtap jumys istegen komıssııaǵa Shákárim ómiri men ólimine baılanysty kýálik mol maǵlumat bergen 300 shyńǵystaýlyq azamattyń aıǵaqtaryn kótergen bolar ek. Nemese 1931 jyly aýdandyq GPÝ bastyǵynyń, ıaǵnı Qarasartovtyń orynbasary bolǵan Zeınolla Ospanovtyń, kómekshisi Aıtmyrza Túńlikbaevtyń, GPÝ qyzmetkeri Máýitqan Baımyshevtiń 1928 jyldan KPSS múshesi Bal- taqaı Tolǵanbaevtyń, Nııazbek Aldajarovtyń, búginde kózi tiri kóne kózderdiń, sumdyq oqıǵany taratyp bilgen adamdardyń urpaqtarynyń bultartpas dálel sózderin kóldeneń tartar ma edik. Desek te, Ahat Shákárimulynyń myna tómendegi jazǵandary qandy qol qylmysty bultartpaı ashyp beredi:
«1961 jyly 26 ııýlde Baqanasqa bardym. 27 ııýlde ákemniń súıegin tastaǵan qudyqty jalǵyz qazdym. Ol kúni metrden az-aq artyq qaza aldym. Janyma adam almaı jalǵyz qazǵan sebebim, bireý bolsa, ol asyǵyp, súıektiń bir jerin syndyryp alar degen oı keldi. 28 ııýlde jáne qazyp, súıegin túgel aldym. Tek oq búldirgen eki súıegi boldy. Biri - oń jaqtaǵy toqpan jiliktiń basyn úzgen. Ekinshi atqan oq tós súıektiń ortasynan ótip, oń jaq omyrtqanyń qanatyn syndyrǵan. Keıbir súıekterin ólshep dldym...»
«Ákeı óte uzyn boıly adam bolatyn. Súıegin aýdanǵa alyp keldik. 8 avgýsta (1961 jylǵy - B. S.) Abaı zıratynyń qasyna jerlendi. Júzden artyq adam qatysty. Abaı sovhozy men aýdan basyndaǵylar túgel jınaldy. Basqa sovhozdardan da kelgender boldy. Aýdan basshylary mashına jáne basqa qajet nárselerdi bergizdi. Súıek kelgende, jylamaǵan jan bolmady. Kóz jasymen birge qýanyshtary da baıqaldy...» (Ahat Shákárimuly esteliginen).
Osylaısha, naq otyz jyl ótken soń, uly tulǵa qaıta jerlendi...
Shákárimniń kózi tirisinde-aq bir tylsym qara kúsh respýblıka zııalylarynyń oı álemin qursaýlap, bógesin bola bergen-di. Mundaı asa qaterli soqyr kúsh bel alyp kele jatqanyn aqynnyń ózi de aıqyn sezingenin myna eki ósıet syndy óleńnen jazbaı tanýǵa bolady.
Myń toǵyz júz otyzynshy,
Fevraldiń bir jetisi,
Júrekke salǵan ot sónbeı.
Altynshy ııýl, tym aýyr kún,
Bolyp maǵan qarańǵy tún,
Bulardy umytpaımyn ólmeı.
Birinde kep Ǵafýrdy aldy, Balasy da qosaqtaldy,
Sen qalma dep kógendelmeı. Múlik-malyn túgel alyp,
Ekeýin túrmege salyp,
Biraz ǵana aıal bermeı.
Jetisinde ózimdi aldy,
Sypyryp úı, jasaý, maldy, Keter me oıdan ólim kelmeı.
Onynda meni shyǵardy,
Úı tutqyn qyp qaǵaz aldy, Jatasyń dep, is jóndelmeı.
Ǵafýrdy alyp Semeı bardy, Ekeýin túrmege saldy,
«Pod sýdom» dep bir teksermeı.
Abaqtyda bes aı ótip,
Iıýldiń altysy jetip,
Ǵafýr óldi ataqty erdeı.
- Jazasyzǵa janym qurban,- Dep,
osy oımen baýyzdalǵan,
Ketem dep, qorlyqqa kónbeı.
...Ádiletsiz balamdy aldy.
Bir ul men tórt qyzy qaldy,
Enesi ólgen jetim tóldeı.
Ata-ana men baýyrlary,
Balalar men qosaq jary,
Aǵyzdy kóz jasyn kóldeı...
* * *
Bulaqtan arman belgi bar,
Renjimeı, sonan kór qazyńdar,
Tereńdep baryp, laqaptaı.
Kebisim, másim, shapan, shalbar,
Taqııa, tymaq, jelet, ton bar,
Bólisip alsyn talaspaı.
Beshpentim, etik, saǵat qalsyn,
Qabysh pen Ahat, Zııat alsyn,
Atadan mıras alǵandaı.
Sandyqtap, ábden jaıǵap al da,
Tamymdy bekit, qulyp sal da,
Bolmasyn ashyq qalǵandaı.
Býmajnık ashsań, kiltim bar,
Ústinde peshtiń qulpym bar,
Esikke syrttan salǵandaı.
Et te bar, maı men baýyrsaq bar,
Asyqpaı iship, jep alyńdar,
Shaı da bar sender qanǵandaı.
Aparmaı elge, kómip munda,
Minerlik atym tur osynda,
Biriń shyq elge barǵandaı...
Uly tulǵanyń qaıǵyly qazasy, oǵan tikeleı jaýapty janalǵyshtar jóninde ár ýaqyt bederinde, ár qıly ortada, san túrli taldaý-paıymymen Sáken Seıfýllın, Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov, Ahat Qudaıberdiuly, Qaıym Muqamethanov, Muhtar Maǵaýın, Hafez Mataev, Rymǵalı Nurǵalıev, Ázilhan Nurshaıyqov, Jaıyq Bekturov, Sháker Ábenov, Kámen Orazalın, Ótebaı Kanahın, Ábilmájin Jumabaev, Sultan Orazalınov, Rollan Seısenbaev, Músilim Bazarbaev, Tursyn Jurtbaev, Jánibek Kármenov, Nııazbek Aldajarov, Marat Túńlikbaev, Tólegen Janǵalıev sekildi belgili halyq perzentteri, qaıratker ǵalymdar, aqyn-jazýshylar, synshylar, ádebıettanýshylar, Abaı elimiń beldi azamattary pikir bildirgeni bar. Mundaı tizimdi uzyna sozyp, áli de tolyqtyra túsýge bolar edi. Degenmen, bizdińshe, jalpy dolbarlaýdan góri isker tujyrymdarǵa, naqtyly esimderge toqtalyp, jaýyzdyq, máńgúrttik, oı- sana shaıylýshylyq tabıǵatyn tikeleı qan arqalaǵan adamdar túsinigine boı urý arqyly ashý kerekteı. Tómendegi ekeý ara suraq-jaýap ta osy oraıda taptyrmas mysal bola alady demekshimiz.
1978 jyldyń 20 apreli. Halyq atynan - sot, tergeýshi, aıyptaýshy bolyp, halqymyzdyń aıaýly perzenti, akademık-jazýshy, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, SSSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Evneı Arystanuly Býketov jaýap alady. Aıypker, qylmysker, tarıh aldynda jazaǵa tartylýshy retinde otyzynshy jyldardaǵy GPÝ qyzmetkeri, 70 jastaǵy Abzal Qarasartov jaýap berip otyrǵan.
Suraq-jaýap aýyzeki sóıleý negizinde (magnıtofon taspasyna jazyp alý arqyly) qaǵaz betine túsirilgendikten, keı sóılem joldaryn zeıin sala qaraýǵa týra keledi. Tynys belgileri arqyly da oı-derekti aıqyndaı túskendeı boldyq. Jaýap berýshi Abzal Qarasartov deninde jaımalaı, buldyrlatyp, taıǵanaqtaı sóıleıdi. Al Evneı Arystanulyna sabyrlylyq, baıyptylyq, aıaǵyna deıin tyńdaı bilýshilik, qajet jerinde bólip jiberip, negizgi arnaǵa baǵyttap otyrýshylyq tán. Ómirden kórgeni mol, tóltýma oı-bitimdi qalamger-ǵalym, ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń, tarıhymyzdyń aıtýly bilgiri E. Býketov urymtal sátterde sheginis jasap, qýaqylana da qalady; Qarasartovqa ish tartqansyp, jaqtas ta bola qalady.
Shákárimdi kinálap sóılegendeı de syńaı tanyta salady. Artynsha qatýlanyp, maqsat-muraty aıqyn, dáleli utymdy saýal da jaýdyryp jiberedi. Suraq-jaýaptyń ishki quıylys jelisi, sharyqtaý shegi men quldılaý sáti, oıly-qyrly tustary da jappaı jurtshylyqqa uǵynyqtylyq darytyp otyrsa kerek. Sonymen qosa, zerdeli oqyrman otyzynshy jyldardaǵy GPÝ qyzmetkerleri, onyń ishinde Abzal Qarasartov (23 jasynda) dúnıetanymy, oılaý álemi, bilik- qarymy arqyly sol surqaı kezeńdegi tarıhı sana, oılaý mádenıeti, halyqtyq patrıotızm, mádenı-ádebı bilik degen túsinik sulbasynan luǵat alǵandaı bolady.
Suraq-jaýap barysynda tekske qosymsha túsiniktemeler, naqtylaýlar, siltemeler, dáleldemeler engizbedik. Atalmysh tarıhı suraq alý, jaýap berý tolyqtaı tekstimen «Qazaq ádebıeti» gazeti betinde jaryq kórgendikten, (№-7-8-9, 1989 jyl), qaıtalap jatýdy qajet dep tappadyq. Evneı Arystanulynyń munan tup-týra bir jyl ótken soń, (maı, 1979 jyl) birneshe jekeleı adamdar kesirinen toqyraý ylańyna shyrmalyp, túrtpekke túsýi de óz aldyna bir bólek áńgime. Deı tursaq ta áıgili ǵalymnyń Qarasartovpen qalaı kezdeske- nine kýá adamdarǵa birer aýyz sóz bergenimiz ońdy shyǵar deımiz.
Zúbaıra Ońdasynova, ǵalym-jazýshynyń ómirlik qosaǵy:
Evneı Qarasartov týraly, onyń tiri ekendigin, Qaraǵandy oblysy, Egindibulaq aýdanynda turatyndyǵyn bir qonaqta otyrǵanda estigen-di. Lezde den qoıyp, kóbirek maǵlumat bilýge yntyqqan syńaı tanytqan-dy. 1978 jyly kóktemde, Evneı úıge Qarasartov kelmekshi, suramaǵym kóp degendi aıtty. Ózi mashınasyn jiberip aldyrdy. Qarasartovtyń qasynda sol kezde Qaraǵandy Polıtehnıkalyq ınstıtýtynda oqıtyn bir bala bar eken. Shal Evneıge karaǵanda áldeqaıda tapal boıly, eńkish tartqan, ózi áreń-áreń júretin qulaǵy estimeıtinin, kózi buldyrap kóretinin aıta berýshi edi. Alǵashqy kúni shaı-paı, tamaq iship, aýyzeki sóılesýmen boldy. Ekinshi kúni taǵy aldyryp, tabandap birneshe saǵat otyryp, álsin-álsin demaldyryp, Qarasartovpen áńgimesin magnıtofonǵa túsirip aldy. Qaıtarynda shaldy mashınasymen jetkizip saldy.
Qamzabaı Býketov: Aǵamnyń Qarasartovpen suraq- jaýap alysqanyn birqydyrý adamdar biledi. Egindibulaq aýdanynyń «Qyrǵyzstan» sovhozynyń dırektory Dáýren Qarasartovpen telefon arqyly sóılesken edim, sóıtsem, ol Evneı aǵamen habarlasyp turyp, Abzal Qarasartovpen úıde, artynan, úshinshi kúni aýrýhanada áńgimeleskende, magnıtofonǵa jazyp alǵanda, basy-qasynda bolypty. ІІІaldyń ózi bir aıdaı ýaqyttan soń aýrýhanada jatyp qaıtys bolǵan kórinedi.
Jalpy Evneı Shákárim shyǵarmashylyǵyna erte bastan kyzyǵyp, materıaldar jınap júripti. Sol bir papka materıaldar syry ǵalym-jazýshynyń tabıǵaty tereń bolmy syn jarqyrata tanytsa kerek.
«QARASARTOV: ...Sosyn, erteńinde Baqanas, Baıqoshqar halqyn jınap, Shákárimniń óligin ortaǵa sáki taqtaı ornatyp, sonyń ústine kóldeneń salyp, sonsoń aıttym men: «Halyq, keshegi Qudaıǵa qolyn sozǵan, Mekke-Mádınege barǵan qajy, halyqtyń qadir tutqan aqsaqaly, aqyny, bir kezde Naımandy kinálap, «Eńlik-Kebek» jazǵan Shákirim bul kúnde osyndaı halge keldi. Ajal jetti, atysta qaıtys boldy».
BÝKETOV: Úkimetine qarsy bolǵanyn aıttyńyz ǵoı?
QARASARTOV: Iá, úkimetine qarsy qarý kóterip, osyndaı qanshama halyqtyń obalyna qalyp, súıtken Shákárim, mine dep halyqqa kórsettim. Kórsetpeseńiz nanbaıdy, Shákárim óler aldynan ózi óledi dep.
BÝKETOV: Oǵan oq tıdi dep oılamaıdy ǵoı?
QARASARTOV: Iá, oǵan oq tıedi dep te oılamaıdy. Vot, ol osyndaı kisi bolǵan! Sonsoń, sol jerge qoıǵyzdym. Qaıda qoıǵanyn sonyń Shalabaılar, Baımashov degen mılıtsııalar biledi.
BÝKETOV: Ony men estidim. Siz ony qudyqqa tastap ketipti... Sol qudyqtyń ishinen shyǵaryp alypty jurt, balalarymen. Sosyn jóndep qoıypty degen qaýeset osy eldiń bir jerinen, mańaıynan estidim?
QARASARTOV: Onysy beker! Olardyń qaıda qoıǵanyn bilmeımin. Men ózim aparyp qoıǵam joq! Pálen jerde dep aıtýǵa...
BÝKETOV: Sol jerde, álgi jurtqa aıttyńyz da ketip qaldyńyz ǵoı?
QARASARTOV: Joq! Ózim barda jerlettim!
BÝKETOV: Jerlettińiz be?
QARASARTOV: Jerlegen jerine barǵanym joq!
BÝKETOV: Endi, qaıda qoıǵanyn bilgen soń aıtyp otyrǵanym ǵoı?
QARASARTOV: Bilmeımin degenim, men onyń basyna barǵanym joq. Al ony halyqtyń aqsaqaldary ertip, Shalabaev basqaryp, ózderiniń kózinshe qoıyp keldi.
BÝKETOV: Sizder sol arada demaldyńyzdar ma? Aýdanǵa ketip qaldyńyzdar ma?
QARASARTOV: Olar erteńine qoıdy. Joq, men ańǵa shyǵyp kettim. Baqańas ózeniniń janynda keremet bir jer bar. Ańǵa shyǵý deısiń be?! Meniń de bir qyzmetim bar ǵoı, halyqqa baılanysty. Men sol qyzmetimdi jasamaımyn ba?! Ańǵa alyp ketedi, baryp sóılesemiz...
BÝKETOV: Sonda qoıǵan jeri Baqanastyń basy ma? Qaı jer dedińiz?
QARASARTOV: Baqanas...
BÝKETOV: Joq, ony sizdi tastady, sizdi tastap ketipti dep...
QARASARTOV: Biz Baqanastan alyp ketkenbiz, qumǵa tastamaıdy ǵoı, onysy beker. Halyq bar ǵoı!..
***
Iá, sol halyq biledi: Qalyń eldiń Shákárim kóz jumǵanyn estı tura, kúńirenisip joqtaı, aq-arýlap jerleı almaǵanyn. Shákárimniń kenje qyzy, on jeti jastaǵy súıikti perzenti batyldyǵy baryp, jalǵyz ózi ǵana ákesine arnap uzaq joqtaý aıtqanyn. Talaı esil erler baýdaı qyrqylyp, bas kótererler de qalmaǵanyn. Qoldan jasalǵan asharshylyq eki júz shaqyrymdaı jer qashyqtyǵy bar Semeı qalasy men Shyńǵystaý arasyna, jol boıyna ashtan ólgen adamdardy, jas-kárilerdi sansyz shashyp tastaǵanyn. Shyńǵys óńirindegi asharshylyq zardaptaryn, irgeden túrgen zobalańdy sol kezde kraıkom ýákili bolyp barǵan kórnekti ǵalym Sársen Amanjolovtyń qoıyn dápter jazbalary da aıqyndaı túsedi («Bilim jáne eńbek», № 7, 1988 jyl, 26-29-6.)
Iá, sol halyq biletindigin, uly qasiret, ulttyq tragedııa halyq jadynda máńgige saqtalatyndyǵyn tómendegi estelik jazbalar da bultartpaı aıǵaqtaı túsedi.
FATIH NASIBOLLAULY: Býketov pen Qarasartovtyń ekeýara áńgimelesýi óte oryndy jarııa bolǵan dep bilemin. Kósheli mádenıeti bar elder ózderiniń uly perzentterine qatysty kishkene, bolmashy derektiń ózin qaǵys qaldyrmaı, kópshilik nazaryna shyǵaryp otyrady emes pe?! Endeshe, ádebıetimizdegi qaıǵyly bir paraqty nege batyldyqpen ashyp úńilmeske?!
Qarasartov jónindegi máseleni eń alǵash bolyp ashyq qoıǵan - belgili jazýshy, ádebıettanýshy, qaıratker ǵalym Muhtar Maǵaýın bolatyn. 1987 jylǵy maı aıynda, Qazaqstan jazýshylarynyń úlken bir májilisinde, Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń basshy qyzmetkerleri qatynasyp otyrǵanda, M. Maǵaýın sóz sóılep, Shákárim muralaryn jaryqqa shyǵarýdy sheshimdilikpen, bilgirlikpen taldap aıtyp, Qarasartovtyń Shákárimdi óltirgen soń, jarty ǵasyr boıyna qalaısha qastandyq jasap kelgendigin naqty dáleldeýlermen tarata baıan etken-di 1979 jyly Qarasartov qaıtys bolǵan soń, onyń urpaqtary kabiri basynda «Іsińdi jalǵastyramyz!» dep ant beriskenin de, osy kúnge sheıin qalaısha árekettenip jatqanyn sóz etkende, qalyń tyńdaýshy jurt qaıran qalysqan. Menińshe, osy bir sheshimdi oı bólisýden soń, Shákárim murasyn qaıta karap, halyqqa usyný isi jandanyp júre bergendeı kórinedi...
Men Shákárim atanyń eń súıikti kenje qyzy Gúlnardan týǵan toǵyz balanyń birimin. Qazir toǵyzdan Báten ekeýmiz ǵana qaldyq. Kóbisi qıynshylyqta, joqshylyq kezeńde dúnıe saldy. Ákemiz Násıbolla Uly Otan soǵysynan keıin qaıtys bolǵan. Al atam Muhamedjan «Abaı joly» romanynda aıtylatyn áıgili ánshi Maıbasardyń Muhamedjany. Kórip otyrsyzdar, áke jaǵynan da, sheshe jaǵynan da uly rýhtarǵa tabynys etemiz.
Anam Gúlnar» (1912-1970) Shákárim atanyń shyǵarmalaryn júırik biletin. Úlken kók sandyǵynda jazý qaǵazdary, dápterler, ákemniń qara sózderi jazylǵan ilki muralar bolýshy edi.
Onda-munda júrip, kúı bolmaı ketken shaqtarda sol qasıetti muralardyń kóbisinen aırylyp qalyppyn. Biraq ta anamnyń ákesin joqtaǵany, Qarasartovtyń ádeıilep turyp aq-arýlap jerletpeı, qur qudyqqa tastap ketkizgeni (muny Býketov óte utymdylyqpen dáleledep bergen ǵoı), qalyń eldiń bas kótere almaı jýasyp qalǵan hal-kúıi esh ýaqytta sanadan óshpes.
Shákárim ata tolyq aqtalǵan soń, apamnyń Alataý baýraıyndaǵy zıratyna qur qudyqtan bir ýys topyraq ákelip saldym. Endi qadirli anashymnyń Shákárim atany joqtaǵan óleńin jurtshylyq nazaryna usyna otyryp, shaǵyn ǵana jazbamdy tuıyqtasam deımin.
Saryarqanyń jonynda,
Aqıqat ardyń sońynda,
Otyrǵan ákem tamynda,
Serigi - qalam qolynda.
Oıatyp alys-mańaıyn,
Uqtyrdy, jazdy talaıyn.
Tóleýsiz bergen syıy kóp,
Alsańdar tilin, aǵaıyn.
Jasynan ustap adaldyq,
Etpegen zorlyq, jamandyq,
Momyndar kelip dos bolǵan,
Boıynda toly adamdyq.
Jeti jasta jetim qap,
Qoltyǵyna Abaı ap,
Úıretken oqyp, ósıet,
Ashyp kózin jolǵa sap.
Jetilip minsiz túledi,
Aldynda boldy tilegi,
Ómirinde ólgenshe,
Eli úshin baqyt tiledi.
Kún shalǵan jerdi sharlady,
Keregin tapty, barlady,
Aıanbaı tapqan eńbegin,
Barshaǵa birdeı arnady.
Jazdy, aıtty aqyldy,
Jaqtady ádil, maquldy,
Alalamaı adamdy,
Teń kórdi alys-jaqyndy.
Aǵasynan aıyryldy,
Abaıdy joqtap qaıǵyrdy,
Almadym onyń tilin dep,
Eline keıip, zar qyldy.
Ózin de kúndep qaralap,
Ósek aıtyp jalalap,
Abaıdy urǵan arsyzdar,
Ákemdi ketti jaralap.
Elsizge qashty ańdaı bop,
Adasqan toptan qazdaı bop,
Japanǵa baryp, jatty ákem
Panasyz beıne jandaı bop...
Qorańa jalǵyz barypsyń,
Ań aýlap, taýdy qaǵypsyń,
Oqqa ushyp adam qolynan,
Japanda, ákem, qalypsyń.
Sarǵaıa kúttim, keler dep,
Nasıhat aıtyp berer dep.
Qoshtasyp, keshý alysyp,
Oılaýshy em úıde óler dep.
Aıryldym ákem - tiregim,
Dalada qaldy-aý súıegiń,
Baqytsyz sorly boldym ǵoı,
Dál kelmeı etken tilegim.
Qolymnan ákem kómbedim,
Kózimshe nege ólmediń,
Esitpeı aqtyq sózińdi,
Ólerde júziń kórmedim.
Barymdy jaıyp bere almaı,
Qorlyqqa salǵan kóne almaı,
Ý ishtim ákem ólgeli,
Biraq ta qaldym óle almaı.
Qamyqty janym qııa almaı,
Basyna elin jııa almaı,
Armanda qaldy ákekem,
Topyraq qoldan buıyrmaı.
Qabyrǵa jaılap salynbaı,
Betiń jóndep jabylmaı,
Súıegiń qaldy qudyqta,
Áli de jatyr alynbaı.
Oıymnan shyqpas armanym,
Jerlenbeı qoldan qalǵanyń,
Kesh, áke, álsiz názikpin,
Sondyqtan barmaı qalǵanym.
On jeti tolar jasymda,
Aıyqpaı kózden jasym da,
Dos túgil, dushpan kórmesin,
Qazany tartqan basymda.
Sókpeńiz meni jylaǵan,
Bar tiregi qulaǵan,
Bar eken, taǵdyr, aıaýsyz,
Saqtaǵan maǵan sybaǵań.
Mereke Zııatov: ...Shákárim atamyzdyń eń kenje uly Zııatty Qarasartov qaıta-qaıta aýzyna alyp otyrady. Ókinishpen, Qytaıǵa jiberip alǵanyna qandaı da bir qapamen áńgime etedi. Zııattan ekeý edik. Aǵam jastaı shetinepti. Men 1937 jyly dúnıege kelippin. Al ákem sol 1937 jyly Qytaıdan jıyrma shaqty qaıratkerlermen birge aldyrylyp, atyp óltirilgen. Atamyzdyń Zııat áketken qoljazbalary osy kúnge deıin Qytaıda basylym kórip jatyr dep estımin.
Sheshem Mýnıra marqum muǵalim bolatyn. 1945 jyly ne bary otyz jasynda súzekten dúnıe saldy. Sheshemniń ákesi «Qara Ertis» romanynda kóp aıtylady. Sheshemniń, ózge de týǵan-týystardyń, biletin kóne kózderdiń aıtýynsha, ákem Shákárim balalary ishindegi asa talanttylarynyń biri bolǵan eken. Osyǵan baılanysty ma, Shákárim atamyz qalyń zulmattyń taqap qalǵanyn qatty sezinip, Zııatty Qytaı asyryp jiberýge moıyn usynǵan. Qytaı elinde Zııat qaıratkerligimen, aıtýly aqyndyǵymen kózge túsken. Qazaq tilinde alǵash gazet shyǵarýshylardyń biri bolǵan. Tańjaryq aqynmen birge túrmede de jatqan. Osyndaı endi boı kóterip kele jatqan iri tulǵany Qarasartovtyń jala jazbalary boıynsha, keıinde bizdiń elge aldyryp, «halyk jaýynyń balasy», «ózi de halyq jaýy» retinde óltirtken. Muny eshqashan keshirim etýge bolmas!
Osynshalyqty uly atadan ne mıras bolyp qaldy demekpisiz? Shákárim atanyń qara shańyraǵy bizdiń úıde tigilgen-aý dep bilemin! Shymkent Tehnologııa ınstıtýtynyń úshinshi kýrs stýdenti, meniń balam Nurlan Zııatov (1966 j. t.) osy shańyraqty ilgeride qasterlep ustar. Uly aqynnyts urpaqtary óleń jazýy mindetti emes shyǵar. Sonda da bolsa boıyma eptep aqyndyq qasıet daryǵanyn bilemin.
Táńirbergen Qarqymbaev: Men jetpis bes jastaǵy, qyńqyl-syńqylmen úıden kóp alysqa uzap shyǵa almaıtyn qart adammyn. Týyp-ósken jerim - Abaı aýly. 1939-1950 jyldar aralyǵynda aýdandyq NKVD-da túrli qyzmet atqarǵanmyn. Demek, jadyma eski, súreńsiz ýaqytty qaıta oraltyp, kórgenim men kóńildegimdi birshama baıan ete alamyn degen sóz. Jazǵan sózderimdi óńdep, túzep, qatasynan aryltyp basýdy, baspa qyzmetkerleri, sizderge mindetteımin.
Shákárim ólimi, «bandıt-partızandardyń» júzdep «Keńes ókimetine qarsy shabýyldaýyn» sóz etkende, Qarasartov aıtyp otyrǵan jıyrma-otyzynshy jyldardaǵy asa qaterli baǵalaýlarǵa bas urmaı, qaıta qurý ashyp bergen «aqtańdaqtarǵa», Goloşekınniń Qazaqstanǵa ákelgen zobalań zardaptaryna den qoıýymyz qajet. Tarıhqa tek osylaı qaraǵanda ǵana ádiletti paıymdaý týyndamaq.
Jıyrmaǵa tolmaǵan balań jigit shaǵym. Otyz birinshi jyldyń bastapqy aılary shamasy. Eldi qalyń asharshylyq jaılaǵan. Jumys isteımin. On tórt at-arbamen Semeıge tońazytylǵan et tasýshylar qataryndamyn. Et bolǵanda, aýqatty, jartylaı áldi, qaltań-qultań tirliktegi áýletterdiń qolynan kúshpen tartylyp alynǵan irili-usaqty maldardyń taý-taý eti. Jer-jerde soıylady, sóıtip, tońazytylǵan etti Semeıge jetkizip, odan ári Reseıge, t. b. jaqtarǵa jóneltýdemiz. Áli esimde, úı-ishi, týǵan-týystarymen birlese mal baǵyp kúneltip júrgen Qaıyrbek degen qarapaıym, eshkimmen isi joq adamnyń úsh júz qoıy men birdi-ekili iri malyn GPÝ qyzmetkerleri túp-túgeldeı sypyryp, bútkildeı bir áýletti asharshylyq zobalańyna kıliktirgeni bar-dy. Ol kezde Qaıyrbekti baı-qulaq, al malyn sypyryp alǵan soń «bandıt» deıtin. Menińshe, qazaqtyń men kedeı degenderińiń ózi jıyrma-otyz shaqty irili-usaqty maldary bar áýletter bolýshy edi. Olar da «baılar» qataryna kózsizdikpen teline salynǵany qandaı ádiletsizdik!
Osylaısha, qoldan jasalǵan asharshylyq kezeńde Shyńǵystaý óńiri jurtshylyǵy aıryqsha qyrǵynǵa, bosqynǵa, aıdaýǵa, tonaýǵa ushyrapty. Keńes ókimeti ornaǵanǵa deıin-
Bes bolys tobyqtynyń otyz eki myń halqynan qyrqynshy jyldarǵa ne bary úsh jarym myńy ǵana ilinip-salynyp áreń degende aman iligipti. Endeshe, bul zobalań qarapaıym halyqtyń ashý-yzasyn, birlesip bas kóterýlerin, sovet ókimetine qarsy emes, arnaıy jasalyp otyrǵan asharshylyqqa, timtine tonaýǵa qarsy jappaı narazyly ǵyn týǵyzbaı qaıtsin?!
Qarasartovtyń: «Shyńǵystaýda bandıtter órip júr», «aýdanǵa úsh júz, tórt júzdep shapty»,-- deıtin, «Shákárim bas bolyp oıran salýǵa attan dy»,- deıtin, «bandıt-partızandardyń» týyndaý sebepteri osyndaı. 1931 jyly 500 adam tize qosyp kóterilgen qarsylyq qalaı oırandalǵany kóz aldymnan ketpes. Birneshe irgeles aýylda goloşekındik jergilikti janalǵyshtardy, Qarasartovsha aıtsaq, «Keńes ókimetin ornatqan kommýnısterdi» tutqyndaǵan qarsylyq kórsetýshiler, qolynda bar qarýlary ony-muny ǵana bas kóterýshiler aýdan ortalyǵyna jaqyndaı bere jıyrma-otyz shaqty GPÝ qyzmetkerleriniń saqadaı saı qarýlardan oq boratýlarynan baý- daı qyrqylyp túsip, astyna mingen at-túıeleriniń basyn keri bura qashqan edi. Sol qýǵynda GPÝ janalǵyshtary jol boıyna atyp óltirip qaldyra bergen jazyqsyz jandardyń sany sheksiz. Іlgeri basqan saıyn kezdestirýge bolatyn asharshylyqtyń kómýsiz qalǵan qurbandary onan saıyn kóp. Ásirese, Semeı qalasymen aralyqtaǵy eki júz shaqyrym jol boıy óli-tirili adamdarǵa toly edi. Qarasartov otrıadynyń beldi múshesi, Shákárimdi qanquılyqpen atqandardyń biri, umytpasam, aýdandyq jem-shep daıyndaý stantsııasynyń mehanıgi bolyp jumys istegen Rahmetolla Halıtov degen janalǵysh belsendi bolatyn. Ol Shyńǵys ólkesine jıyrma bes myńdyqtardyń qatarynda kelgen edi jáne Shákárimdi múldem bilmeıtin. Uly aqyn qazasy ol úshin qatardaǵi bir ólimdeı, qajet deseńiz, Keńes ókimeti qas jaýlarynyń biriniń kózin qurtqandaı áser etkeni kámil.
Qarasartov jorta bilmegensıdi, R. Halıtovty «Sonsoń Halyqov degen tatar bar» deıdi.
Ábdiraıym Sháripjanovty birneshe jerde Sharabaev dep otyrýdan tanbaıdy. Qarasartovtyń qandy qol serigi, Shyńǵystaý aýdanynda GPÝ qyzmetkeri bolyp talaı jazyqsyz jandardy esh sotsyz atyp tastap otyrǵan Ábdiraıym Sháripjanovty men birneshe kórgen adammyn. Boıshań, murtty, deneli, serisymaq, ańshy bolatyn. Shákárim ólimi, birneshe ondaǵan adamnyń jazyqsyz japa shegýine qatysy úshin, 1931 jyly sottalyp, Qazaqstannyń 45 jyldyǵyna oraı, 1935 jyly túrmedeı bosatylyp, Kúlmen, Qundyzdy aýyldarynda aýyl sovet qyzmetin atqarǵanyn bilemin. Ábdiraıym Sháripjanov 1974 jylǵa deıin (týǵan balasy Manap Sháripjanov Semeı oblysy Shar aýdanyna qarasty Kezeńsý degen jerde qurylysshy bolyp jumys isteıtin) Shar óńirinde júrip, 70-80 jasqa kelgen shaǵynda, ańǵa shyǵyp, qansonarda aıdalada júrgen kezinde qaraǵan túbinde jatyp ólip qalǵan. Iti aýylǵa kelgen soń, ólikti bir-aq izdep tapqan... Meniń túsinbeı júrgen bir jaıym bar. Ras, Oljabaı Shalabaev, Ramazan men Rápish Ábishevter esimderin búgingi kúnge deıin Abaı aýly azamattary qadir tutady. Oljabaı atynda selo, mektep, kóshe bar. «Semeı tańy», «Sovhoz týy», odan qala berdi respýblıkalyq gazet, jýrnal betterinde talaı maqalalar basylyp júr. Biraq ta olardyń qaı- qaısysy bolmasyn bolshevık Shalabaevtyń shyn erligin ashyp bere almaǵandaı, eski kózqaras boıynsha ǵana baǵa beretindeı bolady da turady. Sózimiz dáleldi bolý úshin jáne de Shákárimniń Oljabaı ólimine esh qatystyǵy joqtyǵyn kópshilik uǵyný maqsatynda myna bir maqaladan úzindi keltirip ótelikshi:
«...Al, sol jyldardaǵy Shyńǵystaý aýdanynda qyzmet etken kommýnıst Abzal Qarasartovtyń jazbalarynda (?) eldegi sotsıalıstik qurylysqa kórineý jaýlyq etken bandylardyń tobynda 1931 jyldyń jaz aılarynda birtalaı baskeserler (?) bolypty. Bolshevık Oljabaı Shalabaev pen VLKSM músheleri, erli-zaıypty Ramazan men Rápish Ábishevterdi óltirip, maqsattaryna jetken jaý, endigi jerde aýdan ortalyǵyn basyp alýdy oılaǵan, qalyń qolmen shabýyl jasaǵan.
Mine, aýdandyq RKI-diń predsedateli Oljabaı Shalabaev osyndaı jaǵdaıda qyzmet etken. 1931 jyly 3 sentıabr kúni tań aldynda Oljabaıdyń Qaraýyl selosy mańyndaǵy kıiz úıin qorshap alyp, ózin qolǵa túsirdi. Alaıda onyń qolynda memleket senip tapsyrǵan qarýy bolsa da Oljabaı ony paıdalanbaıdy. Tipti, qapelimde «ózin óltiredi dep te oılamasa kerek. Biraq saılanyp kelgen qalyń jaý qapylysta qoldaryna túsirip, jergilikti jerdegi Sovet úkimeti ókilin neler bir azapqa salady. Aqyr sońynda bandylar tobyn basqarýshylardyń biri, halyq ókimetiniń jaýy Qasymbek Soltabaev degen Oljabaı Shalabaevtyń basyn óziniń aıbaltasymen shaýyp túsiredi» (Qarańyz:
Bolshevık Oljabaı Shalabaev». M. Imashev, «Semeı tańy, 4. XI. 1983 j.).
Baıqap otyrǵandaryńyzdaı, bul - qate tarıhı paıymdaý, bul - Qarasartov «jazbalaryna», «qospasy mol túsiniktemelerine» súıene otyryp hatqa túsken maqala.
Meniń túıindeı aıtpaǵym, bizdiń urpaq - oıdan da, is-áreketten de asa óreskel qatelesýlerge boı aldyryp alǵan urpaq.
Endigi býyn, jas tól osyny qaıtalamaı, kim ekendigin bilip- tanyp ósse eken.
Hafız Tóleýqasymov: Shákárim Qudaıberdiuly murasyna qatysty qurylǵan arnaýly komıssııanyń quramynda men de bar edim. Sol jyly «Qyzyl tý» sovhozynda turǵan Sıraqbaı Dosmaǵambetov degen qart uly aqyn týraly bylaı dep áńgimelegen bolatyn:
«1931 jyly Baqanasqa ań aýlaı kelgen Shákárim bizdiń úıde ákeme amandasyp, qymyz iship otyrǵanda, úıge sýyt júristi 3-4 adam saý etip kirip keledi. Ákemniń miniske taptyrmaıtyn jaraý aty bar edi. Sol atty surap: «Bizge ministi júırik at kerek», - degende, qajy otyryp:
- Áı, jigitter! Lenın joly - ádil jol, oń jol! Ony barlyq halyq qoldaıdy. Bolshevıkter patshany da julyp tastaǵan. Eki-úsh júz adammen aýdanǵa shaýyp, onyń kirpishin qulatqanmen, Sovet ókimeti qulamaıdy, jónderińe júrińder, tynysh jatqan elge búlik salmańdar!- dep ashyna keńes berdi. Aqyry, miniske at ta bergizbeı qoıǵany. Halyqtyń erteńgi bolashaǵyna zor senimmen qaraǵan aq, adal adamnyń Keńeske qarsy boldy, «bandıtter» jınady degeni esh aqylǵa syımaıtyn baz bireýlerdiń sandyraǵy»,- degeni bar edi.
* * *
Qazaq SSR Halyq jazýshysy HAMIT ERǴALIEV:
Eger aıaýly dos Evneı Býketovtyń Abzal Qarasartovpen plenkaǵa jazylǵan aýyzeki áńgimesi gazette jarııalanbaǵan bolsa, men de bul máseleni qozǵamaı-aq qoıar edim. Óıtkeni, bul tragedııanyń anyq-qanyǵyna buǵan deıin kóz jetkergen sekildi edik. Al mynaý áńgimedegi Qarasartov esteligi biz bilgen shyndyqpen múlde janaspaıdy.
1959 jyly Shákárim Qudaıberdıev aqtalyp, «Qazaq ádebıeti» gazetinde onyń birneshe óleńi jarııalandy. A. Qarasartovtyń aqynǵa qanshalyqty «jany ashıtynyn» biz sonda kórgenbiz. Ol joǵarǵy oryndardan kirmegen esik qaldyrmaı, aıǵaıyn sala júrip, aqynnyń ólgennen keıingi ómirin taǵy da óshtirtip tastaǵan. Qarasartov Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna da kelgen. «Bandy bastyǵyn aqtamaqshy adamdardyń ózderin jaýapqa tartý kerek!» dep stoldy soǵa daýryqqanyn óz qulaǵymmen estip, óz kózimmen kórgenim de bar.
1963 jyly Qazaqstan Ortalyq Partııa Komıtetiniń ıdeologııa jónindegi sekretary N. Jandildın meni shaqyryp alyp, Shákárim máselesin egjeı-tegjeıli tekserip, sodan qorytyndy shyǵarý úshin on eki adamnan komıssııa qúrylǵanyn, predsedateldigine meniń taǵaıyndalǵanymdy aıtty.
Komıssııanyń quramyna Taıyr Jarokov, Sádý Mashaqov, Jeken Jumahanov sekildi belgili aqyn-jazýshylar, Akademııanyń bir-eki tarıhshysy jáne jergilikti semeılik joldastar engizilgen.
Biz Ortalyq Komıtette arnaıy bólme alyp, aptadan artyq ýaqyt arhıv aqtardyq. Olardy ózimiz jınaqtaǵan derektermen salystyrdyq. Sodan keıin eki baspa tabaq kóleminde qorytyndy jazyp berdik. Onda aqynnyń bandy áreketine eshqandaı qatysy bolmaǵanyn dáleldedik. Biraq, nege ekeni belgisiz, bizdiń sol qorytyndymyz ol kezde istiń betin ońǵa bastyra almady.
Bul arada semeılik joldastardyń (oblystyq partııa komıtetiniń sekretary Á. Kákimjanov, Abaı aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi sekretary K.Nurbaev, ǵalym- jazýshy Q. Muqamethanov, jazýshy K.Orazalın) ózderi jáne ózderi qurǵan komıssııalary arqyly ólsheýsiz kóp kómek
kórsetkenin aıyra bóle aıtý kerek. Bular Shákárimdi kózimen kórgen úsh júzge jýyq adammen aýyzeki áńgimelesip, aıtqandaryn qaǵazǵa túsirgen. Oǵan qosa aqyn óliminen habardar jetpisteı adamnyń jazba túrdegi maǵlumattaryn da osy joldastar jınastyryp berdi.
Aýyzeki aıtýshylar aqynnyń joǵary mádenıetin, bilimdarlyǵy men «qaıyrymdylyǵyn, kisi óltirmek túgili bireýge turpaıy sóıleýdi bilmeıtin sypaıylyǵyn syr etip shertedi. Qalyń malǵa eriksiz satylǵan jerinen sovet organdaryna ertip baryp, bas bostandyǵin ápergen aqynǵa alǵys aıtqan qyzdyń (keıingi kezdegi kempirdiń) haty da bar.
Al jańaǵy kórgen-bilgenderin óz qolynan jazyp bergender aqnnyń Qaraýyl oqıǵasyna eshqandaı qatysy bolmaǵanyn bir aýyzdan qýattaıdy. Báriniń-aq aıtary: «ІІІákeń zaman betin jete túsine almaı ortadan oqshaýlanDY» degenge ǵana saıady. Shynynda da, ol bala-shaǵa, aǵaıyn-jaqyndaryna: «Men qartaıdym (jetpis úshke qaraǵan kezi edi ǵoı), sender maǵan alańdamaı, bilimderińdi kóterip, zaman aǵymyna qaraı qyzmet qylyńdar. Al, men az qalǵan ómirimde ózimizdiń Shaqpaq tóńireginen saıat-jaı salyp alyp, yń-shyńsyz ońasha jerde kóńil kúılerimdi qaǵazǵa túsiremin, zerikkende ań aýlap, boı sergitemin»,- degen kórinedi.
Aıtqanyndaı-aq, «Mutylǵannyń ómiri» atty poemasyn, kóptegen lırıkalyq óleńderin ol osynda jatyp jazǵan. Bul, árıne, Qytaı ótýdi nemese búlinshilikke qatysýdy nıet qylǵan adamnyń isi bolmasa kerek. Já, bunyń bári ánsheıin jalpy jaǵdaıdy anyqtaı keteıik degenimiz ǵoı. Endi aty shýly tragedııanyń ózine keleıik.
Qarasartovtyń Shákárim Qaraýyl ústindegi atys kezinde óldi deýi shyndyq emes. Onyń ólimi bul oqıǵadan bir aı keıin múlde basqa jaǵdaıda, basqa jerde, atap aıtqanda, Keregetasta bolǵan is.
Onyń súıegi Baqanas boıyndaǵy Qaraqudyqqa sol jerden aparylǵan. Bul kisiniń «Bilmedim Shákárimdi kim atqanyn» deýi de shyndyq emes. Bilgen. Ony dáleldeýshiler kóp.
Biriniń sózin biri rastap tolyqtyratyn eki-aq kisiniń málimetine súıensem de jeter. Óıtkeni, sol kezde bul ekeýi eki taraptyń adamy edi, ıaǵnı, osy oqıǵanyń aýyrtpalyǵyn eki túrli jaǵdaıda júrip bastan keshirgen jandar bolatyn. Bulardyń bireýi Qarasartov tobyndaǵy Aıtmyrza Túńlikbaev ta, ekinshisi Shákárim tobyndaǵy Berdesh Ázimbaev. Ekeýiniń sózin de esimde qalǵan kúıinde buljytpaı qaǵazǵa túsirsem, tómendegideı sýretterdi kórer edińiz:
A. TÚŃLІKBAEV: «Men 1928 jyldan partııa múshesimin. Bul oqıǵa tusynda Qarasartovtyń qaraýynda chekıstik qyzmet atqardym. Bandylar Qaraýyldy shaýyp, Oljabaıdy óltirip ketken soń, araǵa úsh kún salyp Shákárim aǵa bizdiń úıge keldi, qatty aýyryp jatqan toqsandaǵy ákemniń kóńilin surady.
Sonda ol: «Qaraýyldyń balshyq úıin qıratyp, kisi óltirgende, jeksuryn kóringennen basqa ne shyǵardy?.. Óńsheń aqymaqtardyń isi bul!»- dep, búlinshilikke qatysqandardy qatty jazǵyryp otyrdy. Sonda bunyń bandy bolǵany qaısy?.. Al, aqyn qazasyna kelsek, ol bylaı bolǵan: «Tań mezgili. Kúzdiń bir bulyńǵyr kúni edi. Jerdi qyrbyq qyraý basqan boqyraý shaǵy. Kúzette turǵan bashqurt Halıtov anadaıdan munartyp kóringen bir top attylardyń bizge qaraı bettegenin kórgen. Osy habar qulaǵyna tıisimen, olardy bandy dep oılaǵan Qarasartov bizge birden-aq «Atyńdar!» dep buıyrdy. Odan budan myltyq atyla bastaǵan soń, analar irkilip qaldy. Sol kezde irkilgen toptan bireý úzilip shyǵyp, atynyń jorǵasyn tógildire bizge qaraı bettedi jáne de qaıta-qaıta qolyn kóterip, zalalsyz adambyz degendeı belgi berdi. Jaqyndaǵanda, Shákárim ekenin bárimiz-aq tanydyq. Biraq «Atysty toqtatyńdar!» degen buıryq bolmaǵan soń, bashqurt Halıtov ony bir emes, eki dúrkin atty. Shákárim atynyń jalyn qusha berip jerge qulap tústi. Aty da ońbaı jaraqattandy. Shákeńniń bizge birdeńe deýge de shamasy kelmedi. At, túıe mingen qalpymyz biz ony qorshap biraz ýaqyt únsiz turdyq. Bul kezde Shákeń serikteri zym-zııa joq bop ketti.
Qapelimde jan tásilim qyla almaı qınalyp jatqan qarttyń qarýyn, ústindegi kıimderin buıryq boıynsha jurt úlesip ala bastady. Qasqyr ishik, tymaq, saptama etik, syrma beshpent, shalbar degenderińiz bir-birden alynyp bolǵan soń, aq qyraýdyń ústinde aq jeıde, aq dambalymen qan josa bop aq saqaldy shal jatty. Sonda nachalnık maǵan:
- Áı, tobyqty, sen.nege almadyń?..- dep zekidi.
- Men alatyn nesi qaldy?..- degendi men yzaǵa býlyǵyp aıttim.
- Ózin al! Baqanasqa jetkiz!- dep buıryq berdi. Men túıemdi shógerdim de, astymdaǵy óre kıizdi jaıyp jiberip, soǵan ólikti uzyn kúıinde orap, eki jerden arqanmen býnap, túıeniń bir jaǵyna eki órkeshine ildim. Ózim túıeni jaıdaq minip, Baqanasqa da jetkizdim. Maǵan basqa bir joldas bolysqanda da, qalyń toń jerdi túgel aýdaryp jaryta almadyq. Bizdiń asa qıyndyqpen oıǵan jerimizge qarttyń uzyn denesi syımaǵan soń, soǵan otyrǵyzdyq ta júzin jasyrdyq.
«Men alatyn nesi qaldy?» degendi yzalanyp, jasqa býlyǵyp aıtqanym úshin, Qarasartov maǵan senimsizdik kórsetip, meni on bes táýlik boıy gaýpvahtada ustady. Sol ýaqyt ishinde ol óziniń qorqytyp jazdyrǵan adamdardyń bárine «Shákárim bandyny uıymdastyrýshy boldy» degizip úlgergen. Gaýpvahtadan shyqqannan keıin, men de sol sarynda jazýǵa májbúr boldym. Al, Halıtovty dereý basqa jaqqa shyǵaryp jiberdi».
Aıtmyrza Túńlikbaevtyń bizge óz qolymen jazyp bergenderi osylaı. Bul jazbada «basymnan oq tıip osy joly jaradar boldym» degen sóz joq.
B. ÁZІMBAEV: «Biz óz týystarymyzdan tórt-bes adam jınalyp, Shákárim aǵanyń hal-kúıin bilgeli Shaqpaqtaǵy saıat-mekenine barǵanbyz. Aǵanyń bir aýyq ań aýlap, sendermen birge kóńil sergiteıin degen tilegi boıynsha shyqqan betimiz sol edi. Tań mezgili. Kún bulyńǵyr bolatyn. Shákárim aǵa bul joly óziniń Abaı syılaǵan maýzerimen shyqkan-dy. Bir jazyqta attyly, túıeli adamdardyń shoǵyry munartyp kórindi. Solaı qaraı betteı bergenimizde neshe márte atylǵan oqtan sekem. aldyq ta, irkilip qaldyq. Shákeń: «Teginde, bular áneýgi bandyny qýyp júrgen otrıad shyǵar, men solarǵa jolyǵyp jónimizdi bilgizeıin, sender osy arada aıaldaı turyńdar» dedi de, júrip ketti. Barǵan betinde eki dúrkin myltyq atyldy. Búlinshiliktiń barlyq pálesin bizdiń tuqymǵa teligisi keledi degendi de estýshi edik. Shákeńdi atyp óltirgenin birden sezdik. Bular kim bolǵanda da ony óltirgen soń, bizdi, sirá da, aıamas dedik te, sol betimizben Qytaı ótip kettik...
Mine, sizge aqıqattyń anyq-tanyǵy kerek bolsa. Sovetke qarsy bir aýyz sózi de joq, qyldaı qııanaty da joq adamdy sotsyz-dáneńesiz atqyzǵannan keıin, Qarasartovtyń qoryqpasqa, bar páleni ólgen adamnyń ústine úıip-tókpeske sharasy qaısy?.. Jyldar boıy kóleńkesindeı qasynan qalmaǵan osy úreı oǵan aqyndy bir emes, eki dúrkin óltirtti. 1959 jyly joǵaryda aıtylǵan áreketterin istemeı jaıyna júre berse de eshkim onyń jaǵasyna jarmaspas edi.
Al, aqynnyń mol murasy osydan otyz jyl buryn-aq túgeldeı el dáýletine aınalǵan bolar edi.
Qarasartov stalınızm tusyndaǵy psıhologııadan eldiń áli de bolsa arylyp bolmaǵan kezeńin sheber paıdalandy. Býketovpen áńgimedegi onyń Shákárimge degen «ystyq yqylasyn» eń aqyrǵy qorǵanys qamaly dep túsingen jón.
Abzal Qarasartov ómiriniń basqa jaǵynda bizdiń jumysymyz joq. Al, onyń aqyn ólimine baılanysty shyndyqtan jaltarǵan jerine túzetý engizip, budan bylaı ómir-baqı ózgermeıtin aqıqatty búgingiler túgili kelesi urpaqtyń da uǵymyna ornyqtyryp ketýge mindettimiz. Ol aqıqat bylaı:
- Shákárim Qudaıberdıev eshkimdi óltirgen joq, ol eshkimdi eshbireýge óltirtken de emes. Qaıran Shákeń tarıhtaǵy beıkúná kúıgen aqyndar sanatynda dúnıeden ótti!