Pýlsoksımetr ne úshin mańyzdy, ony qalaı qoldaný kerek – Dáriger keńesi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Dáriger-ınfektsıonıst, Qaraǵandy medıtsına ýnıversıtetiniń prorektory, medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor Baqyt Kósherova qandaǵy ottegi mólsheri men júrek soǵysy jıiligin anyqtaıtyn pýlsoksımetrdi qoldaný joldaryn túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«COVID-19 juqtyrǵan naýqastardyń 80 paıyzynda aýrýhanada emdelý qajettiligi bolmaıdy. Alaıda naýqasta COVID-19 aýyr formada ótý faktorlary baıqalsa, dáriger onyń jaǵdaıyn baqylaýda ustaý úshin pýlsoksımetrdi qoldanýdy usynýy múmkin. Mundaı qaýipti faktor retinde 60-tan asqan jasty nemese sozylmaly aýrýlardy aıtýǵa bolady», - dedi Baqyt Kósherova.

Pýlsoksımetr – aýrýdyń aýyr aǵymy belgilerin der kezinde anyqtap, naýqasqa múmkindiginshe erterek kómek kórsetý úshin qandaǵy otteginiń kontsentratsııasyn anyqtaýǵa kómektesetin qurylǵy.

«Eń aldymen, pýlsoksımetr taǵatyn saýsaq tyrnaǵynda lak nemese jasandy tyrnaq joq ekenine jáne qolyńyzdyń jyly ekenine kóz jetkizińiz. Eń aldymen, pýlsoksımetrdi qoldanar aldynda jáne odan keıin qolyńyzdy sabyndap jýyńyz. Ekinshi – pýlsoksımetrdi qosyp, ony vıdeoda kórsetilgendeı ortańǵy nemese bas barmaqqa taǵyńyz. Kórsetkishterin esepteý úshin pýlsoksımetrdi eń kemi bir mınýt ustaý qajet. Sońǵy eki tsıfr júregińizdiń soǵý jıiligin ólsheıdi. Aldyńǵy eki tsıfr – qandaǵy otteginiń mólsherin kórsetedi jáne ol SpO2 dep belgilenedi», - dep túsindirdi dáriger.

Pýlsoksımetr kórsetkishterin kúnine 2 ret birdeı ýaqytta jazyp otyrý qajet. Kóptegen adamdarda satýratsııanyń qalypty kórsetkishi 95 paıyz jáne odan da joǵary bolýy qajet.

«Eger kórsetkishińiz 94-91 paıyzǵa deıin tómendese, múmkindiginshe tezirek dárigerge habarlasyp, keńesine júginińiz. Al eger 90 paıyzǵa nemese odan tómen tússe, jedel járdem shaqyryńyz nemese dárigerińizge qońyraý shalyńyz. Sonymen birge, keýdeniń qatty aýyrsynýy baıqalsa, tynys alýdyń qıyndasa nemese entigý paıda bolsa, júrek soǵysy jıilep, qatty bas aınalsa medıtsınalyq kómekke júginý qajet», - deıdi B. Kósherova.


Seıchas chıtaıýt