Professor Zııabek Qabyldınov: Alash ıdeıasy - Qazaqstan azamattarynyń birigý ıdeıasy

ASTANA.QazAqparat - Alash partııasynyń 100 jyldyq mereıtoıyn atap ótý - Alash zııalylarynyń eńbegine qurmet-qoshemet kórsetý ǵana emes, olardyń aıtyp ketken tyń oılary men ómirsheń ıdeıalaryn tıimdi paıdalaný, káde qylyp jaratý. Alash partııasynyń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı, Astanada ótken halyqaralyq konferentsııada Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Zııabek Qabyldınov osylaı dep pikir bildirdi, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA tilshisi.

Professor konferentsııa barysynda «Alash qozǵalysy jáne tarıhı sana» baıandamasynda «Rýhanı jańǵyrýdyń» basty maqsaty men máni ulttyq kodty qaıtaryp, salt-dástúrimizdi gúldendirip, tarıhymyzdy zerdelep, Qazaqstandy damyǵan 30 eldiń qataryna qosý ekenin atap ótti.

«Bul mereıtoıdy atap ótý Alash zııalylarynyń eńbegine qurmet-qoshemet kórsetý ǵana emes, olardyń aıtyp ketken tyń oılary men ómirsheń ıdeıalaryn tıimdi paıdalaný, káde qylyp jaratý. Alash ıdeıasy Qazaqstan azamattarynyń birigý ıdeıasy, bolashaqqa jyljýdyń aıqyn baǵyty, birligimizdi bekemdeı túsetin uly jol dep bilýimiz kerek. Alash ıdeıasy bekerden-beker paıda bolǵan joq. Birinshiden, bul qazaq dalasyna Reseı patshalyǵy ábden ornyǵyp, patsha úkimeti Qazaqstan jerin memlekettik dep jarııalap, eń shuraıly jerlerin tartyp ala bastady. Shoqyndyrý saıasatyn kúsheıtti. Úshinshiden, qazaqtar memlekettik dýmada saılaý quqyǵynan aıyryldy. Qazaqtar eń tómen satyda turdy. Besinshiden, qazaq ejelgi dástúrinen aıyryla bastady. Osynyń barlyǵy qazaq zııalylarynyń namysyna tımeı qoımady. Osy sebepti Orta Azııa elderinde eń myqty Alash qozǵalysy dúnıege keldi», - deıdi Zııabek Qabyldınov.

Professordyń aıtýynsha, sonaý qıyn kezeńde ult múddesi jolynda qazaqtyń oqyǵan, ultshyl, patrıottary alǵa shyqqan. HH ǵasyrda uly reformatorlar Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp ultty azattyqqa bastaǵan.

«Alash zııalylarynda bóliný degen bolmaǵan. Bári de ult janashyrlary edi. «Táýelsizdik - elimizdiń eń basty baılyǵy ben qundylyǵy. Táýelsizdigimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý - árbir azamattyń qasıetti boryshy. Ahmet Baıtursynuly: «Basqadan kem bolmaý úshin biz bilimdi, baı ári kúshti bolýymyz kerek. Bilimdi bolý úshin oqý kerek, baı bolýy úshin kásip kerek, kúshti bolýǵa birlik kerek» degen. Osy ulaǵatty sózder óziniń ózektiligin áli joıǵan joq. Elbasy bul týraly «Ata-babalarymyz ańsaǵan Táýelsizdikti aldyq. Endigi másele - sony erteńge jetkizý, kelesi urpaqqa, bolashaqqa Qazaqstannyń táýelsizdigin amanattaý, táýelsizdigimizdiń odan ary nyǵaıtý úshin bárimiz de atsalysýymyz kerek» degen bolatyn. Shekaramyz berik bolsyn. Birligimiz myqty bolsyn», - dep túıdi professor.

Eske sala ketsek, Halyqaralyq deńgeıdegi jıynǵa elimizdegi beldi alashtanýshylar, QR Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova, Parlament Májilisiniń depýtattary, Túrkııa, Reseı, Ázerbaıjan elderinen ǵalymdar qatysýda. Konferentsııanyń Plenarlyq májilisi HH ǵasyr basyndaǵy álemdi silkindirgen oqıǵalar aıasyndaǵy Alash qozǵalysynyń qyzmetin ashyp kórsetken sektsııalyq basqosýlarǵa ulaspaq. Jıyn sońynda ǵylymı-tájirıbelik konferentsııaǵa qatysýshylar Alash arystaryn ulyqtaý, olardyń muralaryn zertteýdi júıelep, jas urpaqty patrıottyq rýhqa tárbıeleý isin Alash murattarymen da sabaqtastyrý máseleleri kórinis tapqan qarar qabyldaý josparlanyp otyr.