Prezıdentten jańajyldyq syılyq ornyna búırek suraǵan qyzǵa donor tabyldy
Ánelge 13 jylda 15 ota jasaldy
Ánel 2009 jyly Taraz qalasynda týǵan, Astanaǵa em alýǵa jıi keletin bolǵandyqtan, 2019 jyly otbasymen elordaǵa qonys aýdarǵan.
«Ánel - meniń jalǵyz balam. Bir jarym jasynda dárigerler búırek jumysynda aqaý baryn anyqtady. Árıne, alǵash estigende qatty ýaıymǵa salynbadym, emdelip ketedi dep oıladym. Biraq qyzym qatty isinip, zár shyǵara almaı qaldy. Sonda birinshi ýrologııalyq ota jasaldy, keıinirek julyn jaryǵyna ota jasaldy. 2021 jyly sol jaq búıregi istemeı qaldy, dene qyzýy kóterilip, synamalary nasharlaı bastady, ony da ota arqyly alýǵa týra keldi. Osylaısha 13 jasyna deıin qyzym 15 otany bastan ótkerdi. 2023 jyly maýsym aıynda qan qysymy 50-ge tómendep, birden jansaqtaý bólimine tústi. Úsh ret júregi toqtap qaldy. Sonda bári bitti dep, úmitim úzildi. Biraq dárigerler ólim aýzynan qutqaryp qaldy, qyzym da jigerli eken», - deıdi Áneldiń anasy Dınara Dinekesheva agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
2022 jyly 30 jeltoqsanda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ana men bala ortalyǵynyń balalarymen júzdesti. Ánel de balalardyń arasynda Prezıdentpen sóılesip, óz tilegin aıtqan.
«Sonda Prezıdent: «Jańa jylǵa qandaı syılyq qalaısyń?» - dep surady. Ánel aýrýynan aıyǵýdy, saý búırek tabylýyn surapty. Prezıdent armandarynyń oryndalýyn, sáttilik tiledi. Týra bir jyldan keıin 2023 jyly 30 jeltoqsanda qyzymnyń qan tobyna sáıkes keletin donor tabyldy. Birden sátti ota jasalyp, ózi qalaǵandaı naǵyz jańajyldyq syı boldy. Árıne, Prezıdentpen kezdesý basqa naýqastardyń aldynda meniń qyzyma esh artyqshylyq bergen joq, ózimizge saı keletin búırekti sabyrmen kúttik, biz muny tek jaqsy yrym, jaqsy tilektiń oryndalýy dep baǵaladyq», - deıdi D. Dinekesheva.
Donorǵa muqtaj balalar Belarýsten aǵza kútip júr
Ana men bala ortalyǵy Nefrologııa jáne dıalız baǵdarlamasynyń meńgerýshisi, joǵary sanatty dáriger Saltanat Rahymjanova Áneldiń dıagnozy týraly tolyqqandy maǵlumat berdi.
«Ánel 2011 jyldan beri bizdiń aýrýhanada em alyp júr. Alǵashqy 10 jylda konservatıvti em alyp, josparly túrde aýrýhanaǵa jatatyn. 2021 jyly búıregi nasharlap, gemodıalız kómegine muqtaj boldy. Bizdiń elimizde balalar gemodıalızi ambýlatorlyq jelide joq, tek bizdiń ortalyqta jáne Almatydaǵy Aqsaı klınıkasynda ǵana statsıonarda qoljetimdi. Ánel de 2 jyl 4 aı boıy aýrýhanadan shyqqan joq, buǵan deıin kóptegen ota jasalǵan, júıke júıesinde, julynynda jáne ýrologııalyq máseleleri boldy, týystary arasynda yqtımal donor tabylmady, sondyqtan erte jasta transplantatsııa jasalmady», - dep túsindirdi dáriger.
Ortalyqtyń usynysymen týys donory joq naýqas balalar Belarýs Respýblıkasynyń kútý paraǵyna engizilgen. Kóptegen komıssııalyq tekserýler men irikteýden soń 10 qazaqstandyq naýqas Belarýstiń kútý tizimine engizildi.
«Biz de Áneldiń donory Belarýsten tabylady dep kútip júrdik. Ol jańa jyldy úıinde qarsy alǵysy kelip, suranǵanda jibermedim. Birinshiden dıalızdegi naýqas, ekinshiden qyzylshaǵa baılanysty karantın jarııalanǵan edi. 29 jeltoqsanda Respýblıkalyq transplantatsııalaýdy úılestirý ortalyǵy yqtımal donor bar ekenin, eki naýqasymyzǵa búırek aýystyrý múmkindigi beriletinin habarlady. Bul úshin 12 naýqasty qarastyrdyq, onyń birazy boranǵa baılanysty Astanaǵa jete almady. Synamalar nátıjesinde 4 adamnyń qany saı keletinin bildik, onyń qatarynda Ánel joq edi. Kóńil-kúıi túsip, ony jubatýǵa tyrystyq. Densaýlyǵy da nasharlap, qan qysymy tómendep, «Qashan donor tabylady?» dep tózimimiz taýsyla bastady», - dep eske alady dáriger.
Bir donor bes adamnyń ómirin uzartty
30 jeltoqsanda úılestirý ortalyǵy Pavlodar qalasynan taǵy bir donor tabylǵanyn habarlaǵan. Onyń qany Ánel sekildi úshinshi topta.
«1980 jylǵy áıel ınsýlttan keıin oıanbady jáne onyń jaqyn týystary jaramdy aǵzalaryn basqa naýqastarǵa berýge kelisim berdi. Borandy kúni ushaq ushpaı, hırýrg-transplantologter poıyzben jolǵa shyǵyp ketti. 14 saǵattan keıin aǵzalar Astanaǵa jetkizilip, bir búırek Ánelge ornalastyryldy. Osylaısha pavlodarlyq áıeldiń eki búıregi, ókpesi, baýyry men júregi basqa naýqastarǵa berilip, birden bes adamnyń ómiri uzardy», - deıdi S. Rahymjanova.
Otadan keıin Ánel 3 kún jansaqtaý bóliminde, 10 kún palatada jatqan jáne esh qıyndyqsyz úıine shyǵarylǵan.
«Bizdiń naýqastar analız kórsetkishterin qadaǵalap júrýge úırengen. Sodan bolar, Ánel otadan keıin oıana salysymen búırek jumysy úshin mańyzdy kreatının deńgeıin surady (kúldi). Úshinshi kúni kreatının 100-ge deıin tússe, tórtinshi kúni 42-ge tómendedi. Bul aýystyrylǵan búırektiń jaqsy jumys isteıtinin kórsetedi. Árıne otadan keıingi úsh aı mańyzdy, óıtkeni ımmýnıtet óte tómen, ınfektsııa qaýpi joǵary bolady. Jarty jylǵa deıin bir ýys dári ishýge týra keledi. Barlyq qaǵıdalar qatań saqtalýy kerek», - deıdi spıker.
Dárigerler aldyn ala boljaǵandaı, Áneldiń zárinen ınfektsııa tabylyp, qazir qaıtadan aýrýhanada em alyp jatyr. Biraq kórsetkishteri kúnnen-kúnge jaqsaryp keledi.
«Jańa búıregimdi qatty baǵalaımyn. Kún saıyn tańǵy 7-de oıanyp, dári ishýdi bastaımyn. Odan keıin saǵat 9-da, 10-da, 12-de emdik protsedýralar men dárilerdi ýaqytyly qabyldaımyn. Bos ýaqytymda sýret salǵandy, ermeksazdy jaqsy kóremin. Bıdi de unatamyn, biraq ázirge belsendi qozǵalýǵa bolmaıdy. Stıýardessa bolýdy da armandaıtynmyn, biraq densaýlyǵyma baılanysty josparlarym ózgerdi. Aýdarmashy nemese tis dárigeri bolǵym keledi. Ata-anama úı áperip, bárin qýantqym keledi. Dárigerlerge jáne elime úlken alǵys aıtqym keledi», - deıdi Ánel.
On jyldan keıin bir búırekti adamdar kóbeıýi múmkin
Dáriger Saltanat Rahymjanovanyń aıtýynsha, 2012 jyldan beri ortalyqta 149 transplantatsııalyq ota jasalǵan. Qazirgi ýaqytta saý aǵzaǵa muqtaj kútý paraǵynda 100-den astam bala tur. Kóp jaǵdaıda ata-ana, ápke, aǵa, baýyr sekildi jaqyn týystar ǵana naýqasqa bir aǵzasyn berýge daıyn.
«Bizdiń eldegi transplantatsııa tek týǵan-týystar arasynda jalǵasa berse, 10 jyldan keıin Qazaqstanda jalǵyz búırekti adamdar kóp bolady. Árıne balasy úshin árbir ata ana qaı múshesi bolsa da berýge daıyn. Biraq keleshektegi jalpy ujymdyq densaýlyǵymyz nasharlaıdy dep oılaımyn. Sol úshin sheteldik tájirıbelerdi qoryqpaı qabyldaýymyz kerek. Máselen, Belarýste máıittiń aldyn ala qarsylyǵy bolmasa, jaramdy aǵzalary birden alyna beredi. Ol jaqta kútý paraǵy, donorǵa muqtajdyq bizdegideı asa ózekti problema emes», - deıdi dáriger.
Onyń aıtýynsha, elimizde erikti túrde bir búırekti basqa naýqasqa berýge bolady, biraq onyń tegin bolýy mindetti.
«Aǵzalardy aqshaǵa saýdalaýǵa qatań tyıym salynǵan. Aǵzanyń tegin beriletini notarıýs arqyly bekitilip, etıkalyq komıssııanyń tekserýinen ótýi qajet», - dep túsindirdi dáriger.