Prezıdent Joldaýy: Jańa oqý jyly, pedagog jalaqysy men ǵalymdy qoldaý qalaı iske asyrylady
Memleket basshysy koronavırýs indetiniń saldarynan dúnıejúzindegi mektep oqýshylary men stýdentterdiń basym kópshiligi qashyqtan oqýǵa kóshkenin, bul jumystyń tásili men mazmunyn túbegeıli ózgertkenin aıtqan bolatyn.
«Sapaly bilim alý úshin ádettegideı sabaqqa qatysyp, muǵalimdermen jáne synyptastarmen aralasýdyń orny bólek. Sondyqtan, sanıtarlyq talaptardy saqtaı otyryp, bilim alýdyń qalyptasqan dástúrli tásiline qaıta kóshýdiń tártibin ázirlegen jón. Bul, ásirese, mektepter úshin mańyzdy. Kúndelikti máselelerdi sheshýmen qatar, balalardyń bárine birdeı múmkindik týǵyzý úshin júıeli sharalar qabyldaý qajet», - dedi Prezıdent.
Osy oraıda aldaǵy jańa oqý jylyn qatań sanıtarlyq-epıdemıologııalyq talaptardy saqtaı otyryp, shtattyq formatta bastaý josparlanǵan.
Bul oqý jylynda 7 myńnan astam mektep shamamen 3,6 mln oqýshyny, onyń ishinde 380 myńǵa jýyq birinshi synyp oqýshysyn qabyldaıtyn bolady. Shtattyq rejımde oqýdy bastaý úshin Bilim jáne ǵylym mınıstrligi mektepter júktemesine úlken taldaý júrgizdi. Ulttyq bilim berý derekter qorynyń derekteri boıynsha mektepterdiń 95 paıyzynyń jobalyq qýaty men oqýshylar sany barlyq sanıtarııalyq talaptardy saqtaı otyryp, oqýdy tolyq shtattyq formatta bastaýǵa múmkindik beredi.
Belgili bolǵandaı, mektepterge keıbir pánderdi qashyq formatta ótkizýge ruqsat beriledi.
Atap aıtqanda, mektepterde oqý protsesi qatań túrde sanıtarlyq normalardy saqtaı otyryp uıymdastyrylady. ıAǵnı, bilim ordalarynda kúndelikti termometrııa, maskalyq rejım, kvartstaý, jeldetý, dezınfektsııalaý; buqaralyq jáne qoǵamdyq is-sharalardy shekteý; bastaýysh, orta, joǵary synyptardy dálizde aralastyrmaý úshin ár ýaqyttaǵy úzilister belgileý; aýysymdar sanyn arttyrý; pedagogtar men mekteptiń basqa da qyzmetkerlerin medıtsınalyq qarsy kórsetilimderi bolmaǵan jaǵdaıda 100 paıyz vaktsınatsııalaý; bir synypqa bir kabınet bekitý júzege asyrylady.
Sonymen qatar elimizdegi barlyq mektep qajetti aqparattyq júıelerge qosylǵan. 1-11 synyptarǵa arnalǵan 13 myńnan astam beınesabaq «Kúndelik» júıesinde jáne ınternet-resýrstarda ornalastyrylǵan. Barlyq óńirge qajetti oqýlyqtar men oqý-ádistemelik keshender jetkizilip, 264 mektepte kúrdeli jóndeý ótkizilgen.
Eske sala keteıik, 2020 jyly qashyqtan oqý júıesine kóshken kezdegi eń mańyzdy quraldyń biri - elektrondy oqýlyqtar bolǵany anyq. Osy oraıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń úshinshi otyrysynda Bilim jáne ǵylym mınıstrligine oqýlyqtardy vedomstvonyń aqysyz quqyqtaryn bekitip bere otyryp, olardy kezeń-kezeńimen tsıfrlyq formatqa kóshirý josparyn ázirleýdi tapsyrǵan bolatyn.
Bul turǵyda otandyq baspalarmen oqýlyqtardyń elektrondy nusqalaryn aqysyz paıdalaný máselesi kelisildi. 1-11 synyptarǵa arnalǵan barlyq elektrondy oqýlyqtar Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń saıtynda jarııalandy.
Budan bólek, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesinde koldedjderdiń 100 paıyzy otyzdan astam platformaǵa qol jetkize alady.
21 myńnan astam tsıfrlyq resýrstardy qamtıtyn katalog quryldy:
- 13 myńnan astam beınesabaq;
- 3 848 elektrondy oqýlyq;
- 5 771 qosymsha materıal.
Atap aıtqanda, 30 368 ustaz ІT-quzireti boıynsha biliktiligin arttyrdy. Qashyqtan oqý platformalary men baǵdarlamalaryn paıdalana otyryp 20-dan astam nusqaýlyq ázirlendi.
Sonymen qatar, aldaǵy oqý jylynda elimizdiń joǵary oqý oryndarynda bilim alatyn stýdentter dástúrli formatta oqýdy bastaıdy.
Aıta ketken jón, joǵary oqý oryndarynyń sheshimi boıynsha oqýdy aralas formatta da ótkizýge bolady. ıAǵnı, dárister onlaın, al semınarlyq, zerthanalyq jáne tájirıbelik sabaqtar oflaın rejımde uıymdastyrylady. Al, qashyqtan oqytý formaty erekshe bilim berý qajettilikteri bar jáne táýekel toptaǵy stýdentterge qatysty qoldanylýy múmkin.
Pedagogtar jalaqysy
«Bilim salasyndaǵy basty máseleniń biri – ustazdar jalaqysynyń azdyǵy. Men 2021 jyldyń qańtar aıynan bastap muǵalimderdiń eńbekaqysyn 25 paıyzǵa kóbeıtý jóninde sheshim qabyldadym. Jalaqy mólsheri aldaǵy ýaqytta da arta beredi. Bul maqsatqa aldaǵy úsh jylda qosymsha 1,2 trıllıon teńge bólinedi», - dep aıtqan edi Memleket basshysy 2020 jylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýynda.
Bul turǵyda Prezıdenttiń muǵalimderdiń jalaqysyn 2021 jylǵy 1 qańtardan bastap 25 paıyzǵa arttyrý tapsyrmasy boıynsha tıisti qarajat bıýdjet jobasynda tolyǵymen qarastyryldy.
Tek qana mektep muǵalimderiniń ǵana emes balabaqsha pedagogteriniń, qosymsha bilim berý, kolledjder men joǵary oqý oryndarynyń mamandarynyń da eńbekaqylary kóbeıip jatyr. Sonymen qatar muǵalimder biliktilik sanatyna qaraı eńbekaqynyń 30-dan 50 paıyzǵa deıingi kólemin qosymsha ala alady. Óz isiniń sheberi bolsa, aı saıyn eńbekaqyǵa qosymsha 50 paıyz tólem alyp otyrýǵa da bolady. Pándi aǵylshyn tilinde júrgizgeni úshin, dápter teksergeni úshin, synyp jetekshiligi úshin de qosymsha aqy tólenedi.
«Pedagog mártebesi týraly» Zań pedagog baǵytyna oqýǵa túsetinder deńgeıine óte jaqsy yqpal etken eken. Osy mamandyqty tańdaıtyn talantty balalar sany artty. Bıyl pedagogıkalyq baǵyttar boıynsha 9 066 grant taǵaıyndaldy. Ortasha ball 75-ke deıin artqanyna qaramastan, balalar kelip jatyr. Konkýrsqa 19 133 adam qatysty. Olardyń arasynda bir myńǵa jýyq talapker 130-dan astam ball jınaǵan. Shyn máninde úzdik talapkerler pedagog mamandyǵyn tańdaı bastady. Olardyń ishinde 20 paıyzǵa jýyǵy «Altyn belgi» ıegerleri bolyp otyr. Bıyl oqýǵa túskenderdiń ortasha baly da kúrt ósken. Bul óz kezeginde osy salanyń tartymdy bola bastaǵynan baıqatady.
Jaqynda pedagogtardyń Respýblıkalyq tamyz konferentsııasynyń plenarlyq sessııasynda QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov jańa oqý jylyndaǵy jańashyldyqtardy jarııa etti.
Vedomstvo basshysy 2022 jyldyń qańtarynda balabaqsha men mektep, kolledj pedagogtarynyń jalaqysy taǵy 25 paıyzǵa ósetinin aıtty. Al 2021 jyldyń qyrkúıeginen pedagogtardy jumysqa qabyldaý júıesi ózgeredi. Bul taqyryp boıynsha talqylaý men pikiralmasýlar boldy. Talqylaý nátıjesinde tıisti buıryqqa jaqynda qol qoıyldy. Osy oraıda buǵan deıin pedagogtardy jumysqa qabyldaýdy dırektor júrgizse, endi bul qadamdar elektrondy formatta konkýrs arqyly iske asyrylady. Bul rette naqty kórsetkishter men ólshemsharttar boıynsha mektep pen komıssııa pedagogty qabyldaý turǵysynda sheshim qabyldaıdy.
Jas ǵalymdy qoldaý
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 2020 jyly «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýynda ǵylym salasyn damytý boıynsha naqty tapsyrmalar bergen bolatyn.
«Bul máselede bizge tyń kózqaras pen jańa tásilder kerek, sondaı-aq, halyqaralyq tájirıbege arqa súıeýimiz qajet. Úkimetke jyl saıyn álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtarynda 500 ǵalymnyń taǵylymdamadan ótýin qamtamasyz etýdi, sondaı-aq, «Jas ǵalym» jobasy aıasynda zertteý júrgizý úshin 1000 grant bólýdi tapsyramyn», - dedi Memleket basshysy.
Búginde atalǵan eki tapsyrma da oryndalyp otyr.
Álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtarynda taǵlymdamadan ótý úshin ǵalymdarǵa bólingen 500 grantty, sondaı-aq, «Jas ǵalym» jobasy boıynsha jas ǵalymdarǵa arnalǵan 1000 grantty qarjylandyrý mehanızmderi anyqtaldy. Ǵalymdarǵa taǵlymdamadan ótýge bólingen 500 grantty qarjylandyrý úshin 1,35 mlrd teńge kóleminde bıýdjettik ótinim qabyldandy.
Sondaı-aq, taǵylymdamadan ótý erejeleri pysyqtalyp, úmitkerlerdi irikteýdiń talaptary ázirlendi. Taǵylymdamadan ótkisi keletin 1000 jas ǵalymnyń málimetter qory jasaqtalǵan. Al «Jas ǵalym» jobasy aıasynda baıqaýdy qarjylandyrýǵa 3 mlrd teńge bólý maquldanǵan.