Prezıdent Joǵarǵy sot týraly: Baıaǵy sýdıalar áli otyr

ASTANA. QazAqparat - Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev quqyq sot júıesin sapaly túrde jańartýdy tapsyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Sot júıesindegi mamandardy sapaly túrde jańartý qajet. Osyny ylǵı aıtamyz. Sýdıa qyzmetine myqty zańgerler kelýge tyrysýy qajet. Biraq ondaı úrdis baıqalmaıdy. Táýelsizdigimizge 27 jyl boldy. Baıaǵy sýdıalar otyr. Men olardy jaman dep aıta almaımyn. Biraq ózderine júktelgen máselelerdi sheshe almaı jatyr», - dedi N.Nazarbaev  Joldaýdy jarııalaý barysynda.

Elbasynyń aıtýynsha, halyq áli kúnge deıin Prezıdentke hat jazyp, óz máselelerin sheshýdi suraıdy. Demek, olardyń problemasy sotta sheshilmeıdi.

QR Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Jaqyp Asanovtyń aıtýynsha, búginde sýdıa qyzmetine qujat tapsyryp jatqan zańgerlerdiń sany kóbeıip keledi. Alaıda  zańgerlerdiń deńgeıi tómen. «Máselen, eki konkýrs ótti. Sonda 140 adamnan 5-aq adam sýdıa qyzmetine usynyldy», - dedi J.Asanov.

Memleket basshysy Joǵarǵy sot keńesine de eskertý jasady. «Talǵat (Donaqov - keńes basshysy), men seni ol jerge ne úshin qoıdym. Sýdıanyń «stavkasyn» bilý úshin emes. Aýdanda bir «taksa», oblystyq sotta bir «taksa». Joǵarǵy sot keńesi myqty mamandardy irikteýi tıis. Men taǵy aıtamyn, bir jerdegi másele sheshilmeı jatsa, basshyny aýystyrý qajet. Temirdeı tártip bolýy shart. Ashyǵyn aıtaıyn, jańadan qoıǵan adamdardy birden aýystyrǵym kelmeıdi. Biraq qajet bolsa, solaı isteýge týra keledi», - dep atap kórsetti N. Nazarbaev.

Prezıdenttiń aıtýynsha, sońǵy jyldary biraz sharalar atqaryldy. Alaıda basty talap - halyqtyń sottarǵa degen senimine jete almaı jatyrmyz. Zań ústemdigi bolmasa, qazirgi reformalardy iske asyrý múmkin emes. Osy oraıda Memleket basshysy zamanaýı tehnologııalardy keńinen qoldanýdy tapsyrdy. «Bizde jyl saıyn 4 mıllıon adam sot daýlaryna qatysady. Oǵan qanshama kúsh-jiger men aqsha jumsalady. Sondyqtan artyq protsedýralardy qysqartý qajet. Áıtpese, oǵan ýaqyt ta, aqsha da kóp ketedi. Máselen, buryn sotqa kelýge mindettedi. Qazir úıde otyryp, ǵalamtor arqyly sot otyrysyna qatysýǵa bolady», - dedi N.Nazarbaev.

Aıta keteıik, aldaǵy ýaqytta polıtseılerdiń jalaqysy kóteriledi.   Budan bólek, quqyq qorǵaýshylardy daıarlaý 5 jyldan 6 aıǵa qysqarýy múmkin.