Prezıdent Túrki memleketteri uıymynyń beıresmı sammıtinde qandaı máselelerdi qozǵady
Sondaı-aq atalǵan basqosý túrki elderiniń ıgiligin kózdeıtinine, damýdyń tyń baǵyttaryn aıqyndaıtynyna jáne baýyrlastyq baılanysty nyǵaıtyp, óńirdegi turaqtylyqty qamtamasyz etýge yqpal etetinine nazar aýdardy.
Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, Qazaqstan Túrki memleketteri uıymynyń qazirgi tóraǵasy retinde onyń qyzmeti barynsha tıimdi bolǵanyn qalaıdy.
— Uıymnyń halyqaralyq mártebesin arttyrýǵa kúsh salamyz. Bul rette, «TURKTIME!» urany aıasynda yqpaldastyqty keńeıtýdi jalǵastyramyz. Buǵan deıin 40-qa jýyq is-shara ótkizdik. Elderimiz arasyndaǵy baılanystyń jańa tetikteri paıda boldy. Bul — áleýmettik saıasat, quqyq qorǵaý, bilim, tehnologııa, ınnovatsııa jáne ónerkásip sııaqty salalar. Sondaı-aq Astanada qyrkúıek aıynda 5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary ótedi. Bul — túrki mádenıetin keńinen dáripteıtin mańyzdy is-shara. Osy sátti paıdalanyp, baýyrlas elderdiń sportshylaryn dúbirli dodaǵa qatysýǵa shaqyramyn, — dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Memleket basshysy jahandyq qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etý elimizdiń syrtqy saıasatyndaǵy negizgi basymdyqtyń biri ekenine toqtalyp, túrki halyqtarynyń árdaıym yntymaqta bolýy kerek ekenin aıtty.
— Bizdiń kúsh-qýatymyz — birlikte. Jalpy, kez kelgen qaqtyǵys pen qaıshylyqty sheshýdiń jalǵyz joly bar. Ol — syndarly dıalog. Osy oraıda tóraǵalyǵymyzdyń aıasynda «Medıatsııaǵa» erekshe mán berip otyrmyz. Men Ázerbaıjan men Armenııa elderi arasyndaǵy beıbitshilik ornatýǵa baǵyttalǵan oń úrdisti erekshe atap ótkim keledi. Biz tatýlyqqa bastaıtyn qadamdardy barynsha quptaımyz. Baký men Erevan arasynda beıbit kelissózder júrgizý úshin óz alańymyzdy usynýǵa árdaıym daıynbyz, — dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent qazir dúnıejúzinde saıası jáne ekonomıkalyq ózgerister bolyp jatqanyna, sonyń saldarynan myzǵymastaı kóringen jahandyq qaýipsizdik júıesi syr bere bastaǵanyna nazar aýdardy.
Osyǵan oraı Túrki memleketteri uıymyn odan ári nyǵaıtý qajet ekenin aıtyp, Uıymnyń aldaǵy jumysy jáne onyń basym baǵyttary týraly pikirin ortaǵa saldy.
— Túrki uıymy elderimen, sondaı-aq basqa da memlekettermen saýda jáne tasymal kólemin arttyrý qajet. Bul rette Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵdarynyń áleýetin tolyq paıdalanǵan jón. Búginde atalǵan baǵyt boıynsha konteınerlik tasymaldaý kólemi kúrt artty. Kórsetkish ótken jyldaǵy kezeńmen salystyrǵanda eki ese ósken. Biz tasymaldyń ýaqytyn azaıtý úshin «Digital Trade Corridor» mýltımodaldy tsıfrlyq platformasyn qurdyq. Osy baǵytta Ázerbaıjanmen tyǵyz jumys istep jatyrmyz. Qazirgi tańda ekijaqty temirjol ákimshilikteriniń ıntegratsııasy aıaqtaldy. Osynyń arqasynda byltyr orta dálizben júk tasymaldaý kólemi 65 paıyzǵa kóbeıdi, ıAǵnı, 3 mıllıon tonnaǵa jýyqtady. Aqtaý portyndaǵy hab konteınerlik tasymaldaý kólemin 300 myńǵa ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Port Kaspıı jaǵalaýyndaǵy elderge jáne Ortalyq Azııa memleketterine qyzmet kórsetedi, — dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev túrki memleketteriniń ekonomıkasyn damytý múmkindikterine toqtaldy.
— Ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytý úshin qarjy salasyndaǵy baılanysty nyǵaıta túsý kerek. Osy rette Túrki ortalyq bankteriniń keńesin qurý qajet. Men, sondaı-aq, Jalpytúrki patent uıymyn qurýdy usynamyn. Bıyl Túrki ınvestıtsııalyq qory Basqarýshylar keńesiniń ulyqtaý rásimi ótti. Onyń qyzmeti ekonomıka jáne qarjy-ınvestıtsııa salasyn damytýǵa oń áser etedi dep senemin, — dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Memleket basshysy kommýnıkatsııa salasyn kelesi mańyzdy baǵyt retinde atady.
— Búginde Kaspıı teńiziniń túbimen talshyqty-optıkalyq kabel tartý jumystary júrgizilip jatyr Bul joba elderimiz arasyndaǵy baılanystyń sapaly bolýyn qamtamasyz etedi. Sondaı-aq aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq ósimine jaǵdaı jasaıdy. Jasandy ıntellekt jáne spýtnık júıesi sııaqty ozyq tehnologııanyń áleýeti de zor. Biz jasandy ıntellekt salasy kadrlaryn daıarlaý máselesine basa mán beremiz. Osy rette arnaıy mektepter jelisin qurýdy kózdep otyrmyz. Ol álemdegi ozyq kompanııalardyń platformasyna negizdeletin bolady. Biz Ortalyq Azııada IT-startaptarmen aınalysatyn «Astana Hub» tehnoparkin qurdyq. Barshańyzdy osy habtyń áleýetin paıdalanýǵa shaqyramyn, — dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent elderimiz úshin tól órkenıetimiz ben ana tilimizdi saqtaý máselesi aıryqsha mańyzdy ekenin atap ótip, jasandy ıntellektiniń kómegimen «Úlken tildik túrki modelin» ázirleýdi usyndy.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, klımattyq ózgeristerdi baqylaýdyń máni zor.
— Sarapshylar álemdegi ortasha temperatýra 1,5 tselsıı gradýstan kóterilýi múmkin deıdi. Onyń yqtımaldyǵy 80 paıyzdan asty. ıAǵnı, klımatqa qatysty kúrdeli ahýal qalyptasyp otyr. Jer sharynyń ár túkpirinde bolyp jatqan aptap ystyq, orman órti, qýańshylyq pen sý tasqyny — osynyń aıqyn dáleli. Biz túrki álemimen birlesip, klımat máselesi boıynsha yntymaqtastyqty kúsheıtýge daıynbyz. Osy rette bıyl Ázerbaıjanda ótetin SOR29 klımat konferentsııasynyń jumysyna belsene qatysýdy josparlap otyrmyz. Qazaqstan klımattyń ózgerýine qatysty mindettemelerge jaýapkershilikpen qaraıdy. Biz 2026 jyly Birikken Ulttar Uıymy aıasynda Óńirlik klımat sammıtin ótkizemiz. Sammıttiń jumysyna túrki baýyrlarymyz belsendi qatysady dep senemin, — dedi Memleket basshysy.
Qazaqstan Prezıdenti Kaspıı jáne Aral teńizderindegi ekologııalyq máselelerdi sheshý úshin birlesken kúsh-jiger qajet ekenine nazar aýdardy.
— Kaspıı teńiziniń logıstıkalyq áleýetin arttyrý mańyzdy dedik. Biraq ondaǵy ekologııa máselelerin de nazardan tys qaldyrmaý qajet. Mysaly, ózekti túıtkildiń biri — teńizdiń tartylýy. Onyń qorshaǵan ortasyn, florasy men faýnasyn qorǵaý da — asa mańyzdy mindet. Kaspııdi qutqarý úshin naqty sheshimderdi pysyqtaý kerek. Osy rette, túrki elderi ǵalymdarynyń yqpaldastyǵyn jandandyratyn kez keldi. Sol úshin Almatydaǵy Ortalyq Azııa ekologııalyq zertteýler ınstıtýtynyń múmkindigin keńinen qoldaný qajet. Oǵan ǵylymı-tehnıkalyq turǵydan qoldaý kórsetýge shaqyramyn. Sonymen qatar Aral teńiziniń qurǵap, shólge aınalýy — alańdatarlyq másele. Ekologııalyq apatqa ushyraǵan aımaqty ońaltý kerek. Sondyqtan Majarstandaǵy Shóldiń aldyn alý ınstıtýtymen tyǵyz yntymaqtastyq ornatýdy usynamyn. Buǵan qosa, transshekaralyq ózenderdiń sý qoryn tıimdi paıdalaný qajet. Ol úshin sý únemdeý tehnologııalaryn keńinen qoldaný kerek, — dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Memleket basshysy sózin qorytyndylaı kele, búgingi basqosýdyń mańyzdy máselelerdi jan-jaqty talqylaýǵa múmkindik bergenin atap ótip, osyndaı kezdesýler túrki áleminiń halyqaralyq deńgeıdegi bedelin arttyrýǵa jáne baýyrlastyq baılanystardy nyǵaıtýǵa zor úles qosatynyn aıtty.