PREZIDENT TAPSYRMASYN ORYNDAÝDA ÚKІMET SÁTSІZDІKTERІ: Sheshim qabyldaıtyndardyń birde-biri Memleket basshysy kórsetken problemalar boıynsha jaýapkershilikti ózine alǵan joq
Biraq, ókinishke oraı Mınıstrler kabıneti el úmitin aqtaı almady. Máselen, osy jaıtty anyq baıqaǵan elimizdiń táýelsiz sarapshylarynyń biri Nurlan Erimbetovtiń atap ótýinshe, Úkimettegi sheshim qabyldaıtyn birde-bir adamnyń Qazaqstan kóshbasshysy «kózge shuqyp» kórsetip bergen problemalarǵa qatysty ózine jaýapkershilik alýǵa dáti jetpedi. Buǵan qosa olardyń naqty sheshimin tabýy úshin óz moıyndaryna jaýapkershilik júgin de ala almady.
Sarapshynyń basa aıtýynsha, joǵaryda atalǵan Úkimet otyrysyndaǵy Elbasynyń sóılegen sózi halyqqa Prezıdenttiń eldegi oryn alyp otyrǵan ahýaldan, respýblıkalyq, sondaı-aq jergilikti jerlerde oryn alyp otyrǵan jaıttan tolyq habardar ekendigin kórsetti. Degenmen, qoǵamda shyn máninde tolǵandyratyn kóptegen problemalar ádettegideı Úkimet músheleri nazarynan tys qalyp otyr. Tipti, talqylanyp, oryn alǵan kemshilikterdi joıýǵa baǵyttalǵan naqty sheshimderdiń qabyldanbaıtyndyǵyn da atap ótýge bolady.
Elbasy N.Nazarbaev kóleńkeli ekonomıkany tómendetý baǵytyndaǵy sharalardy kúsheıtýdi tapsyrǵan bolatyn. «Premer-Mınıstrge kóleńkeli ekonomıka kólemin tómendetý boıynsha jumystardyń barysy týraly maǵan turaqty túrde baıandap otyrýdy tapsyramyn», - degen edi Memleket basshysy. Elbasynyń osy tapsyrmasyna basa nazar aýdarǵan taǵy bir tanymal sarapshy Marat Bashımovtyń atap ótýinshe, rasynda da qazirgi tańda elimizde munaıdyń zańsyz aınalymy sharyqtap tur. Árıne, elimizdiń qarjy polıtsııasy mundaı keleńsizdikterdiń jolyn kesýge baǵyttalǵan jumystardy júrgizip jatqandyǵy da belgili. Degenmen, olar jasalǵan qylmystardy tergeýmen ǵana aınalysyp, zańsyz munaı jetkizilimderiniń jolyn kesýge baǵyttalǵan jumystardy jolǵa qoıa almaı otyr.
M.Bashımovtyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń tapsyrmalaryna ár kezde de bas shulǵyǵanymen, ony oryndaýǵa kelgende taǵy da Elbasynyń shuǵyl aralasýynsyz tyńǵylyqty atqara qoıýy qıyndaý. Máselen, sán-saltanatqa salynatyn salyqty arttyrý týraly úkimettiń zań jobasy elimizdegi orta tappen qatar qatardaǵy qarapaıym adamnyń da qaltasyna aýyrtpalyq túsirip, salyq júktemeleriniń artýyna ákelip soǵýy múmkin edi. Mundaı jaıtqa Elbasy jol bermedi. «Nur Otan» partııasynyń 15-shi sezinde Elbasy Nursultan Nazarbaev «Nur Otan» fraktsııasynyń salyq salý máseleleri boıynsha qaǵıdatty ustanymyn, ıaǵnı orta tapqa salyqtyq salmaqty ulǵaıtýǵa jol berýge bolmaıtyny týraly ustanymyn óte durys dep sanaıtyndyǵyn basa aıtqan-dy. «Bizde shaǵyn jáne orta bıznes óniminiń 20 paıyzdan sál ǵana astamyn óndirse, biz qataryna qosylýǵa umtylyp otyrǵan damyǵan elderde bul kórsetkish 60-70 paıyzǵa jetedi. Bizge orta jáne shaǵyn bıznestiń úlesin 50 paıyzǵa deıin jetkizý kerek. Sondyqtan orta taptyń negizin quraıtyn kásipkerlikke jan-jaqty kómektesý qajet. Osydan bes jyl buryn tapsyrǵanymdaı, sán-saltanat zattaryna, elıtaly jyljymaıtyn múlikke, qymbat avtomobılderge janama salyqtar engizý qajet. Munyń sol sııaqty alkogol men temeki buıymdaryna da qatysy bar. Bul azamattyq jáne patrıottyq ustanym! Úkimet parlamentarıılerdiń pikirlerine qulaq túrýi tıis», - degen edi Elbasy.
Mine, osylaısha Qazaqstan kóshbasshysynyń aralasýymen ǵana qarapaıym halyqtyń qaltasyn qaǵýǵa baǵyttalǵan zań jobasynyń normalary túzetildi.
Dál osyndaı jaıt azamattardyń zeınetkerlikke shyǵý jasyn kóterýge qatysty Úkimet bastamasy tóńireginde de oryn alǵany este. Áıelderdiń zeınetke shyǵý jasyn erlermen teńestiremiz dep óre túregelgen úkimettiń aptyǵyn da Elbasy basqandyǵy málim. Elimizdiń Konstıtýtsııasy bergen ókilettikterin paıdalanǵan Memleket basshysy Májilistiń de, Senattyń da depýtattary bas shulǵyp qabyldap jibergen Úkimet usynǵan zeınetaqy júıesi týraly jańa zań jobasyndaǵy áıelderdiń zeınet jasyn ósirý týraly normany qaıta talqylaý úshin Parlamentke qaıtaryp jibergen edi. Tek qaıtaryp jibermeı, QR Prezıdenti kesimdi sózinde naqty derektermen keltirgeni este. «Men zeınet jasyn kezeń-kezeńmen uzartýdy 2014 jylǵy 1 qańtardan emes, 2018 jylǵy 1 qańtardan bastaýdy usynamyn. Osyǵan baılanysty Úkimetke halyqqa qajet zań máselelerin odan ári pysyqtap, damytýdy tapsyramyn. Birinshi. Bala kútimi demalysy kezinde jumys isteýshi áıelderdiń mindetti zeınetkerlik salymyna memleket esebinen qosymsha tólemaqy qamtamasyz etilsin. Ekinshi. Azamattardyń mindetti 10 protsent zeınetaqy shyǵysyna jumys berýshiniń mindetti shyǵarylymy esebinen qosymsha 5 protsent engizilsin. Úshinshi. Mindetti kásibı zeınetaqy salymyn kezeń-kezeńmen taǵy da 5 protsentke kóbeıtý kerek. Bul jaıt aıryqsha jáne zııandy óndiristerde zeınetkerlikpen qamtamasyz etýdi jaqsartady. Sondaı-aq Úkimetke 2030 jylǵa deıin zeınetkerlikpen qamtamasyz etý júıesin jańǵyrtýdy odan ári jalǵastyrý jóninde keshendi is-sharalar ázirleýdi tapsyramyn», - delingen edi N.Nazarbaev úndeýinde.
Mine osyndaı jaıttardan keıin-aq kóptegen qazaqstandyqtardyń kókeıinde júrgen «Úkimet qaıda qarap otyr?» degen saýaldyń týyndaýy ádildik desek te bolady.