Prezıdent: Sý tasqynynan búlingen turǵyn úıler men ınfraqurylymdy qalpyna keltirý jumysyn jeke baqylaýǵa alamyn
«Tabıǵat apatyn eńseretin kún alys emes. Topan sý ketken soń odan zardap shekken aımaqtar qalpyna keltiriledi. Eń aldymen, azamattarǵa shyǵyndaryn óteý úshin tıisti ótemaqy tólenedi. Úı-jaı qurylysy bastalady, baspana beriledi, búlingen ınfraqurylym jóndeledi. Osy qyrýar jumys óte az ýaqytta, ıaǵnı jaz ben kúzdiń 5-aq aıynda aıaqtalýǵa tıis. Biraq biz birlesip, bul sharýany abyroıymen atqaryp shyǵamyz dep senemin», - dedi Prezıdent.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, alapat tasqynnyń kesirinen myńdaǵan adam mal-múlkinen aıyrylyp, tabyssyz qaldy. Sondyqtan memleket azamattardy qoldaý úshin naqty sharalar qabyldap jatyr. Zardap shekken ár shańyraqqa bir rettik kómek beriledi. Budan bólek, shyǵyndy sanaǵannan keıin joıylǵan nemese zaqymdalǵan múlik úshin de ótemaqy beriledi. Memleket búlingen baspanalardy jóndeıdi, qırap qalǵan úılerdiń ornyna jańasyn salady
«Sonymen birge ózen jaǵasyna úı salý qaýipti, ony qaıtadan sý shaıyp ketýi múmkin ekenin eskergen jón. Sondyqtan qurylys salatyn jerdi tańdaǵanda eldi mekenniń gıdrologııalyq jáne geografııalyq ereksheligin qaperde ustaǵan abzal. Ákimdikter tıisti ereje talaptaryn qatań saqtaýǵa tıis. Aldaǵy aýqymdy qurylys jumystary jurtqa jańa múmkindikter beredi dep oılaımyn. Azamattar ekonomıkalyq áleýeti zor jáne ekologııalyq ahýaly jaqsy eldi mekenderden baspana alyp nemese úı salyp, qonys aýdara alady. Qaýipti jerde ornalasqan eldi mekenderdi kóshirý týraly sheshim tasqyn sýdan zardap shekken árbir otbasynyń pikirin eskere otyryp, jan-jaqty oılastyryp qabyldanady. Úıin óz kúshimen qalpyna keltiremin degen azamattarǵa ótemaqy tóleýdiń bólek joldary qarastyrylady. Eń bastysy, qarajat baspanany jóndeýge jumsalýy kerek. Shyǵyndy óteý jáne múlikti qalpyna keltirý týraly ótinim berý úderisi tsıfrlyq formatta júzege asyrylady», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent aldaǵy ýaqytta azamattardyń múlkin saqtandyrý júıesin odan ári jetildirý joldaryn qarastyrýymyz qajettigin basa aıtty.
«Damyǵan elderde alapat apattan kelgen shyǵynnyń basym bóligin saqtandyrý kompanııalary óz moınyna alady. Árıne, ol úshin ekonomıka men qarjy júıesin odan ári damytyp, qoǵamda tıisti mádenıet qalyptastyrý kerek. Halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý memlekettiń basty mindeti bolyp qala beredi. Ádiletti Qazaqstandy qurý tujyrymdamasy – qur sóz emes, naqty júzege asyrylyp jatqan sharýa. Ol úshin naqty sharalar qabyldanyp, jańa múmkindikterge udaıy jol ashylyp jatyr. Mysaly, meniń Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysyndaǵy 4 ınfraqurylymdyq bastamamnyń aıasynda 1 mamyrdan bastap «Naýryz» atty jańa ıpoteka baǵdarlamasy iske qosylady. Ony iske asyrýǵa 8 jyl ishinde 1,7 trıllıon teńge jumsalady. Sonyń nátıjesinde 70 myńǵa jýyq otbasy baspanaly bolady», - dedi Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, árbir eldi meken jurtqa járdem berýge nıet bildirgen iri kásipkerlerge bekitilip beriledi. Sonda olar ózderi bólgen qarjynyń qaıda jumsalyp jatqanyn naqty kóre alady.
«Turǵyn úıler men ınfraqurylymdy qalpyna keltirý jumysyn ózim jeke baqylaýǵa alamyn. Qarǵyn sýdan zardap shekken adamdardyń nesıesin tóleý merzimi úsh aıǵa deıin shegeriledi. Sondaı-aq tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty tólem ýaqytyn ótkizip alǵan boryshkerlerge aıyppul jáne ósimpul salynbaıdy. Budan bólek, memleket tabıǵat apatynan zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine, sý shaıyp ketken aýdandardaǵy sharýalarǵa qoldaý kórsetedi. Atap aıtqanda, osy óńirlerdegi kásipkerler men sharýalardyń nesıesine jáne lızıng tólemderine qatysty paıyzdyq ósimdi tóleý merzimi keıinge shegeriledi. Sondaı-aq egis naýqanyn ýaqtyly jáne oıdaǵydaı ótkizý úshin dıqandarǵa qajetti kómek beriledi. Taǵy da qaıtalap aıtamyn: osy qıyn-qystaý kezde eshkim eskerýsiz qalmaıdy. Memleket barlyq mindettemesin tolyq oryndaıdy», - dedi Prezıdent.