Prezıdent quttyqtaýy: Sátbaev murasyn jan-jaqty dáripteý – ortaq paryz
Májilis spıkeri saltanatty jıynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi.
– Qanysh Sátbaev – qazirgi zamanǵy qazaq ǵylymynyń atasy. Ol Ulttyq ǵylym akademııasynyń negizin qalady, bilikti ǵalymdardyń tutas býynyn tárbıelep shyǵardy, jańa zertteý júıesin qalyptastyrdy. Sondyqtan Ǵylym qyzmetkerleri kúni onyń týǵan kúnine oraılastyrylǵan. Halqymyzdyń birtýar perzenti kóptegen ken ornyn ashyp, óndiristiń damýyna ólsheýsiz úles qosty. Elimiz áli kúnge deıin onyń eńbekteriniń ıgilikterin kórip otyr. Sátbaev murasy ultymyzdyń teńdessiz qazynasy sanalady. Onyń eńbegin jan-jaqty dáripteý – ortaq paryz. Bolashaqta Sátbaev salǵan sara jol jalǵasyp, qazaq ǵylymy qarqyndy damı beredi dep senemin, – delingen Memleket basshysynyń quttyqtaýynda.
Sonymen qatar Erlan Qoshanov bıyl qasıetti Ertis-Baıan óńiri merekege toly ekenin atap ótti.
– Qanysh Sátbaevtan bólek, qazaqtyń kórnekti jazýshysy, Alash qaıratkeri Júsipbek Aımaýytovtyń týǵanyna 135 jyl tolyp otyr. Sondaı-aq qazaq arheologııasynyń atasy, kórnekti qaıratker Əlkeı Marǵulannyń týǵanyna 120 jyl. Qazaq kınosynyń sańlaǵy Sháken Aımanovtyń 110 jyldyǵy. Al, búgingi Sátbaev toıy – eldiktiń toıy, birliktiń toıy. Іlim men ǵylymnyń merekesi, – dedi Májilis tóraǵasy.
Mereıtoı aıasynda Baıanaýyl aýdany Moıyldy shatqalynda Q.I.Sátbaev etnoaýyly boı kóterip, respýblıkalyq aqyndar aıtysy, ulttyq sport túrleri – kókpar, báıge men qazaq kúresinen jarys ótti. Óńirde «Akademık Q.I.Sátbaev fenomeni: keshe men búgin» atty respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa uıymdastyrylyp, estelik kitaptyń tusaýkeseri boldy.