Prezıdent Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevty qabyldady
Prezıdentke Abaı oblysynyń ótken jylǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndysy týraly baıandaldy.
Qasym-Jomart Toqaevqa byltyr óńir ekonomıkasyna 568,9 mıllıard teńge ınvestıtsııa salynǵany jóninde málimet berildi.
Bul oraıda ósim 132,7 paıyz bolsa, onyń ishinde jeke ınvestıtsııa kólemi 131,5 paıyzǵa artqan. Jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileriniń sany 107,1 paıyzǵa ulǵaıyp, 53,2 myńǵa jetken.
Nurlan Uranhaev 2023 jyly ónerkásip óndirisi 105,1 paıyzǵa, aýyl sharýashylyǵy ósimi 103,5 paıyzǵa, qurylys kólemi 119,1 paıyzǵa artqanyn málim etti.
Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes oblysta Áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń keshendi jospary iske asyrylyp jatyr.
Josparda ınvestıtsııa kólemi 1,9 trıllıon teńge bolatyn 102 joba qamtylǵan. «Qarajyra» ken ornynda kómir-hımııa keshenin jáne qýaty 1 GVt bolatyn úshinshi jel elektr stantsııasyn salý jobalary pysyqtalyp jatyr.
Shekara mańyndaǵy óńiraralyq yntymaqtastyqty damytýǵa erekshe kóńil bólinedi. QHR-dyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdanymen birlese otyryp, ınvestıtsııalyq jobalar jáne shekaradan ótkizýdiń ýaqytsha pýnktin salý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi.
Óńir týrızminiń damýyna serpin beretin «Semeı — Tachen (Sháýeshek)» áýe reısin ashý jumystary júrgizilip jatyr. Sondaı-aq Tatarstan Respýblıkasymen yntymaqtastyqty damytýdyń jol kartasyna qol qoıyldy.
Memleket basshysyna úshinshi jylý elektr ortalyǵy qurylysynyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý barysy jóninde baıandaldy.
Aldyn ala esepke sáıkes, josparlanǵan jylý qýaty 1200 Gkal/saǵatty jáne elektr qýaty 360 MVt-ty quraıdy. Sondaı-aq óńir turǵyndaryn taza aýyzsýmen tolyq qamtamasyz etý úshin 46 jobany iske asyrý qarastyrylǵan.
«Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda 2025 jylǵa deıin 5700 oqýshyǵa arnalǵan 11 mektep salý josparlanǵan.
«Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasyn iske asyrý sheńberinde 2025 jylǵa deıin oblysta alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek kórsetetin 65 nysan salynady. Onyń quny — 10,8 mlrd teńge.
Kezdesý sońynda Qasym-Jomart Toqaev oblysty odan ári damytý jáne turǵyndardyń ál-aýqatyn arttyrý jóninde birqatar tapsyrma berdi.