Premer-Mınıstr Qaraǵandyda Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna arnalǵan jıynǵa qatysty
A. Mamın Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty sharada sóılegen sózinde Qaraǵandy oblysynyń joǵary ekonomıkalyq áleýetke ıe ekenin jáne elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna úlken úles qosyp otyrǵanyn atap ótti. 1991 jyldan bastap jalpy óńirlik ónim 24 ese ósti. Qaraǵandylyq kásiporyndar eldegi tas kómirdiń 34%-dan astamyn, temir keniniń 14,5%-yn, mys kenin óndirýdiń 28%-yn, jalpaq prokat pen marganets kenderiniń 100%-yn, tazartylǵan mystyń 82%-yn, tazartylǵan kúmistiń 32,7%-yn jáne tazartylǵan altynnyń 11,1%-yn óndiredi. Oblys QR-daǵy barlyq óńdelgen ónimniń besten bir bóligin (nemese 21%) shyǵarady jáne elimizde jetekshi oryn alatyn qýatty ındýstrııalyq ortalyq bolyp sanalady. Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy óńirde buǵan deıin shyǵarylmaǵan, qosylǵan quny joǵary ondaǵan jańa ónim túrin óndirýdi uıymdastyrýǵa múmkindik berdi. Oblysta sheteldik seriktestermen birlesip jolaýshylar avtobýstaryn, karerlik jáne jol tehnıkasyn qurastyrý jobalary iske asyrylyp jatyr. Jyl saıyn 1100 avtobýs pen 400 birlik arnaıy tehnıka jáne arnaıy kólik shyǵarý josparlanyp otyr. Іshki jáne eksporttyq naryqtarda keıinnen ótkizý maqsatynda jylyna 3,5 mln dana jeńil, jeńil júk jáne júk kóligine arnalǵan avtomobıl shınalaryn shyǵaratyn iri joba iske asyryla bastady. Keleshekte kásiporynnyń qýatyn jylyna 9 mln shınaǵa deıin keńeıtý josparda bar.
Kólik ınfraqurylymy belsendi túrde jańǵyrtylyp jatyr, balabaqshalar, mektepter, medıtsına jáne sport obektileri salynýda. Táýelsizdik jyldary 8 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy. Oblystyń áleýetin odan ári damytý aıasynda 2025 jylǵa deıin qurylys, metallýrgııa, hımııa ónerkásibi, energetıka, taý-ken metallýrgııa kesheni, qurylys materıaldary óndirisi, mashına jasaý jáne t. b. perspektıvaly salalarda jalpy somasy 3,5 trln teńge bolatyn 150-den astam mańyzdy ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý kózdelgen.