Poıyz apatynyń sebep-saldaryn tasymaldaýshylar emes, mınıstrlik anyqtaıtyn bolady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev temirjol jáne sý kóligindegi qozǵalys qaýipsizdigi máselesin kóterdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıta keteıik, Májiliste «QR keıbir zańnamalyq aktilerine kólik máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.

Zań jobasy Qazaqstan Respýblıkasynyń 4 kodeksi jáne 16 zańyna ózgertýler men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi.

«Birqatar túzetýler temirjol jáne sý kóligindegi qozǵalys qaýipsizdigin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Qazirgi ýaqytta temirjol kóligindegi apattardy tergeýdi kólik salasyndaǵy ýákiletti organ, al oqıǵalar men ıntsıdentterdi - tasymaldaý protsesine qatysýshylardyń ózderi júrgizedi. Adam ómiri men densaýlyǵynyń qundylyǵyn eskere otyryp, zań jobasy sheńberinde jolaýshy poıyzdarynyń joldan shyǵýyn nemese soqtyǵysýyn týǵyzǵan oqıǵalardy tekserýdi ýákiletti organnyń quzyretine berý usynylady», - dedi Qaıyrbek Óskenbaev.

Sondaı-aq, ýákiletti organnyń quzyretine Kaspıı teńiziniń aýmaqtyq sýynda Memlekettik tý astynda júzetin kemelerdiń avarııalyq jaǵdaıyn tergeýdi qosý usynyldy.

Odan bólek, jańa zań jobasy sýǵa batqan múlikti kóterýdi qamtamasyz etý jáne teńiz apattarynyń saldaryn jedel joıý jónindegi tetikti qurýǵa kómektesedi.

«2021 jyldyń 31 naýryzynda Qazaqstan Respýblıkasy batyp ketken kemelerdi shyǵarý týraly 2007 jylǵy Naırobı halyqaralyq konventsııasyn ratıfıkatsııalady. Osyǵan baılanysty, zań jobasynda keme ıesiniń sýǵa batqan múlikti kóterý jónindegi óziniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý jónindegi mindetin belgileıtin Konventsııa talaptaryn ımplementatsııalaý normalary kózdelgen. Usynylǵan normalar Qazaqstanǵa sýǵa batqan kemeni kóterý boıynsha shyǵyndardy óteý talaptaryn tikeleı saqtandyrý kompanııasyna usynýǵa múmkindik beredi», - dedi Qaıyrbek Óskenbaev.

Buǵan deıin mınıstr QR Zańdary men kodeksterine halyqtyń áleýmettik osal toptaryna qoǵamdyq kólikte júrýge jeńildik beretin normalar enetinin habarlaǵan edi.



Seıchas chıtaıýt