Polıtsııaǵa durys reforma jasamaı, Jańa Qazaqstan qurý múmkin emes – Abzal Quspan
Polıtsııa qyzmetin reformalaý qalaı júzege asyp jatyr?
1992 jylǵy 23 maýsymda Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi «Qazaqstan Respýblıkasy ishki ister organdary týraly» Zańyn qabyldady. Al 2007 jyldyń 5 maýsymynda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen 23 maýsym Polıtsııa kúni dep bekitildi. Osy 30 jyl ishinde kásibı boryshyn oryndaý kezinde 800-den astam polıtsııa qyzmetkeri qaza taýyp, 3 myńǵa jýyǵy túrli dene jaraqatyn alǵan. Osy málimettiń ózi ǵana tártip saqshylarynyń qyzmetiniń qanshalyqty qıyn ári qaýipti ekenin ańǵartady.
2019 jyly Іshki ister organdaryn jańǵyrtý qolǵa alyna bastady. Úkimet bekitken 9 negizgi baǵyttan turatyn ishki ister organdaryn jańǵyrtý jónindegi 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasy iske qosyldy. Osyǵan baılanysty 106 artyq basqarý býyny jáne 1 483 basshylyq laýazym joıyldy. Reformalaý kezeńinde ishki ister organdarynyń sany 11%-ǵa qysqartyldy. Nátıjesinde polıtsııa qyzmetkerleriniń sany 100 myń turǵynǵa shaqqanda 471-den 372-ge deıin tómendedi.
Bul qujat kúshine engennen beri ishki ister organy qyzmetkerleriniń jalaqysy ósip, áleýmettik jaǵdaıy da jaqsardy. Polıtseılerdi basqarý júıesi de jetildirildi. Laýazymdardy qysqartqannan únemdelgen qarajatqa polıtseılerdiń jalaqysyn ósirdi. Shtatty ońtaılandyrý esebinen únemdelgen jáne bıýdjetten qosymsha bólingen 20 mlrd aqshaǵa 2019 jylǵy 1 shildeden bastap patrýldik polıtsııa qyzmetkerleriniń jalaqysy – 65%-ǵa, jedel-tergeý bólimsheleriniń jalaqysy – 55%-ǵa, ýchaskelik ınspektorlarǵa, kámeletke tolmaǵandar isi jónindegi ınspektorlar men oqytýshylarǵa – 25%-ǵa, polıtsııa men qylmystyq-atqarý júıesiniń qalǵan qyzmetteriniń jalaqysy – 20%-ǵa ósti. Sonymen qatar zańǵa qyzmetkerlerdiń turǵyn úıge muqtaj qyzmetkerleri úshin áleýmettik kepildikti qamtamasyz etetin ózgeris engizildi.
Servıstik úlgi degen ne?
Sondaı-aq Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen 2019 jyldan beri servıstik úlgige kóshý usynyldy. Servıske baǵdarlanǵan polıtsııa qyzmeti – polıtsııa men qoǵamǵa quqyqtyq tártipti jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý problemalaryn sheshý úshin yntymaqtastyqtyń jańa ádisterin qoldanýǵa múmkindik beretin model. Bul polıtsııanyń ádisterin ózgertýge, tártip saqshylary men qoǵam arasynda syndarly qarym-qatynas ornatý úshin shara qabyldaýǵa negizdelgen.
Memleket basshysy óz Joldaýynda «jurtqa jaqyn polıtsııa» qaǵıdaty boıynsha jergilikti polıtsııa qyzmetiniń meılinshe tutas reformasyn jasaý qajettigi pisip-jetilgenin atap ótken edi. Ózara is-qımyldyń osy modelderin qoldaný jergilikti jerlerde polıtsııa jumysynyń sapasyn arttyrýǵa jáne ishki ister organdaryn reformalaý boıynsha mindetterge neǵurlym tıimdi qol jetkizýge yqpal etedi.
Polıtsııa formasyna reforma
Polıtsııa reformasy aıasynda patrýldik jáne ýchaskelik polıtseıdiń, keıinirek keńse qyzmetkeriniń de formasy aýysty. Eń sońǵy ret elimizde polıtsııa qyzmetkerleriniń kıim úlgisi 2005 jyly aýysqan bolatyn. Degenmen ýaqyt óte kele bul formanyń da zaman talabyna saı kelmeıtini baıqala bastady. Formany ázirleý «Іshki ister organdaryn jańǵyrtý jónindegi 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan jol kartasyn» iske asyrý aıasynda júrgizildi. Ártúrli klımattyq jaǵdaılarda qyzmet atqaratyn polıtseılerdiń usynys-tilekterin eskere otyryp, kıim úlgisin olarǵa barynsha yńǵaıly ári qolaıly etip jasaýǵa erekshe kóńil bólingen. Polıtseıler endi aıaqqa krossovka kıetin boldy. Ýchaskelik polıtsııa ınspektorlaryna jeke forma ázirlendi. Osyǵan baılanysty metall buıymdardan jasalǵan jeton, emblema, juldyz jáne kokarda toqyma mataǵa aýystyryldy. Sonymen qatar kıim úlgisinde jaryq shaǵylystyratyn elementterge erekshe kóńil bólingen, bul joldaǵy qaýipsizdik deńgeıin arttyrady.
«Polıtsııa qyzmetin reformalaýǵa qoǵam da atsalysýy kerek»
Osy tusta qoǵam belsendisi, belgili advokat Abzal Quspannan elimizdegi polıtsııa qyzmetin reformalaýdyń qarqyny týraly surap kórdik. Mamannyń paıymynsha, bul iske qoǵam tutas qatysýy qajet.
«Polıtsııa qyzmetin reformalaý durys júzege aspaı jatyr. Bul istiń qandaı da bir nátıje alyp keletinine senbeımin. Óıtkeni polıtsııa qyzmetin reformalaýǵa qoǵamdy qatystyrý kerek. Qoǵam ókilderin tartý qajet. Daıyndalyp jatqan zań jobasy nemese reformalaýǵa qatysty normatıvtik aktiler kópshilikke usynylýy tıis. Bul jerdegi eń basty kemshilik - osy. Polıtsııa qyzmeti keńestik júıeden qalǵan mektebin joımaıynsha, biz durys polıtsııa júıesin qura almaımyz»,-dedi Abzal Quspan.
«Polıtsııa qyzmetine durys reforma jasamaı, jańa Qazaqstan qurý múmkin emes»
«Qazirgi Qazaqstan polıtsııasy – keshegi Keńestik mılıtsııanyń zańdy jalǵasy. Kezinde esh jazyǵy joq alash ardaqtylaryn aıaýsyz óltirý nemese qýdalaýdyń repressıvti saıasaty bizge muraǵa qaldy. Sol kezde atalǵan qyzmetti atqarǵandardyń qyzmeti ósti. Keıin olar óz mektebin qalyptastyrdy. Táýelsiz el bolsaq ta, sol mektep óz jumysyn jalǵastyryp otyr. Ony túbegeıli joıý kerek. Sonyń ishinde túrme júıesi, ol jerdegi jazylmaǵan zańdardyń irgetasy áli bar. Bul tusta Grýzııanyń tájirıbesin qoldaný kerek. Árbir qyzmetke jańadan konkýrs jarııalaý arqyly múldem jańa adamdardy jumysqa qabyldaý kerek. Bastapqy kezeńde tájirıbe jetispeı, qylmys sany kóbeıýi múmkin. Osylaı ǵana, adam quqyqtarynyń eýropalyq nemese batys elderindegi standartyna sáıkes servıstik modelge kóshemiz, bári ýaqytymen qalpyna keletin bolady. Al eski keńestik júıeden tolyq qutylý kerek. Polıtsııa qyzmetin durys reformalamaı, jańa Qazaqstan qurý múmkin emes»,-dedi Abzal Quspan.
Grýzııa polıtsııa qyzmetin qalaı reformalady?
Osylaısha, ol Grýzııa memleketiniń polıtsııa qyzmetin reformalaý tájirıbesine, onyń erekshelikterine keńinen toqtalyp ótti. Onyń paıymynsha, Keńes úkimetiniń shekpeninen shyqqan Grýzııanyń tájirıbesi bizge óte qolaıly.
«Grýzııada polıtsııa qyzmetindegi reforma júzege asyp jatqan kezden-aq bul júıemen tanystym. Sol kezde myna nársege nazar aýdardym. Taý halyqtary, sonyń ishinde grýzınder qylmysqa jaqyn degen pikir bar. Qylmys bar jerde mindetti túrde jemqorlyq bolady. Sol memlekettegi polıtsııa qyzmeti adam tanymastaı ózgerdi. Ol qalaı júzege asty? Polıtsııa qyzmetinde jemqorlyqqa beıim qyzmetter qatarynda GAI qyzmeti aldyńǵy qatarda tur. Bul bárimizge belgili jaıt. Olarda patrýldik polıtsııa qyzmetiniń barlyq jumysshysy qyzmetinen bosatyldy. Onyń ishinde jumysyna adaly bar, jamany bar, tolyǵymen ketti. Olardyń jumysy ýaqytsha ýchaskelik polıtsııa qyzmetkerlerine júkteldi. Al patrýldik polıtsııa qyzmetkerine konkýrs jarııalandy jáne talap bárine birdeı boldy. Ol jerde jumysyn buryn jaqsy istegeni, joǵary kórsetkishter múlde esepke alynbady. Sóıtip, tolyqtaı jańa adamdar keldi»,-dedi ol.
Onyń sózinshe, polıtsııanyń túpsanasy ózgermeıinshe, eshteńe ózgermeıdi. «Máselen, patrýldik polıtsııa qyzmetine jumysqa turatyn adam jalaqydan bólek, aqsha jasap baılyq jınaımyn dep keledi. Eger olardyń jumys isteý erejesin túbegeıli ózgertpesek, elge qyzmet etem dep kelgen balanyń ózin qalyptasqan eski júıe men tájirıbe basqasha tárbıeleıdi. Jańadan kelgen adamnyń kóp quqyǵy bolmaıdy. Olar jazylmaǵan zańǵa, jazylmaǵan tártipke baǵynýǵa májbúr»,-dep tolyqtyrdy ol sózin.
Budan bólek Abzal Quspan Memleket basshysynyń polıtsııany servıstik úlgige kóshirý bastamasyna qatysty pikir bólisip, Grýzııa polıtsııasynyń ishki mádenıetine, eline degen súıispenshiligine tań qalǵanyn aıtyp ótti. Ol óz sózinde: «Polıtsııanyń servıstik modeline aýysý óz qolymyzda. Meniń bir tanysym Grýzııadan kólik tasymaldaıtyn edi. Sol kisiniń oqıǵasyn bóliseıin. Grýzııada eger qalanyń ishinde adasyp qalsań, patrýldik polıtsııa qyzmetkerleri ózderi kelip, jol kórsetip, tipti kóliktiń aldyna túsip, jolǵa salyp jiberedi eken. Osy jaǵdaı birneshe ret qaıtalanǵannan keıin, tanysym polıtseıden «qalaı ózgerdińizder?» dep surapty. Sonda ol: «Sizder biz úshin – ınvestorsyzdar. Bizdiń memleketten avtokólik satyp alý arqyly bıýdjetimizge qarjy túsedi. Sondyqtan meılinshe kómektesýimiz kerek» dep túsindirgen. Mine, servıstik model degen osy»,-dep túıindedi ol sózin.
Qoryta kele, egemendiktiń 30 jylynda elimizde polıtsııa qyzmetin baǵalaýdyń ózindik ólshemderi qalyptasty. Ol úshin memleket birqatar is-sharany qolǵa aldy. Alaıda, bul tek memlekettiń ǵana sharýasy emes, qoǵamnyń, tipti polıtseılerdiń ishki mádenıetine, otanǵa degen mahabbatyna da qatysty. Sondyqtan kadr daıyndaý kezinde kásibı qabiletterdi qalyptastyrýdan bólek, mamandardy patrıotızmge baýlýdy jolǵa qoıý kerek.
Jolamanqyzy Venera