«Poddýbnyıdy bıiktetip, Qajymuqandy alasartyp» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 6 tamyz, sársenbi kúngi respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

« Egemen Qazaqstanda » gazetinde « Tegimizdi túzetýge kedergi joq » atty maqala jarııalandy. Qazaqtyń tegi qalaı jazylýy kerek? Shynyn aıtqanda, osy máselemen basyn aýyrtyp júrgender az. Qanshama aıtylyp, jazylǵanymen, ulttyq ereksheligimizdi aıqyndaıtyn osy bir máselege qandastarymyz jete nazar aýdarmaı-aq keledi.

Gazettiń jazýynsha, negizinen tegin ulttyq negizde jazdyratyndar 16 jasar jasóspirimder kórinedi. Al úlken kisiler «tegimdi aýystyrsam, keıin barlyq qujattardy aýystyrý kerek, tipti zeınetaqy jınaǵymdy joǵaltyp alamyn» dep úreılenedi eken.

«Qujatyn ózgertken azamattar­dyń: «Tegimdi ózgertemin dep júrip, jınaq­taǵy qarjymdy joǵaltyp almaımyn ba?» dep úreılenýi durys emes. Aty-jónin, tegin ózgertkenimen, olardyń jınaǵy eshqaıda ketpeıdi. Ár adamnyń zeınetaqy jınaǵy óz shotynda saqtalady. Buryn árbir azamattyń áleýmettik kody (SIK) degen boldy, qazir ony IIN-men aýystyrdy. Osy IIN arqyly adam tegin qalaı ózgertse de, tabylady», - delingen maqalada. Qysqasy, tólqujatyn ulttyq dástúrge sáıkes jańalaımyn deýshilerge kedergi joq.

Birer jyldan keıin murajaı men kitaphanalarda maman qalmaýy múmkin, qazba baılyǵymyzdy zertteýshilerge zar bolyp qalýymyz da kádik, dep jazady « Aıqyn » basylymy.

«Beti aýlaq, eger osyndaı oqys oqıǵa bolsa, mal dárigerlerin shetelden shaqyryp jatsaq, tańǵalmańyz. Sebebi bizdiń balalarymyz mal dárigeri bolýǵa qulyqty emes. Murajaı men kitaphanada da jumys isteýge zaýqy joq. Búgingi túlekter de burynǵy túlekter sekildi ekonomıst pen zańger bolǵysy keledi. Sondyqtan osy mamandyqtarǵa suranys tolastar emes. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Bilim granttaryn taǵaıyndaý jónindegi respýb­lıkalyq konkýrstyq komıssııasy ju­mysynyń bastalýyna oraı ótken oty­rystan soń osyndaı oıǵa qaldyq. Óıtkeni bıyl «Murajaı isi», «Eskertkishterdi qorǵaý», «Paıdaly qazbalardy barlaý», «Kitaphana isi», «Veterınarııa», «Shetel fılologııasy», «Frantsýz tili», «Máde­nıettaný», «Aǵash joný tehnologııalary», «Fızıka», «Astronomııa», «Geologııa» mamandyqtaryna suranys qatty tómendegeni sondaı, bir grantqa bir adamnan kem konkýrs baıqalyp otyr. Qysqasy, Qanysh Sátbaevtaı geolog bolǵymyz kelmeıdi", - delingen «Sátpaev bolýǵa nege qyzyqpaımyz?» atty maqalada.

«Aıqyn» gazeti búgin « Poddýbnyıdy bıiktetip, Qajymuqandy alasartyp» atty maqalany jarııalap otyr.

Reseılikter jýyrda Poddýbnyı týraly fılm túsirgeni belgili. Ekranǵa shyq­qanyna kóp bolǵan joq. Ivan Pod­dýbnyıdyń atyn asqaqtatý arqyly reseı­likter taǵy bir patrıottyq fılmniń tusaýyn kesti. «Ókinishtisi sol, Ivan Pod­dýb­nyıdyń bedelin kó­terý arqyly Qajy­muqandy alasar­typ jiberdi», - deıdi basylym.

Maqalada atap kórsetilgenindeı, reseılikter sol arqyly ult­tyń boıyna ulttyq rýh pen aıryqsha otansúıgishtik dánin sebýdi maqsat tutyp otyr.

«Ras, Ivan Poddýbnyı fılmi - orys halqynyń patrıotızmi men orys rýhyn taǵy bir kóterip tastady. Reseılikterdiń pat­rıottyq fılmderge kóńil bóle bas­ta­ǵany bul bir emes. Buǵan deıin de olar «Ad­mıraldy», «Vysotskııdi», «Ese­nın» men «Harlamovty», «Dostoevskııdi» tú­sir­gen. Bul fılmderdiń árqaısysy ult­tyń keýdesinde erekshe rýhty oıatty. Ult maqtanyshtaryn súıýge úıretti. Biz she?» - dep saýal tastaıdy maqala avtory.

Qazaq jigiti - Aıan Jumashev Sheshen respýblıkasynyń prezıdenti Ramzan Qadyrovtyń keńesshisi bolyp taǵaıyndaldy, dep habarlaıdy «Ekspress K» gazeti.

«Qazaqstandyq Aıan Jumashev bul ómirde oǵan sáttilik joldas boldy dep sanaıdy, áleýmettik jelilerde Ramzan Qadyrovpen tanysqan ol, keıin Sheshen respýblıkasy basshysynyń keńesshisi bolyp ketken. Búginde bizdiń jerlesimiz Groznyıda turady, óz ıdeıalaryn belsendi túrde ómirge engizip jatyr jáne prezıdenttik komandada sátti jumys jasaýda», - delingen materıalda.

Aıan Jumashev óziniń turǵylyqty jerin bir jarym jyl buryn aýystyrǵan. Bizdiń otandasymyz Sheshen respýblıkasynda táp-táýir qyzmet atqaryp júrgeni tek jaqynda ǵana belgili boldy. Ramzan Qadyrov qazaqstandyq týraly óziniń áleýmettik jelidegi kezekti áńgimesinde tis jaryp qaldy.

«Men Aıan Jumashevti shyn nıetpen týǵan kúnimen quttyqtaımyn», - dedi Qadyrov jarty jyl buryn. - Ol meniń shaqyrtýymmen Qazaqstannan keldi. Ol munda tez ornyqty, barlyǵymen til tabysyp, respýblıkadaǵy kóptegen jastarmen dos bolyp ketti. Men ony Sheshen respýblıkasy basshysynyń keńesshisi etip taǵaıyndadym. Aıannyń balalar men jastar saıasatynda kóptegen ı d eıalary bar. Bul ıdeıalardy ol usynyp qana qoımaı, júzege de asyryp kele jatqany mańyzdy».

Tolyǵyraq «Kazahstanets stal sovetnıkom Ramzana Kadyrova» atty maqaladan oqı alasyzdar.