Petropavlda turmystyq qaldyqtar tarıfi arzandaýy múmkin

PETROPAVL. QazAqparat - Petropavl qalasynyń qoǵamdyq keńesinde turmystyq qatty qaldyqtar tarıfin arzandatý máselesi qaraldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Petropavl qalasynda qazirgi ýaqytta kóp qabatty úıdiń turǵyndary turmystyq qatty qaldyqtar úshin bir adamǵa 230 teńge tólese, jekemenshik sektorda tarıf 20 teńgege qymbat. Qoǵamdyq keńeste quzyrly mekeme tarıf qunyn arzandatý máselesin kóterdi.

«Elbasynyń kommýnaldyq tarıfterdi tómendetý týraly tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda qatty turmystyq qaldyqtardy shyǵarý boıynsha tarıfter qaıta esepteldi. Bizdiń esebimiz boıynsha kópqabatty úı turǵyny úshin qoqys shyǵarý úshin 220 teńge, jeke sektor úshin 234 teńge bolýy tıis», - dedi Petropavl qalalyq turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyǵy, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bólimi basshysynyń mindetin atqarýshy Dosylan Bosynov.

Tarıftiń arzandaýy turǵyndar úshin jaqsy jańalyq bolǵanymen, qoǵamdyq keńes múshelerinde birqatar suraq týyndady.

«Bul kommýnaldyq qyzmetkerlerdiń eńbekaqylarynyń tómendeýine alyp kelmeı me? Eger basqa kásiporyndar tarıfti tómendetse, olar qosymsha qarjy tapqan shyǵar, al qatty turmystyq qaldyqtardy shyǵaratyn mekemeniń jumysy sońǵy jyldary ǵana rettelgen edi. Oǵan byltyr tarıfti kóterý áser etti dep oılaımyn. Sondyqtan ony qaıta tómendetsek, bul olardyń áleýmettik mártebesin nusqan keltirmeı me?» - dedi qoǵamdyq keńestiń múshesi Beıbit Mustafına.

Kóptiń talqysyna túsken másele taǵy bir zerttelip, kelesi keńeste qaralatyn boldy.