Petropavlda sýyq qarý kórmesinen tarıhı tulǵalardyń qarý-jaraǵyn kórýge bolady

PETROPAVL. QazAqparat – Petropavlda Respýblıka kúni qarsańynda kóne sýyq qarý kórmesi ashyldy. Oǵan «Abylaı han rezıdentsııasy» mýzeı kesheniniń ekspozıtsııalyq qoryndaǵy qundy jádigerler jáne jergilikti sheberdiń qolynan shyqqan qarý-jaraq qoıyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Týǵan ólkem - Qazaqstan» dep atalǵan erekshe kórme Petropavldaǵy «Abylaı han rezıdentsııasy» mýzeı kesheninde ótip jatyr.

Kelýshiler munda jalpy sany 60-tan astam jádigerdi tamashalaı alady.

Sonyń ishindegi eń kórnektisi - mýzeı qorynda saqtalǵan qazaqtyń kóne qarý-jaraǵy.

«Qarý-jaraq - qazaq halqynyń mádenıetiniń bir bóligi. Halqymyz qarýǵa ejelden etene jaqyn. Ata-babalarymyzdyń basynan qandaı zaman ótpedi, ulan-baıtaq jerdi jaýdan qorǵaý úshin qarýyn alyp, aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen shaıqasty. Osyndaı jerdi bizge amanat etken atalarymyzǵa myń taǵzym. Osy kórmede qarýlar bes túrge bólinip qoıylǵan. Olar: atý, shabý, soǵý, túıreý jáne kesý qarýlary. Onyń barlyǵyn osy jerden kórýge bolady. Sonyń biregeıi – Muhammedtiń súıikti qarýy Zulpyqar, keıin ony kúıeý balasy Álıge bergen eken. Ańyz boıynsha osy bir Zulpyqar qarýynyń Muhammedtiń qolynda qasıeti artyp, erekshe kúsh bergen. Onyń júzi de ózgeshe, ekige aıyrylǵan. Sondaı-aq selebe – jartylaı qylysh, shabý qarýyna keletin bolsaq – baltalardy, sonyń ishinde aıbaltany kórýge bolady. 18 ǵasyrda jasalǵan bilteli myltyq ta bar», - deıdi mýzeı qyzmetkeri Nazgúl Beısembına.

Kórmege sondaı-aq, qazaqtyń batyr uly Sultan Beıbarystyń qylyshy qoıylǵan. Patsha Artýrdyń semseri – Eskalıbýr, Úndistannyń patasyn da kórýge bolady.

Munyń bári - jergilikti sheber Vıktor Javoronkovtyń qolynan shyqqan buıymdar.

«Sýyq jáne kádesyı qarýlaryn jasaımyz. Kásiporynnyń qurylǵanyna 25 jyl, osy aralyqta 60 túrli qarý jasaýdy meńgerdik. Ár qarýdy jasamas buryn tarıhyna úńildik, zerttedik, aqparat jınadyq. Bizdiń qarýdyń taǵy bir ereksheligi – olardyń Damask bolatynan jasalýy. Óte erteden kele jatqan tehnologııa, alty myń qabattan turyp, qaıtalanbas ádemi oıý-órnek beredi. Kórmege qazaqtyń ulttyq qarýy – qylysh, semser, selebe, jekeaýyzdy usyndyq. Muhammed paıǵambardyń qylyshy Zulpyqardy da biz ákeldik. Ony jasap shyǵý ońaıǵa soqqan joq. Qanshama kitapty aqtarýǵa týra keldi. Eki jyl boıy aqparat jınap, nátıjesinde jasap shyqtym. Qazir onyń úsh túri bar», - deıdi qarý-jaraq jasaýshy sheber.

Kóne qarý-jaraq kórmesi 28 qazanǵa deıin jumys istemek.