Petropavlda parazıtterdiń ishinde qandalaǵa shaǵymdanǵan turǵyn kóp

<p>Tún uıqyny qashyryp, mazany alyp, bir paıda bolsa ońaılyqpen ketpeıtin parazıtterdiń biri &ndash; qandala. Bul jándik sońǵy jyldary tipti kóbeıip, keı elderde osy qansorǵyshtarǵa qatysty jaǵdaı tipti ýshyǵyp ketti. Petropavlda da dezınfektsııalyq ortalyqqa túsetin shaqyrtýlardyń basym bóligi osy zııankestermen kúreske qatysty bolyp otyr. &laquo;Ulttyq saraptama ortalyǵy&raquo; RMK &laquo;Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha dezınfektsııa ortalyǵy&raquo; fılıaly dırektorynyń orynbasary Juldyzbek Jamantaev <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisine parazıttermen, sonyń ishinde qandalamen kúres jaıynda aıtyp berdi.</p>

Foto: SQO boıynsha dezınfektsııa ortalyǵy

- Dezınfektsııalyq ortalyq, onyń jumysy týraly, baǵyttary jaıynda aıtyp berseńiz...

- Aldymen dezınfektsııalyq ortalyqtyń mindetine toqtalsaq, biz ınfektsııalyq aýrýlardyń taralýynyń aldyn alý úshin dezınfektsııa, dezınsektsııa jáne deratızatsııa júrgizemiz. Dezınfektsııa degen – syrtqy ortadaǵy ınfektsııalyq jáne parazıtarlyq aýrýlardyń qozdyrǵyshtaryn joıýǵa arnalǵan keshendi is-shara. Dezınsektsııa degenimiz – ashyq alańda nemese páterde, ıaǵnı belgili bir aýmaqta qurt-qumyrsqa, shybyn-shirkeıdi qurtýǵa arnalǵan jumys. Deratızatsııa – kemirgishtermen kúres.

Fılıal memlekettik tapsyrys aıasynda oblys halqynyń arasynda tirkeletin ınfektsııalyq jáne parazıtarlyq aýrýlar oshaqtarynda qorytyndy dezınfektsııa, kameralyq dezınfektsııa, asa-qaýipti ınfektsııalardyń tabıǵı oshaqtarynda tosqaýyldyq deratızatsııa jáne dezınsektsııa júrgizedi. Sonymen qatar, ınfektsııalyq jáne parazıtarlyq aýrýlardyń aldyn alý maqsatynda jergilikti halyqtyń, jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishteri boıynsha, kelisimshart negizinde jumys isteımiz.

- Qandaı preparattar qoldanasyzdar?

- El aýmaǵynda qoldanýǵa ruqsat etilgen, qaýiptiligi tómen 4-shi klasty «Foskon 55», «Alfatsın 10%», «Favorıt» ınsektıtsıdtik preparattardy qoldanamyz. Bul preparattardy qoldaný salasyn shektemeı paıdalanýǵa ruqsat etiledi. Qoldanystaǵy preparattardyń barlyǵymen turǵyn úı bólmelerinde óńdeý jumystaryn júrgizýge ruqsat etilgen. Preparattardyń bir-birinen aıyrmashylyǵy, olardyń quramyna kiretin, zııankesterge qarsy áser etetin zattarynda jáne preparattyń qaldyqtyq áser etý merzimine baılanysty. Mysaly, «Foskon 55» preparatymen óńdeý jumystarynan keıin, preparattyń zııankesterge áseri 1 aı kóleminde, «Favorıt» preparatynyń áseri – 3, «Alfatsın 10%» áseri 1 aıdan artyq merzimge saqtalady.

- Ol adam ómirine jáne janýarlarǵa qaýipti emes pe?

- Árıne, dezınfektsııa jáne dezınsektsııa júrgizýge arnalǵan preparattardyń tikeleı adam aǵzasyna áseri orasan zor, sondyqtan bul sharalardy júrgizý kezinde qaýipsizdik tehnıkasyn saqtaǵan abzal. Dezınfektsııa jáne dezınsektsııa júrgiziletin bólmelerde adamdardyń, úı janýarlarynyń bolýyna, azyq-túlik ónimderiniń saqtalýyna tyıym salynady. Al eger, tehnıkalyq qaýipsizdik sharalaryn saqtamaǵan jaǵdaıda, óńdeýge arnalǵan suıyqtyq býlarynyń adam aǵzasyna tynys alý júıeleri arqyly enýine, adamnyń qanshalyqty merzimde óńdelgen bólmede bolǵanyna qaraı adam densaýlyǵyna keltirilgen zııany soǵan baılanysty bolady. Degenmen aýyr nemese jeńil ıntoksıkatsııa alsa da, onyń adam densaýlyǵyna keltiretin zııany bar ekeni sózsiz.

Foto: SQO boıynsha dezınfektsııa ortalyǵy

- Zııankestermen kúres qalaı júrgiziledi? Máselen, shaqyrtý tústi delik...

- Zııankestermen kúres – aýqymdy sharalardyń biri. Shaqyrtý nemese ótinish kelip túsken kezde, eń aldymen zııankesterdiń paıda bolý sebebin, olardyń sanyn, túrin anyqtaý jumystary júrgiziledi. Páter, úı ıelerimen áńgimelesý arqyly qandaı jaǵdaıda, sany boıynsha qansha, kórshilerinde zııankesterge qatysty shaǵymdar boldy ma - barlyq máseleler anyqtalady. Sonyń barlyǵy, qorytyndylap kelgende, júrgiziletin jumystyń tıimdiligine áser etedi. Óńdeý jumystaryn júrgizý kúni men ýaqyty aldyn ala belgilenip, ózge kórshiler dezınsektsııalaý sharalarynyń ótkizilýi, kúni, ýaqyty týraly mindetti túrde habardar etiledi.

Dezınsektsııa júrgizýge kóp jaǵdaıda 15-30 mınýt ýaqyt ketedi. Dezınsektsııaǵa turǵyndardyń aldyn ala daıyndalǵany jón. Ol úshin: tósek-oryn men tósek japqyshtaryn joǵary temperatýrada jýyp, útikteńiz, páterdi shańsorǵyshpen tazalańyz, shańdy súrtińiz, edendi jýyńyz. As úıde ydystardy muqııat jabyńyz. Jýynatyn bólmelerde-barlyq jeke gıgıena zattaryn, súlgiler men halattardy, sýsabyndar, gelder, kremder bar barlyq bankalardy jasyryńyz. Bul usynystar jeke úılerdi, saıajaılar men kottedjderdi dezınsektsııalaýǵa daıyndyq úshin ózekti. Sonymen qatar, shatyrǵa kirýge múmkindik jasaý qajet. Óıtkeni zııankesterdiń uıasy sonda bolýy múmkin.

- Elimizde zııankesterge qarsy dezınfektsııa jumystarynan keıin birneshe qaıǵyly oqıǵa tirkeldi. Máselen, Aqtaýda 2 bala qaıtys bolǵanyn bilemiz, Mańǵystaý oblysynda bir otbasynyń bes jany ýlanyp qaldy. Osyndaı jaıttardyń aldyn alý úshin neni este saqtaǵan jón?

- Úıińizde zııankester paıda bolǵanyn baıqasańyz, olarmen qalaı kúresý kerek ekenin bilmeseńiz, saýda oryndarynda satylymda júrgen, belgisiz preparattardy satyp alyp, óz kúshińizben óńdeý jumystaryn júrgizýden aýlaq bolyńyz! Bul jaǵdaıda, tıisti mamandandyrylǵan mekemelerge, mamandarǵa júginý qajet. Zııankesterge qarsy qoldanylatyn preparattardyń qaısyn almańyz – ý, óıtkeni joıýǵa arnalǵan. Páterde dezınsektsııa júrgizgen jaǵdaıda mindetti túrde kórshilerge eskertken jón.

- Petropavlda negizinen qandaı shaqyrtýlar túsedi? Aýdandarda she? Onyń sebebi nede?

- Dezınfektsııa ortalyǵyna kelip túsetin ótinishterdiń basym bóligi oblys ortalyǵy Petropavldan. Bıylǵy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha 173 shaqyrtýǵa shyǵyp, jumys istedik. Onyń ishinde qandalamen kúreske – 140, taraqandarmen – 31, órmekshilermen kúresýge 2 ótinish túsken. Aýdandar boıynsha ótinishter tirkelmedi. Zııankesterdiń paıda bolýynyń basty sebebi – nysandarda sanıtarııalyq normalardy saqtamaý, zııankesterdiń ómir súrýine, kóbeıýine qolaıly jaǵdaıǵa jol berý jáne t.b.

- Dezınsektsııa nátıjesi qansha ýaqytqa deıin saqtalady?

- Dezınsektsııa jumystary júrgizilgennen keıin nátıjesiniń uzaq saqtalýy, eń birinshiden qoldanylǵan preparattardyń zııankesterge áser etýine baılanysty. Preparatty qoldaný boıynsha nusqaýlyǵynda kórsetilgen talaptardy oryndaýǵa, ekinshiden úı, páter ıeleriniń odan ári bólmelerde sanıtarııalyq normalardy saqtaýyna qatysty.

- Úıde paıda bolatyn jándikterdiń arasyndaǵy eń zııandysy ne?

- Zııankesterdi adam ómirine, densaýlyǵyna zııany az nemese zııany kóp dep toptarǵa bólý durys emes. Nysandarda, onyń ishinde adamdar jappaı jınalatyn obektilerde kemirgishter men jándikterdiń bolýy onyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq jaǵdaıyna tikeleı áser etedi. Shybyndar, taraqandar jáne basqa jándikter bakterııalyq jáne vırýstyq sıpattaǵy ótkir ishek ınfektsııalarynyń, taraqandar, basqalarmen qatar, ásirese qaýipti ınfektsııalardyń tasymaldaýshysy bola alady. Jándikterdi joıý boıynsha turaqty jumys juqpaly aýrýlardyń órshýin, epıdemıologııalyq asqynýlardyń aldyn alady.

- Qandaladan keletin zııan qandaı?

- Qandalanyń shaqqanyn adam sezbeýi múmkin. Biraq keıin adam denesinde qyzyl daqtar paıda bolady, shaqqan jeri qyzaryp, qyshyp, yńǵaısyzdyq týǵyzyp, mazasyzdana bastaıdy. Sonymen qatar, qandala – kóptegen aýrýdyń tasymaldaýshysy. Qandala – tez qonys aýdaratyn jándik. Olar tóbe boıymen páterden páterge kóshedi, kósheden ashyq tereze arqyly úıge kirýi múmkin. Jándikterdiń boıynda bakterııalardyń barlyq túri bolýy yqtımal. Qandala terige jara salyp tistegende, kir, bakterııalar men vırýstar tabanynan, denesinen nemese tumsyǵynan qanǵa enedi. Sonymen qatar, vırýstardy aýrýdan saýǵa tasymaldaıdy.

Foto: SQO boıynsha dezınfektsııa ortalyǵy

- Qandala kózge kórinbeıdi. Úıde qandala paıda bolǵanyn qalaı bilýge bolady, belgileri qandaı?

- Ádette, bólmege qandalanyń bireýi kiredi, onyń shaqqanyn adamdar baıqamaıdy nemese nazar aýdarmaıdy. Bul jándik óte tez kóbeıedi, tek qana kóbeıgende ǵana olar turǵyndardyń kózine túsedi. Ádette qandalany baıqaýǵa birer aı kerek.

Qandala – tek túnde tirshilik etetin jándik. Túnde olar tyǵylǵan jerden shyǵyp, adamdy shaǵady da, tań atqansha tyǵylady. Eger adamdar bólmede uzaq ýaqyt bolmasa jáne parazıtter qatty ash bolsa, olar shaǵý úshin jaryqqa shyǵa alady, biraq bul sırek bolady. Olar qaltarystarda jasyrynady. Sondyqtan adamdar kóbinese olardy taba almaıdy. Ádette dıvandar men kereýetterde, matratstardyń tigisterinde, jıhazdyń jumsaq bólikteriniń túıisý oryndarynda, jaqtaýlarda, jaryqtarda jasyrynady. Sondaı-aq olar kóbinese taqtaıshalardyń artynda, jıhazdyń artqy qabyrǵalarynda, tereze tósenishteriniń astynda, kompıýterlik júıe bloktarynda – adamdarǵa kórinbeıtin jáne tar, qýys jerde kezdesedi.

- Qalaı aldyn alýǵa bolady?

- Qaı ýaqytta, qandaı jaǵdaıda qandalanyń úıge kiretinin eshkim bile almaıdy. Máselen, ol qoǵamdyq kólikte kıimge jabysyp úıge kelýi múmkin. Sondyqtan aldyn alý sharalaryn júrgizý múmkin emes. Qandalamen kúres olardyń paıda bolǵany anyqtalǵannan keıin ǵana júrgiziledi.

- Qandala paıda bolǵan jaǵdaıda jıhazdyń barlyǵyn joıý qajet pe?

- Qandalaǵa qarsy dezınsektsııalaý kezinde óńdeýge jatatyn zattardyń biri – jumsaq jıhazdar, óıtkeni qandala kóbine tyǵylyp, uıa salatyn jer osy. Árıne, óńdeý jumystaryn júrgizý kezinde, úı ıelerin josparlanbaǵan shyǵynǵa ushyratpaý, jıhazdaǵy zııankesterdi joıý úshin barlyq shara qoldanylatyny sózsiz. Biraq ol nátıje bermese jıhazdan bas tartýǵa týra keledi.

- Áńgimeńizge rahmet!