Petropavlda Mádenıet úıiniń dırektory 4 jylǵa sottaldy
Petropavl qalalyq soty Mádenıet úıiniń dırektory, ishki aýdıt departamentiniń zańgeri jáne bıýdjettik qarajatty jymqyrǵan JShS basshysyna, sondaı-aq para bergen jeke kásipker P.-ǵa qatysty qylmystyq isti qarady.
Petropavl qalalyq sotynyń málimetinshe, Mádenıet úıiniń dırektory D. jáne ishki aýdıt departamentiniń zańgeri Ý. kásipkerlik qyzmetke kedergi keltirgeni úshin, D. para alǵany úshin, JShS basshysy bıýdjet qarajatyn urlaǵany, jeke kásipker P. para bergeni úshin jaýapqa tartyldy.
Ótken jyldyń qazan aıynda Mádenıet úıiniń dırektory, Іshki memlekettik aýdıt departamentiniń zańgerimen birge qalalyq Mádenıet úıiniń kórermen zalyn jóndeý quqyǵyn alǵan adamdy shettetip, basqa JShS basshysy K.-men zańsyz shartqa otyrǵan.
Kásipker K. tıisti kólemde oryndamaǵanymen, D. men Ý. jumysty esh kedergisiz qabyldaǵan. Osylaısha úsheý bıýdjet qarajatyn urlap, memleketke 7 mln teńgeden astam shyǵyn keltirdi. Sonymen qatar D. jeke kásipker P.-dan oryndalǵan jumys aktisine qol qoıǵany jáne sahnalyq qoıylymdardy bezendirý boıynsha qyzmetter kórsetýge shart jasaǵany úshin 454 myń teńge kóleminde para aldy.
Sottalýshylar kináni moıyndamady. Desek te, olardyń kinási kýágerler men sarapshylardyń aıǵaqtarymen, jazbasha dáleldemelermen tolyq dáleldendi.
Sot úkim shyǵararda olardyń jas balalary bar ekenin eskerdi.
Osylaısha Mádenıet úıiniń dırektory D.-ǵa 4 jyl bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jaza taǵaıyndaldy. Ol jazasyn qylmystyq-atqarý júıesiniń ortasha qaýipsizdik mekemesinde óteıdi. D.-nyń asyraýynda bir kámeletke tolmaǵan jáne úsh jas balanyń bolýyna baılanysty sot jazany oryndaýdy 5 jyl merzimge keıinge qaldyrdy.
Іshki aýdıt departamentiniń zańgeri Ý. qylmystyq-atqarý júıesiniń ortasha qaýipsizdik mekemesinde aldaǵy 4 jylyn ótkermek.
JShS basshysy K. 3 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Ol jazasyn qylmystyq-atqarý júıesiniń ortasha qaýipsizdik mekemesinde óteıdi.
Al para bergen jeke kásipker P.-ǵa paranyń 25 eselengen somasyna teń aıyppul túrinde jaza taǵaıyndaldy, bul 11 350 000 teńgege sáıkes keledi.
Sottalǵandar ómir boıy memlekettik qyzmette qyzmet atqarý quqyǵynan aıyryldy.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.