Petropavlda qatty turmystyq qaldyqtar polıgony jańadan salynady
– Talǵat Málikuly, óńirdegi qandaı ekologııalyq máseleler jedel sheshilýi tıis?
– SQO-daǵy negizgi ekologııalyq problemalardy tizip aıtar bolsam, olar: óńirde paıdalanylǵan ýran ken oryndarynyń bolýy, Petropavldaǵy qatty turmystyq qaldyqtar polıgonynyń paıdalaný merziminiń bitýge jaqyn qalýy. Oblys aýdandarynda resimdelgen, zańdastyrylǵan qatty turmystyq qaldyqtar polıgondarynyń bolmaýy, stıhııalyq polıgondardyń qalyptasýy. Budan bólek, oblysta káriz jelileri men tazartý qurylystary tozǵan. Al aýdan ortalyqtarynda káriz júıeleri men tazartý qurylystary múlde qarastyrylmaǵan.
Taǵy bir másele – Petropavl qalasy boıynsha atmosferalyq aýanyń kúkirtti sýtegimen lastanýy. Oblys aýdandaryndaǵy qazirgi QTQ polıgondarynyń resimdelmeýi, ıaǵnı zańsyz jumys isteýi – burynnan qalyptasqan problema. Sondyı-aq ruqsat etilmegen qoqys úıindileriniń jıi paıda bolýy negizgi problemalardyń biri bolyp otyr.
Osy máseleni sheshý maqsatynda 2020 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń ekologııalyq problemalaryn keshendi sheshý boıynsha Jol kartasy ázirlenip, bekitildi. Jol kartasyna 7 baǵyt boıynsha 15 is-shara engizildi, olardyń biri osy qoqys máselesine qatysty. Jol kartasyna aýdan ortalyqtarynda qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaýdy uıymdastyrý jáne jańa polıgondaryn salý jobalary engizildi.
Bul másele Úkimet deńgeıinde qaraldy. Qatty turmystyq qaldyqtardyń jańa polıgondaryn salýǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasy Qaýipsizdik Keńesi otyrysynyń 2023 jylǵy 15 mamyrdaǵy hattamasyna sáıkes qatty turmystyq qaldyqtardyń jańa polıgondaryn salý jáne jumys istep turǵandarynyń aýmaǵyn keńeıtý, sondaı-aq olardy ekologııalyq jáne sanıtarlyq normalarǵa sáıkes keltirý jóninde is-sharalar jospary ázirlendi. Osy josparǵa saı oblys aýdandarynda 8 qatty turmystyq qaldyqtar polıgonyn salý kózdelgen.
SQO tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń málimeti boıynsha, oblys aýmaǵynda QTQ tógetin 450 nysan bar, onyń 352-sinde ǵana jer aktileri resimdelgen. Búgingi tańda 11 polıgonnyń ǵana ruqsat qujattamasy bar.
Bıyl «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ málimetteri boıynsha, óńirde qaldyqtardy ornalastyrýdyń 171 orny anyqtaldy, onyń 116-sy zańsyz paıda bolǵan qoqys úıindileri, 55-inde qoqys belgilengen shekaradan shyǵyp ketken. Búgingi kúni 94%-ǵa joıyldy. Sonyń ishinde shekaradan shyǵý 100% qalypqa keltirildi. Statıstıkaǵa súıensek, atqarylǵan jumystyń nátıjesinde olardyń sany azaıyp keledi, máselen 2021 jyly osyndaı 366 jaǵdaı anyqtalǵan.
Zańsyz qoqys oryndaryn joıý jóninde tıisti sharalar qoldanbaǵany úshin bıyl 8 aýyldyq okrýg ákimi ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
– Jańa sózińizde 2025 jyly Petropavldaǵy «Qyzyljar tazalyq» JShS turmystyq qaldyqtar polıgonynyń paıdalaný merzimi aıaqtalatynyn aıttyńyz. Másele qalaı sheshilmek?
– Polıgonynyń jobalyq qýatyn eskere otyryp, qoldanylý merzimin keler jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin uzarttyq.
Qazirgi bul polıgon ekologııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etpeıdi jáne sanıtarlyq-epıdemıologııalyq talaptarǵa saı kelmeıdi. Sondyqtan jańa polıgon salý qajet.
Búgingi kúni jergilikti atqarýshy organdardyń málimetterine súıensek, Petropavl qalasyna jańa polıgon salý úshin jer ýchaskesi anyqtaldy, oǵan jyljymaıtyn múlik nysanynyń kadastrlyq pasporty alyndy.
– Aýa basseıniniń lastaný deńgeıi boıynsha SQO respýblıka boıynsha qaı orynda tur?
– QR Ekologııalyq zańnamasyna sáıkes qorshaǵan ortanyń jaı-kúıi týraly aqparatty Ulttyq gıdrometeorologııalyq qyzmet, zańdy tulǵalar, sondaı-aq qorshaǵan ortanyń lastaný jaı-kúıi týraly aqparat óndirýdi júzege asyratyn jeke kásipkerler beredi.
Qorshaǵan ortanyń jaı-kúıi týraly aı saıynǵy aqparattyq bıýlletenderdi Ulttyq gıdrometeorologııalyq qyzmet esepti aıdan keıingi aıdyń 17-sine deıin jarııalaıdy. ıAǵnı aýa basseıniniń lastaný deńgeıine qatysty aqparatty «Qazgıdromet» RMK resmı saıtynan nemese QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń saıtynan kóre alasyz.
Bıylǵy qazan aıyna qorshaǵan ortanyń jaı-kúıi týraly aqparattyq bıýlletenge sáıkes Petropavlda atmosferalyq aýasynyń lastaný deńgeıi artty, aýada kúkirtsýtek mólsheri kóterińki bolǵan. Atmosferalyq aýanyń óte joǵary lastaný jaǵdaılary tirkelmedi.
Respýblıka boıynsha atmosferalyq aýa lastanýynyń óte joǵary deńgeıine 6 eldi meken; 11 eldi meken joǵary lastaný jáne 28 eldi meken, onyń ishinde Petropavl qalasy da bar, kóterińki lastaný deńgeıine, 25 eldi meken lastanýdyń tómen deńgeıi jatady.
Petropavlda «Qyzyljar sý» JShS qaraıtyn «Bıotoǵan» sarqyndy sý jınaqtaǵyshy qalanyń atmosferalyq aýasynyń kúkirtsýtegimen lastanýynyń negizgi kózi bolyp esepteledi.
2017 jyldyń tamyz aıynan bastap káriz tazartý qondyrǵylaryna túsetin aǵyndy sýlardaǵy bólshekterdi joıýǵa baǵyttalǵan mehanıkalyq tazartý iske qosyldy. Mehanıkalyq tazartý kezinde aǵyndy sý toǵanda tuný jáne býlaný protsesinen ótip, bıologııalyq tazarýǵa ázirlenedi. Tolyq tazartý shemasy iske qosylǵannan keıin qala aýmaǵyna kúkirtsýtek ıisi taralýy aıtarlyqtaı tómendeıdi.
Osy máseleni sheshý maqsatynda 2021 jyldyń tamyz aıynda «Sýdyń ǵylymı-tehnologııalyq ortalyǵy» JShS «Bıotoǵan» jınaqtaǵyshyndaǵy sarqyndy sýdy hlorella jasyl mıkrobaldyrynyń kómegimen tazartýdy bastady.
Budan bólek departament Petropavldaǵy jáne oblystaǵy iri ónerkásiptik kásiporyndardyń sanıtarlyq-qorǵaý aımaǵy shekarasynda aspappen atmosferalyq aýany turaqty negizde ólsheıdi. Bul kásiporyndardyń shyǵaryndylarynyń atmosferalyq aýaǵa áserin anyqtaý maqsatynda júrgiziledi. Bıyl shekti ruqsat etilgen shoǵyrlaný deńgeıinen asyp ketý faktileri anyqtalǵan joq.
– SQO-da qansha kásiporyn emıssııalar monıtorınginiń avtomattandyrylǵan júıesin engizýi tıis, qazirdiń ózinde qandaı jumys atqaryldy?
– Soltústik Qazaqstan oblysynyń aýmaǵynda I sanatqa jatatyn, ıaǵnı qorshaǵan ortadaǵy emıssııalardy monıtorıngileýdiń avtomattandyrylǵan júıesin ornatýy tıis úsh nysan bar. Olar: shyǵaryndylar, tógindileri bar «SEVKAZENERGO» AQ, «Qyzyljar sý» JShS jáne «Tazartý, sý burý jáne sý ótkizý qurylystary» kásiporny.
Qazirgi ýaqytta «SEVKAZENERGO» AQ 2-Jylý-elektr ortalyǵynyń №3 tútin murjasyna avtomattandyrylǵan júıeni ornatty. Derekter «Qorshaǵan orta men tabıǵı resýrstardyń jaı-kúıi týraly ulttyq derekter banki» aqparattyq júıesine jiberiledi. Qazirgi ýaqytta bul kásiporyn Esil ózeninde aǵyndy sýlardy aǵyzý kózine osy júıeni ornatý boıynsha jumys júrgizip jatyr. Kásiporyn jobalyq-smetalyq qujatty ázirlesimen kelesi jyldyń naýryzyna deıin talapty oryndaıdy.
Al qalǵan eki kásiporyn boıynsha sýlar aǵyzý kózderine júıeni ornatý úshin jergilikti atqarýshy organdar tarapynan qarjylandyrý máselesi sheshilip jatyr.
Ekologııalyq baqylaý quraldary ýly shyǵaryndylar kontsentratsııasyn baqylap, taldaý nátıjelerin avtomatty túrde retteýshi organdarǵa jiberýge múmkindik beredi.
Avtomattandyrylǵan monıtorıng júıesin ornatý shyǵaryndylar kórsetkishterin qadaǵalap qana qoımaı, qajet bolǵan jaǵdaıda tehnologııalyq rejımdi túzetýge kómektesedi.
– Óńirdegi káriz jelileri men tazartý qurylystarynyń tozýy, sondaı-aq aýdan ortalyqtarynda tıisti kárizdik tazartý qurylystarynyń bolmaýy máselesi qalaı sheshiledi?
– Qazirgi ýaqytta oblystaǵy shaǵyn qalalarda, sondaı-aq aýyldyq eldi mekenderde kárizdik jeli joq. Búgingi tańda 13 aýdan ortalyǵynyń tek tórteýinde - Novoıshımskoe, ıAvlenka, Beskól, Saýmalkólde ǵana kárizdik jeli bar. Olardyń barlyǵy Keńes zamanynda salynǵan, sondyqtan tozyǵy jetken. Al káriz tazartý qurylystary Saýmalkól aýylynda ǵana bar. 1982 jyly salynǵan nysan búginde qaıta jańǵyrtýdy qajet etedi. Qazirgi ýaqytta jobalyq-smetalyq qujat daıyn. Jobany odan ári iske asyrýǵa bıýdjettik ótinim berildi.
2018 jyldyń tamyz aıynda Ǵabıt Músirepov atyndaǵy aýdannyń Novoıshımskoe aýylynda káriz jelileri men tazartý qurylystaryn salý jobasy qolǵa alyndy. Búginde nysan salynyp bitti, qazir iske qosý-retteý jumysy júrgizilip jatyr. Bıyl iske qosý-retteý jumystaryna oblystyq bıýdjetten 39,5 mln teńge baǵyttaldy. Nysandy 2025 jyly paıdalanýǵa berý josparlanǵan.
Al Petropavldaǵy káriz aǵyndaryn tazartý máselesin sheshý maqsatynda 2005 jyldan bastap osy kúnge deıin «Qyzyljar sý» JShS kárizdik tazartý qurylysy tehnıkalyq qaıta jaraqtandyrylyp jatyr.
«Qyzyljar sý JShS óz kúshimen aýla jelileri men kóshe kollektorlaryn aýystyryp jatyr. 2023 jyly 2,1 km káriz kollektoryn jańǵyrtý jáne kúrdeli jóndeý jumysyna 81,8 mln teńge qarjy jumsaldy, bıyl jalpy uzyndyǵy 1,6 km kollektorǵa kúrdeli jóndeý júrgizildi.
– Aımaqta qoqys óńdeıtin kásiporyndar bar ma?
– Búgingi tańda SQO aýmaǵynda qatty turmystyq qaldyqtardy óńdeıtin 5 kásiporyn bar.
Óńirde 2018 jyly qurylǵan «Radýga» JShS metall-plastık buıymdar shyǵarady. Bul polımerlerdi qaıta óńdeýdiń tolyq tsıkly bar óndiristik kompanııa, jobalyq qýaty jylyna 4 myń tonna. Negizinen plastmassadan sharýashylyqqa qajet buıymdardy - shelekter, basseınder, qubyrlar, kilemsheler, ilgishter, qasyqtar jáne t.b. shyǵarady. Shıkizatty jáne daıyn ónimdi Qazaqstannyń barlyq óńirlerine jáne Reseıge eksporttaıdy.
2022 jyly «Radýga» JShS qoqystaǵy qaǵaz-makýlatýradan maılyqtar, qaǵaz súlgiler, dárethana qaǵazy jáne ofıstik qaǵaz sııaqty barlyǵy 20-ǵa jýyq buıym túrin shyǵaratyn fabrıkany ashty. Zaýytta óndiristiń tolyq tsıkli jáne qaǵaz óndirisine qajetti sýdy paıdalanýdyń tuıyq tsıkli bar, tazartý qondyrǵylary ornatylǵan.
2019 jyldan bastap «Green Park Kokshetau» JShS qoldanylǵan PET-bótelkelerdi túıirshikke aınaldyratyn kásiporyndy ashty, jylyna 3000 tonnaǵa deıin óńdeıdi.
2016 jyldan bastap «Petropak» JShS qaıtalama polımerlerdi – túrli oraý plenkasyn qaıta óńdep, qurylys kezinde gıdrooqshaýlaýǵa arnalǵan tehnıkalyq, termo plenkany, logotıpi bar paketterdi, tehnıkalyq maılarǵa arnalǵan plastık bótelke men ydysty, bótelke qaqpaqtaryn jáne t.b. shyǵarady. Jylyna 300 tonnaǵa deıin polımerlerdi qaıta óńdeýge qaýqarly.
Al 2015 jyly ashylǵan «Soltustik Rubber Recycling» JShS jáne 2021 jyly iske qosylǵan «Kompanııa shın line» JShS paıdalanylǵan avtomobıl shınalaryn rezeńke úgindilerge aınaldyryp, qaýipsiz rezeńke plıtkalar men tósenishterdi, balalar alańdaryna arnalǵan qaýipsiz jabyndardy shyǵarýmen aınalysady.