Petropavlda Islam mádenıeti mýzeıi ashyldy
1857 jyly salynǵan ǵımarat buǵan deıin Kırov atyndaǵy zaýyt qoımasy retinde paıdalanylyp kelgen. Tarıhı nysan memleket menshigine qaıtarylyp, kúrdeli jóndeýden ótken.
«Qasıetti Ramazan aıynda oblys ortalyǵynda ıslam mádenıeti murajaıy ashyldy. Ashylý rásimine Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly men oblys jurtshylyǵy qatycty.
Bul óńir musylmandary úshin aıtýly oqıǵa. Qalamyzdaǵy 19-shy ǵasyrda salynǵan kóne meshit qaıta qalpyna keldi. Restavratsııa kezinde ǵımarattyń bastapqy kelbetin saqtaýǵa basa mán berildi. Bul tarıhymyzǵa taǵzym jasap, rýhanı qundylyqtardy dáripteýdiń jarqyn belgisi. Rýhanı orda dástúrli ıslam tarıhy men mádenıetin nasıhattaýǵa eleýli úles qosatyn bolady», - dep jazdy áleýmettik jelidegi paraqshasynda SQO ákimi Aıdarbek Saparov.
Ǵımarat zaýyttyń ıeleginde bolǵanymen Keńestik kezeńde munarasy buzylmaǵan jalǵyz meshit retinde saqtalǵan.
SQO memlekettik arhıv dırektory Sáýle Málikovanyń aıtýynsha, meshit týraly derekter Omby, Orynbor, Ýfa arhıvterinen alynǵan.
HH ǵasyrdyń basynda Petropavlda 9 meshit bolǵan. Soborlyq meshit qurylysyna negizgi qarjyny Muhametjan Dáýletkeldıev degen kópes bergen eken. Jalpy Petropavlda sol kezde turǵan saýdagerler óz úlesterin qosqan.
Meshit ǵımaraty bir qabatty tastan turǵyzylǵan. Qulshylyq úıiniń ǵımaratynda sheńbermen qorshalǵan jáne syrtynan sheńber boıymen tastarmen óńdelgen 8 tikburyshty tereze bar. Bul terezeler áli kúnge deıin saqtalǵan. Al munara búıir jaǵynda ornalasqan.
Qazirgi tańda mýzeıge jádigerler jınalyp jatyr. Mundaǵy qundy kóne zattardyń biri – 18 ǵasyrda basylǵan Quran kitap.