Pedofılder men lańkesterge Qazaqstanǵa kirýge tyıym salynady
Zań halyqtyń kóshi-qony salasyndaǵy qatynastardy quqyqtyq retteýdi jetildirý maqsatynda ázirlendi jáne birqatar normalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes keltirýge baǵyttalǵan.
Májilistiń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń málimetine qaraǵanda, ekstremıstik nemese terrorıstik áreketke qatysy bar sheteldikterdiń elge kirýine tyıym salý, tótenshe jaǵdaılarda qoldanylý merzimi ótken qujattardy paıdalaný máselesin retteý eskerilgen. Túzetýlerde tótenshe jaǵdaılar kezinde merzimi ótip ketken qujattardy uzartý nemese aýystyrý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda paıdalaný máselesi naqtylandy. Mundaı qujattar qoldaný merzimine qaramastan jaramdy dep tanylady. Sonymen qatar atalǵan zań aıasynda pedofılderge Qazaqstanǵa kirýge tyıym salynady. Zań jobasyn jumys tobynyń otyrystarynda qaraý barysynda Parlament Májilisiniń depýtattary birqatar túzetýler engizdi.
Atap aıtqanda:
- «qandas» mártebesin berý, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaý jáne azamattyǵyn qalpyna keltirý rásimin jetildirýge;
- qabyldaýshy óńirlerde qonys aýdarýshylar úshin aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer ýchaskelerin ıelikten shyǵarý quqyǵynsyz konkýrstan tys tártippen alýǵa jáne qoldanystaǵy zańnamada belgilengen eń tómen mólsherden aspaıtyn kólemde qolaıly jaǵdaı jasaýǵa;
- «Eńbek» baǵdarlamasyna qatysýshylarǵa tólenetin, kóshýge, turǵyn úı jaldaý jáne kommýnaldyq kórsetiletin qyzmetterge aqy tóleý boıynsha shyǵystardy óteýge arnalǵan memlekettik sýbsıdııalardy qorǵaýdy qamtamasyz etýge;
- eńbekshi kóship-qonýshylarǵa bir aıdan on eki aıǵa deıingi merzimge eńbek etý ruqsatyn alýǵa múmkindik berýge jáne basqa da túzetýlerge baılanysty túzetýler engizildi.
Taratylǵan málimetterge qaraǵanda, túzetýlerdi ekinshi oqylymǵa daıyndaý barysynda depýtattar «qandas» mártebesin berý tártibin jetildirýge baǵyttalǵan jańa norma ázirledi. Endi «qandas» mártebesin jáne Qazaqstan azamattyǵyn alý úshin ótinish bildirgen adamdardyń ulty qazaq ekenin anyqtaý tártibi jergilikti atqarýshy organdardyń quzyretine kiredi. Sondaı-aq qandastardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasyna etnıkalyq qazaqtardyń jeke otbasy músheleri, qandastardyń jesirleri jáne olardyń ortaq balalary engiziledi. Azamattyq alýdyń ońaılatylǵan tártibin qoldana alatyn adamdar sanaty keńeıtildi.
Kóship-qonýshylarǵa egin sharýashylyǵymen aınalysý úshin jer jalǵa beriledi. Zań aıasynda kóship-qonýshylar aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi Úkimet aıqyndaǵan qabyldaýshy óńirlerden konkýrssyz ala alady. Olar bes jylǵa deıingi merzimge jáne ıelikten shyǵarý quqyǵynsyz ýaqytsha qysqa merzimdi óteýli jer paıdalaný (jaldaý) quqyǵy negizinde beriledi. Bul rette jer ýchaskeleriniń kólemi eń az mólsherden aspaýy kerek, al sharýashylyq seriktestiginiń jarǵylyq kapıtalyna salym retinde ıelikten shyǵarý jáne berý quqyqtary kózdelmeıdi. Óńirden kóshken kezde jer paıdalaný quqyǵy toqtatylady. Mundaı aımaqtarda 5 jyldan astam turyp, óz mindetterin tıisinshe oryndaǵan qonys aýdarýshylardyń jańa merzimge shart jasasýǵa basqalarǵa qaraǵanda basym quqyǵy bolady.
Sonymen qatar zań jumys kúshi jetispeıtin óńirlerge erikti kóshýge qatysýshylarǵa qonys aýdarý úshin tólenetin memlekettik sýbsıdııalardy qorǵaý normasy belgilendi.