Paıdaly qazbalar qaldyǵyn óńdeý kún tártibind

ASTANA. QazAqparat - Munaı, gaz, kómir, ýran jáne basqa da paıdaly qazbalar óndi­ri­sindegi birjaqty kózqaras, ıaǵ­nı tabys kózine aınaldyrý, ón­diris barysynda ekologııalyq qaý­ip­si­z­dikti saqtamaý, tabıǵı orta­nyń zı­ıandy qaldyqtarmen lastanýy búginde ǵalamdyq máselege aınalyp otyr.

Álemdik ǵylymı orta men ekologtardyń qorshaǵan ortany qorǵaý máselesine kóńil bólýi, shekten tys lastanǵan aımaqtardyń jaǵdaıyn baqylaý, óndiris qaldyqtaryn paıdaǵa asyrý, qor­sha­ǵan orta sapasyna baǵa berý, bolashaqqa boljam jasaý jáne ta­bıǵatty qorǵaý is-sharalaryn júzege asyrýdyń ma­ńyzdylyǵy da osyndaı ózek­ti­likten týyndaǵan.

Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń halyqqa Joldaýynda: «Qazaqstannyń energııa resýrstaryn álemdik rynokqa jetkizý, munaı-gaz keshenderin qazir­gi zamanǵa saı ınjenerlik jáne baǵ­dar­lamalyq qamtamasyz etýmen qatar, halyqaralyq standarttarǵa saı qor­sha­ǵan ortany qorǵaý qajet» dep atap ótken bolatyn. Demek, munaı-gazdy óndirýdiń tabıǵı ortaǵa tıgizetin zııan­dy áserlerin azaıtý búgingi kúnniń ózekti máselesi bolyp otyr.

Qazaqstanda jylyna myń­da­ǵan tonna óndiristik jáne aýyl­sharýashylyq qaldyqtary paıda bolady. Ken oryndaryndaǵy qaldyqtardyń negizgi bóligin ashyq rezervýarlarda jınalyp, saqtalǵan munaı qaldyqtary quraıdy. Óz kezeginde ashyq oryn­­darda jınalǵan munaı qal­dyq­tary jer qoınaýyna sińip, jerasty sýlaryn, topyraq qu­nar­lyǵyn, osy aýmaqtaǵy sırek kezdesetin keıbir ósimdikterdiń túrin joıyp, kún sáýlesi áserinen aýaǵa tarap, qorshaǵan ortanyń ekologııalyq jaǵdaıyn nasharlatýda.

Qazaqstanda osy ýaqytqa deıin munaı jáne kómir qaldyqtaryn óńdep, qaıta paıdalaný maqsatynda brıket otynyn daıyndaýǵa arnalǵan óndiris oshaqtary salynǵan emes. Qazirgi tańda kóptegen jeke kásiporyndar munaı qaldyqtaryn joıý máselesin ártúrli ádister arqyly sheship keledi. Degenmen, bul ádister ekologııalyq-ekonomıkalyq turǵydan kásiporyndarǵa paıda alyp kelmeıdi, kerisinshe qorshaǵan ortaǵa zııanyn tıgizedi.

Munaı ken oryndary men ón­di­ris oryndarynda jınaqtalǵan orga­nı­kalyq qosylystardyń jo­ǵary quramymen erek­she­le­ne­tin qatty munaı qaldyqtary - asfalt-shaıyr-parafın shógin­dilerin qoldanyp brıket otynyn jasaý boıynsha birneshe jyldardan bergi júrgizilgen tájirıbelik zertteý jumystarynyń nátı­je­sin­de brıketteý protsesiniń teh­no­logııalyq parametrleri anyq­tal­dy. Usynylǵan quramdaǵy brıkettelgen otyndy qoldaný jergilikti munaı ken oryndaryndaǵy jınal­ǵan asfalt-shaıyr-parafın shó­gin­dileri qaldyqtaryn paı­da­laný múmkindigin keńeıtip, qor­shaǵan ortany zııandy zattardan qor­ǵaý boıynsha túıtkildi  máse­le­lerdi sheshýge múmkindik beredi. Brıkettelgen otyn jasaý teh­nologııasy qarapaıym kó­rin­ge­nimen, ǵylymı-tehnı­kalyq jáne júıelik daı­yndaýsyz bul protsess óz nátı­jesin bermeıdi. Bul tehnologııada eń mańyzdysy brıket qospasyna qosy­la­tyn baı­la­nystyrǵysh zattardyń qasıetteri men mólsherlik ara qa­ty­nas­tary­nyń tıimdi sáıkestiligi der edik. Osy­ǵan baılanysty brıket otynyn daıyndaý tehno­logııasyn je­til­dirý jáne jab­dyq­tardyń ónim­diligin arttyrý máselesi qazirgi tań­da ózekti bolyp otyr. Asfalt-shaıyr-parafın shó­gin­­di­lerin, kúrish qaýyzy jáne kó­mir­diń untaq qaldyqtaryn paı­dalanyp brıket otynyn alý ádisi tıimdi tehnologııalyq para­met­r­lerdi eskere otyryp júzege asa­dy.

Sondyqtan munaı óndirýshi aımaqtardaǵy munaı qaldyqtaryn kádege jaratý jáne qaı­ta óńdeý, qorshaǵan tabıǵı ortany qor­­ǵaýdaǵy negizgi maqsattardyń biri bo­lyp sanalady. Qazirgi tańda munaı óndi­rýshi obek­tileri tazalaý qondyrǵylarymen jabdyq­tal­ǵa­nymen, munaıdy óndirý men ta­symaldaý kezinde qorshaǵan orta­ǵa keri áserin tıgizetin zattar­dan jáne is-áreketterden tolyq aryla almaı otyrǵany anyq. Son­dyqtan tabıǵı jaǵdaı úshin shy­ǵyny az, tıimdi tehnıka-teh­no­logııalyq sheshimderdi izdestirý ǵa­lymdardyń aldyndaǵy úlken min­det.