Paıdalan, qajetińe jarasa, Alash!
degen oıdan aryla almapty... Condyqtan zań máselesinde árbir azamat ózin álgi aralǵa shyǵyp qalǵan jandaı sergek te sezimtal ustasa ıgi edi degen oıǵa qalasyń. Eýropada bolǵan bir tanysym osy oıdy ári qaraı qozǵaıtyndaı, mynadaı bir este qalarlyq áńgime aıtqan edi. Frantsııanyń Marly Le Roi qalasyna saparlaı barǵanda joldyń qıylysyndaǵy jolshyraqqa toqtaıtyn jerge «Sende erekshe quqyq joq» degen jazý ilýli turypty. Jolserik frantsýzdyń aıtýynsha, bul belgi kez-kelgen adamnyń sanasynda frantsýz Ata Zańynyń túpki mán-maǵynasyn jańǵyrtyp, qoǵamdyq tártipti saqtaýdy talap etedi. Eshkimniń de zańnan attap ketýine bolmaıdy. Sonda ǵana qoǵam uzaq ýaqyt ornyqty damıdy.
Biz de quqyqtyq memleket qurýdy aldymyzǵa maqsat tutqan elmiz jáne bul baǵytta jasalyp jatqan sharýalar da barshylyq. Máselen, bizder TMD memleketteri arasynda alǵashqylardyń biri bolyp «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» arnaıy zań qabyldadyq. Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi men Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres máseleleri boıynsha Komıssııa jumys isteıdi. Sonymen qatar, elimizde sybaılas jemqorlyqqa qarsy memlekettik baǵdarlama júzege asýda. Astana qalasynda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy Forýmnyń, sondaı-aq osy taqyryp boıynsha halyqaralyq deńgeıdegi konferentsııanyń ótkeni belgili. Sybaılas jemqorlyqqa baılanysty jumystan bosatylǵan adamdarǵa ómir boıy memlekettik organdar men uıymdarda qyzmet isteýine qatań tyıym salynǵan. Eldiń jańa bir eseıý jolyn belgilegen «Jańa onjyldyq - jańa ekonomıkalyq órleý - Qazaqstannyń jańa múmkindikteri» atty Elbasynyń bıylǵy halyqqa arnaǵan Joldaýynda da uıymdasqan qylmysty jáne ózge qylmystardy aýyzdyqtaıtyn, demokratııalyq memlekettegi quqyq qorǵaý qyzmetiniń joǵary halyqaralyq standarttaryna sáıkes keletin jańa quqyq qorǵaý júıesin qurýdy kózdeıtin reformalardy júrgizý mindetteri aıqyndalǵan. Saıyp kelgende, qoǵamdaǵy kez kelgen zańbuzýshylyqqa qarsy turý búgingi kúnniń ózekti máseleleriniń biri retinde memlekettik saıasattyń mańyzdy basymdyǵyna ıe bolyp otyr.
Deı turǵanmen, kúndelikti ómirimizde zańǵa qaıshy keletin áreketterdiń boı alyp otyrǵany jasyryn emes. Ol týraly buqaralyq aqparat quraldary aıtyp ta, jazyp ta, kórsetip te júr. Ózgeni aıtpaǵanda, sońǵy kezde kóptegen joǵary laýazymdy adamdardyń qylmysqa boı berip, isti bolyp jatqany kóp jáıdi ańǵartatyny anyq. Alaıaqtyqpen aınalysyp, talaı adamnyń obalyna qalǵandar, atqa mingenine jeligip, zańdy belinen basyp, jelden ozbaq bolyp júrgender, tamyr-tanystyqpen maıly jilikke ıe bolyp, óz kúı-jaılaryn kúıtteýmen aınalysatyndar, isti naqty sheshýdiń ornyna sóz buıdaǵa salyp, jurtty áýre-saraǵa túsiretinder qatary sıremeı tur. Árıne, bul tusta kóp másele árbir adamnyń jeke sana-seziminiń, ishki jan-dúnıesiniń, ar-uıatynyń tazalyǵyna baılanysty ekendigi qupııa emes. Uıat - izgiliktiń uıasy, al izgilikke umtylý, jaýyzdyqtan beziný adamnyń jaratylys paıymynda bar qundylyq desek, máseleniń mánisi tárbıege kelip tireleri anyq. Tárbıeniń qýaty týraly kezinde Júsipbek Aımaýytov «Tárbıe» degen eńbeginde óte jaqsy aıtady: «Rým halqyn ataqty, kúshti qylǵan kim? Tárbıe. Eskendirdi danyshpan hákim qylǵan kim? Arıstoteldiń tárbıesi. Nerondy zalym qylǵan kim? Fılosof Senekanyń qate tárbıesi. Nemis jurtynyń ultshyldyq, birlikshildigi neden? Tárbıeniń qýaty. Adamdy buzatyn da, túzeıtin de tárbıe». Endeshe, tárbıege ot basy, oshaq qasynan bastap qoǵam damýynyń barlyq satylarynda ár adam tereń ári túbegeıli mán berýi kerek. Sondaı-aq, qoǵamda kez kelgen keleńsiz kórinisterge tózbeýshilik ahýalyn qalyptastyratyn tetikter oılastyrylsa quba-qup bolar edi. Aıtalyq, kórneki quraldar arqyly zańbuzýshylyqqa jol bergender týraly, zańdy elemeýshiliktiń túbi nege ákelip soǵatyny jáıli ashyp kórsetetin naqty málimetter berilip otyrsa...
ıAǵnı, bárimiz jumyla kirissek, eńserilmeıtin nárse joq. Sondyqtan, ár adam qoǵam aldyndaǵy óziniń jaýapkershiligin tolyq sezingeni jón. Ókinishke oraı, áli de bolsa, «úkimet óltirmeıdi» degen masyldyq pıǵyldan tolyqtaı aryla almaı júrgen jáıimiz bar. Bul jóninde osydan eki jyldaı buryn «Ana tili» gazetinde (12 shilde, 2007 jyl) sol kezdegi Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstri Gúljan Qaraǵusova myna málimetterdi keltirgen bolatyn: «Biz elimizde on bes jyl boıy jumys istemegen 180 myń adamnyń bar ekenin anyqtadyq. Bul - statıstıkalyq málimet emes. Mınıstrlik arnaıy zertteý júrgizip, Qazaqstannyń áleýmettik kartasyn jasady. Búginde jumyssyzdar halqymyzdyń 8 paıyzyn quraıdy. Biraq úsh jyldan beri jyl saıyn 21 myń eńbek orny bos qalady. Aqıqatyn aıtsaq, elimizde áleýmettik kómekter arqyly ǵana ómir súretin adamdardyń toby qalyptasty». Al áleýmettik kómekter halyqty enjarlyqqa tárbıeleıtini, adamnyń jumys isteýge degen yntasyn óshiretini belgili. Máselen, AQSh-ta bir ǵasyr boıy ata-babasynan beri áleýmettik járdemaqylar arqyly kún kórip júrgen 2 mıllıon adam bar. Klınton memleket basyna kele salysymen sol áleýmettik járdemaqylardy qysqartpaq bolǵan. Onysynan túk te shyqqan joq. Ol kúshti qarsylyqqa tap boldy. Jáne de muny kezdeısoq dep aıta almaısyń. Óıtkeni, talaılardyń kókiregine san jyldar buryn qadalǵan shirik shegeni shyǵarý áste ońaı sharýa emes. Ol úshin ar-ojdan túbegeıli tazarýy qajet. Jaratylys maqsatyna qaraı bet burmaı, adam óziniń bolmysyn saqtaı almaıtynyn árbir azamat jete túsinýi kerek.
Iá, mándi de maǵynaly ómir súrý qajyrly eńbekti, salaýatty sana men barynsha erik-jigerdi talap etetini ras. Biraq urpaǵynyń jarqyn bolashaǵyn oılaǵan, týǵan eliniń qýatty da tabysty memleketke aınalýyna múddeli kez kelgen adamǵa bul talap alynbaıtyn qamal, baǵynbaıtyn asý emes. Ásirese, elimizdiń aldaǵy onjyldyqtaǵy ekonomıkalyq órleýin qamtamasyz etip, jańa múmkindikterge jol ashý maqsaty kún tártibiniń basty máselesi bolyp otyrǵan sátte. Máselen, 2010 jyly Jol kartasy sheńberinde josparlanatyn is-sharalardyń negizgi maqsattarynyń biri - halyqty jumyspen qamtýdyń qol jetken deńgeıin odan ári qoldaý. Ol úshin respýblıkalyq bıýdjetten 100 mıllıard teńge bólindi. Jergilikti bıýdjetter tarapynan ınvestıtsııalyq baǵyttardy qosa qarjylandyrý 43,1 mıllıard teńge sheginde bolady dep kútilýde. Jol kartasynyń barlyq baǵyttary boıynsha aǵymdaǵy jyly úsh myń jobany iske asyrý kezinde shamamen 130 myń jumys orny qurylatyn bolady.
Áleýmettik jumys oryndary men jastar tájirbıesi baǵdarlamalary sheńberinde 53 myń ýaqytsha jumys ornyn qurý josparlanyp otyr. Osynaý maqsattarǵa 6,3 mıllıard teńge baǵyttalmaq. Memlekettik bıýdjetten bir qyzmetkerge aıyna bólinetin aýdarmanyń kólemi jıyrma myń teńgege deıin kóbeıtildi. Munyń syrtynda, Elbasynyń bıylǵy Joldaýynda aıtylǵandaı, Jedel ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń memlekettik baǵdarlamasy boıynsha taıaýdaǵy úsh jylda 200 myńnan astam jańa jumys oryndaryn ashýǵa tolyq múmkindik bar. Sonymen qatar, «Batys Qytaı - Batys Eýropa» avtokólik jolyn salý barysynda, onyń qazaqstandyq bóliginde 25 myńnan astam bizdiń azamattardyń jumysqa tartylýy kózdelýde. Sondaı-aq, aldaǵy bes jylda qýatty gaz-hımııa keshenin, mıneraldyq tyńaıtqyshtar óndiretin zaýyttardy, birqatar iri elektr-energetıkalyq stansylardy - Balqash JES-in, Moınaq GES-in, Ekibastuz 2-shi GRES-iniń jańa blogyn jáne kóptegen basqa kásiporyndar paıdalanýǵa beriletinin eskersek, adamı resýrstardyń óte qajet ekenin ańǵaramyz.
Bir sózben aıtqanda, jumys isteımin degen adamǵa tıisti jaǵdaı jasalyp jatyr. Endigi jerde árbir isker qazaqstandyq osy múmkindikterdi utymdy paıdalana otyryp, ınnovatsııalyq ekonomıkadaǵy óz ornyn tabýǵa umtylýy qajet. «El degende ezilip, jurt degende jumylyp», birlese eńbek etýdiń asa bir qajettiligin Mirjaqyp Dýlatovtyń myna óleń shýmaqtarymen túıindegim kelip otyr:
«Men bitken oıpań jerge alasa aǵash,
Emespin jemisi kóp tamasha aǵash.
Jarty jańqam qalǵansha men sendikpin,
Paıdalan, qajetińe jarasa, Alash!».