Pavlodarlyq ustazdar onlaın-rejiminde qazaq tilin jańa formatta oqytýmen tanysty

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - S. Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasynda «Rýhanı jańǵyrý» aıasynda qazaq tilin oqytatyn pedagogtardyń biliktiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan «Qazaq tilin jańa formatta oqytý ádistemesi» taqyrybynda tórtinshi oblystyq onlaın semınar ótti. 

Bul týraly oblystyq tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń bas mamany Dáýlet Temirbolat aıtty, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz .

 «Bıylǵy jyly ótkizilgen sońǵy onlaın semınarǵa óńirdegi 200-den asam muǵalim, sondaı-aq,  joǵary oqý oryndarynyń ǵalymdary, til mamandary qatysty», - deıdi Dáýlet Temirbolat. - Mundaǵy basty maqsat - onlaın rejimi arqyly qashyqtan qol jetkizý múmkindigin paıdalana otyryp qazaq tili oqytýshylarynyń biliktiligin arttyrý. 2018 jyldyń josparyna onlaın semınarlar sanyn arttyrýdy kózdep otyrmyz».

 Qazaq tili oqytýshylaryn memlekettik tildi oqytý kezinde qoldanylatyn ádistemeler jáne jańa tehnologııalarmen fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Aıman Zeınýllına tanystyrdy. Sondaı-aq, ol qazaq eliniń latyn álipbıine kóshý tarıhyna toqtalyp ótti. - VI-VII ǵasyrlarda rýna jazýlary paıdalanyldy. Islam dini kelisimen arab órme jazýy 1929 jylǵa deıin qoldanyldy. 1926 jyly aqpanda latyn jazýyna aýysyp, latyn álipbıi 1929-1940 jyldar aralyǵynda resmı túrde qoldanylǵan bolatyn. Alaıda 1940 jyldan bastap kırıllıtsa jazýyna kóshirildi. Abaı Qunanbaevtan bastap búkil Alash zııalylary men qazaq aqyndary jáne jazýshylar shyǵarmalary latyn jazýynda basylyp shyqqanyn esten shyǵarmaǵan jón, - deıdi professor. 

Seıchas chıtaıýt