«Pavlodarlyq oqýshylar tól oıynymyz asyqty jańa formatta usynady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Oral qalasyndaǵy qańǵybastarǵa arnalǵan ýaqytsha beıimdeý ortalyǵynyń turǵyny Vladımır Radkevıch 2 mıllıon rýbl utyp, bir-aq kúnde mıllıoner bolyp shyǵa keldi. Ártúrli basylymǵa jarııalanǵan skanvordtardy sheshýge qumar ol mol baılyqqa da osy qupııa sózderdiń jaýabyn tabý arqyly kenelip otyr.
Óziniń aıtýynsha, kezekti ret skanvordy bar gazet satyp alǵanynda, basylym betinen qorǵanysh qabatymen jasyrynǵan kodtyń baryn baıqaǵan. Shart boıynsha ol kodty kórsetilgen telefon nómirine qońyraý shalyp, habarlaý kerek eken. Bul jóninde qomaqty utys ıesiniń ózi bylaı deıdi: «Men olarǵa habarlasyp, jasyrynǵan kodty aıttym. Al turǵylyqty mekenjaıym retinde beıimdeý ortalyǵyn kórsettim. Keıin ortalyqqa qaǵaz keldi. Onda kompıýterdiń tańdaýy arqyly meniń eki mıllıon rýbl utqanym jaıynda aıtylǵan. Sondaı-aq, utysty alý úshin qandaı qujattardy rásimdeý kerektigi de túsindirilgen. Men barlyq tıisti qujatty jınap, olar kórsetken mekenjaıǵa jiberdim».
Bul oqıǵany alaıaqtardyń kezekti aılasy dep boljaǵan ǵalamtor qoldanýshylaryna A.Radkevıchtiń aıtar ýáji bar. Onyń sózine qaraǵanda, kelgen hatta bir jerge aqsha jiberý, telefon nómirine birlik salý nemese qymbat baǵaǵa taýar satyp alý týraly mindetti talaptar aıtylmaǵan.
«Eger bireýler aıtqandaı, bul alaıaqtyq bolsa, kóńilim baıaǵydaı. Sebebi, shyǵyndalyp, esh jerge aqsha jibergem joq. Al utqanym ras bolsa, ol aqshaǵa birinshi kezekte ózime baspana satyp alamyn», - degen V.Radkevıch kórsetilgen talaptar boıynsha aqshanyń sáýir aıynda qolyna tııýi tıis ekenin atap ótti. Aıta keteıik, qazirgi baǵammen 2 mıllıon rýbl 9 mıllıonnan astam teńgege teń. Bul materıal «Qańǵybas-mıllıoner» degen taqyryppen jarııalandy.
Bas basylymda Nıderland ulttyq sektsııasynyń komıssary Hans Drısser myrzamen bolǵan suhbat berilgen. Búgin Táýelsizdik saraıynda Astanada ótetin EKSPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesine qatysatyn memleketter men halyqaralyq uıymdardyń alqaly jıyny bastalady. Oǵan Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń basshylary, EKSPO Komıssary hatshylyǵynyń mamandary jáne álemniń 100-ge tarta memleketteriniń ókilderi qatysýda.
«Biz EKSPO-2017 kórmesine úlken úmitpen qatysqaly otyrmyz. Onyń basty sebebi - kórmeniń negizgi taqyrybyna baılanysty. Qazirgi tańda «Bolashaqtyń energııasy» taqyryby nıderlandylyqtar úshin kún tártibindegi asa kókeıkesti máselege aınalyp otyr. Óıtkeni, óńirlik energetıkalyq qaýipsizdik, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne klımattyń ózgerýi Astana EKSPO-2017 kórmesiniń basty taqyryby sheńberinde qaralatyn máselelermen tutasyp jatyr.
Meniń oıymsha, bul kórme iri kompanııalar men ǵylym ortalyqtary úshin uzaq merzimge arnalǵan ekologııalyq problemalardy sheshý jolyndaǵy bıznes sheshimder usynatyn alańǵa aınalýǵa tıis. Osy ýaqytqa deıin jasyl ekonomıkany damytý jónindegi bastamalar negizinen tek úkimetter tarapynan ǵana usynylyp keldi. Endigi jerde iri kompanııalar men kásiporyndar osy bir ózekti máseleniń ómirsheńdigin damytýǵa atsalysýy kerek. Mine, naq osy maqsatta kórmeni uıymdastyrýshylarǵa aýqymdy da jaýapty mindetter júktelip otyr. Kórmege qatysatyn gollandııalyq kompanııalar Qazaqstan elimen ekonomıkalyq baılanysty odan ári damytýǵa úles qosatyny sózsiz»,-deıdi Hans Drısser. Bul jaıynda «Tórtkil dúnıeni toǵystyrǵan shara» degen suhbatta tolyq oqı alasyzdar.
***
«Pavlodarlyq oqýshylar tól oıynymyz - asyqty jańa formatta usyný arqyly jastardyń da, sheteldikterdiń de ulttyq qundylyqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrmaq»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti «Oqýshylar oıyndy týrıster nazaryna usynbaq» atty maqalada.
Osy ýaqytqa deıin «asyqty dáripteý kende qalyp jatyr» degen pikir jıi aıtylyp kelgen-di. Ulttyq oıyndy ulyqtaý maqsatynda birqatar saıys uıymdastyrylyp, sharalar da ótti. Ókinishtisi, olardyń kópshiligi Naýryz merekesimen ǵana shektelip qalyp jatyr. ıAǵnı tek Ulystyń Uly kúni qarsańynda kópshilik, ásirese, jastar tól oıynymyzdy eske alady. Meıram ótken soń qaıta umyt bolady. Al Pavlodar qalasyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń shákirtteri bul olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa nıetti.
Mekteptiń 7-9-synyp oqýshylary - Sánýar Jakenova, Anel Ysqaqova, Aıgerim Qarataı, Aqbota Hasenova, Alýa Mustafına, Dıana Smaǵulova jáne Asyl Qobylan «Asyq Story» atty oıyn oılastyrdy. Ustazdary Qýanysh Maǵaýınniń bastamasymen qolǵa alǵan tyń jobanyń bereri mol deıdi olar.
- Jahandaný zamanynda jastardyń barlyǵy derlik sheteldik oıyndardyń jeteginde ketip barady. Tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin kompıýter, smartfondardan bas almaıdy. Bul - olardyń densaýlyǵy men ishki jan dúnıesine óte qaýipti. Mán-maǵynasy joq, jaýyzdyq pen qaskóılekke qurylǵan oıyndardan balalar qandaı tálim alady? Eshqandaı! Al bizdiń tól oıyndarymyzdyń aqyloıdyń damýyna, bilim kókjıeginiń keńeıýine, sózdik qorynyń molaıýy men óz pikirin jetkize bilýine tıgizer paıdasy kóp. Sondyqtan shákirtterimmen birge asyq oıynynyń negizinde jańa dúnıe oılap tabýdy jón dep sheshtik. Negizi qalandy, alda áli talaı jumys kútip tur, - deıdi Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń ınformatıka pániniń muǵalimi Qýanysh Maǵaýın.
Osy basylymda «Qurylys qarqyny báseńdemeıdi» degen maqala berilgen. Kez kelgen salanyń jumysy jandaný úshin ınvestıtsııa tartý - eń mańyzdy máseleniń biri. Astananyń turǵyn úı qurylysy salasy ózge aımaqqa qaraǵanda bul jaǵynan kósh bastap tur.
«Ótken jyly turǵyn úı qurylysy salasyna qarjy quıý 17,2 paıyzǵa artqan. Sońǵy úsh jyl boıy qatarynan osy salaǵa ınvestıtsııa tartý kólemi artyp keledi. Tek ótken jyldyń ózinde 719,2 mıllıard teńgege jetken. Ásirese, byltyr jeke turǵyn úı qurylysy salasyna salynǵan ınvestıtsııa kólemi qomaqty. Burnaǵy jyly 7 paıyz bolsa, byltyr 43 paıyzdan asyp jyǵylǵan. Qaıta memlekettik jáne sheteldik ınvestıtsııa kólemi anaǵurlym qysqarǵany baıqalady. Árıne, árkim óz betinshe baspana máselesin sheship, asarlatyp turǵyn úı salyp alyp jatsa, bul - qýanarlyq ta, quptarlyq ta jaǵdaı. Degenmen, eldiń bári birdeı qalaǵan jer ýchaskesin alyp, baspana turǵyzýǵa shamasy kele bermeıdi. Mundaı jaǵdaıda jyldar boıy kezekte turyp, basybútin bir páterge qol jetkize almaı kele jatqandardyń qarasy áli de kóp ekenin bárimiz de bilemiz. Bir qýanarlyǵy, qazir túrli memlekettik baǵdarlamalar boıynsha páter máselesin sheship jatqandar barshylyq»,-dep jazady maqala avtory. Qurylys máselesi jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyz.